Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Füüsika eksam dünaamika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
3)    Kulgliikumise dünaamika põhimõisted
  • Mass (+ mõõtühik ) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg
  • Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut
  • Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte.
  • Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N
  • Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null.

Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse
korrutisega
Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega
5)    Mehaaniline töö (+ “mehaanika kuldne reegel”)
  • Võimsus (+ valem ja mõõtühik)
  • Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli (+ joonis)

Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga e. tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktist.
Dissipatiivsed jõud: Takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis “ei jälgi” keha liikumist.
Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget
Tsentraalne jõuväli:
• Gravitatsioonijõud
• Elastsusjõud
• Coloumb’I jõud (laeng või laetud keha elektriväljas)
  • Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud)

Potenstsiaalne: Energia U on keha töö varu (või keha võime teha tööd). Potentsiaalne energia Up on kehade või keha osade vastastikuse mõju energia. Potentsiaalne energia välises jõuväljas on tingitud
kehade või keha osade vastastikusest asukohast. Töö on positiivne, kui tööd teevad väljajõud ja negatiivne, kui tööd tehakse väljajõudude vastu.
Kineetiline energia Uk on keha liikumisega seotud energia. Kineetiline energia on alati positiivne. Kineetiline energia sõltub taustsüsteemi valikust. Tulemus ei olene trajektoorist, vaid ainult keha kiiruse
muudust .
  • Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem) Isoleeritud süsteemis, kus energia ülekannet põhjustavad ainult konservatiivsed jõud, võivad kineetiline ja potentsiaalne energia muutud, kuid nende summa ei muutu, st. Koguenergia on jääv.

6)    Pöördliikumise kinemaatika
  • Pöörlemine Pöörlemine on liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektooriks on ringjooned. Ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu, muutub pidevalt kiiruse suund. Ühtlase ringliikumise korral kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund .
  • Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos (+ valem, mõõtühik ja joonis) Nurkkiirus ω kirjeldab pöörlemise kiirust e. Ajaühikus läbitud nurk (pöördenurga aja tuletis)

Joonkiirus v on kiirus, millega liiguvad pöörleva või tiirleva keha punktid ringjoonelisel trajektooril. Joonkiirust mõõdetakse ühikus m/s. Joonkiiruse suund on ringjoone puutuja suunas.
Joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkkiirus – ajaühikus raadiuse poolt moodustatud
pöördenurka.
  • Nurkkiirendus (+ valem ja mõõtühik) Nurkkiirendus ε iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis).

  • Tangentsiaal- ja normaalkiirendus (+ joonis) Tangentsiaalkiirendus näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest: Kiiruse puutuja suunaline

Normaalkiirendus (kesktõmbekiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust: Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole.
  • Pöördliikumise liikumisvõrrand (+ valem) § Pöördliikumise dünaamika põhiseadus (Pöördliikumise Newtoni II seadus)

  • Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud) Tiirlemisperioodiga T, mille all siis mõistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispöörde, e. pöörab nurga 2π võrra

Pöörlemissagedus f näitab pöörete arvu ajaühikus.
7)    Pöördliikumise dünaamika
  • Jõumoment , selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis) Jõu võimet tekitada pöördliikumist nimetatakse jõumomendiks. Jõumoment on jõu ja jõu rakenduspunkti raadiusvektori vektorkorrutis. Suuna vastupäeva loeme positiivseks, päripäeva negatiivseks.

  • Pöördliikumise Newtoni 3 seadust (+ valemid) Keha, mis pöörleb, püüab jätkata pöörlemist, säilitades oma pöörlemistelje asendit Ja mittepöörlev keha püüab säilitada oma mittepöörlemist

Kaks pöörlevas vastumõjus olevat keha pööravad teineteist jõumomendiga, mis on suuruselt võrdsed ja omavahel vastassuunalised (üks pöörab päri– ja teine vastupäeva)
  • Inertsimoment (+ valem ja mõõtühik) Mida suurem on mass ja mida kaugemal mass pöörlemisteljest paikneb, seda suurem on pöörlemise inertsus, e. Seda suurem on selle vastupanuvõime pöörlemisele.

  • Pöörlemise kin. energia (+ valem) Inertsimomendi definitsioon tuleneb pöörleva keha
  • kineetilisest energiast

  • Impulssmoment ja selle jäävuse seadus (+ valem) Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv.

  • Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis.1) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal- e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e. Kesktõmbekiirenduse). kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub

  • Inertsjõud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika eksam dünaamika #1 Füüsika eksam dünaamika #2 Füüsika eksam dünaamika #3 Füüsika eksam dünaamika #4 Füüsika eksam dünaamika #5 Füüsika eksam dünaamika #6 Füüsika eksam dünaamika #7 Füüsika eksam dünaamika #8 Füüsika eksam dünaamika #9 Füüsika eksam dünaamika #10 Füüsika eksam dünaamika #11 Füüsika eksam dünaamika #12 Füüsika eksam dünaamika #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mlinde Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    11
    doc
    Füüsika eksam
    20
    doc
    Füüsika teooria ja valemid-10 klass
    31
    doc
    Füüsika eksam
    24
    pdf
    Füüsika 1 eksam
    15
    doc
    Füüsika I eksami piletid
    69
    docx
    FÜÜSIKA 1 eksami vastused
    22
    docx
    Füüsikalised suurused ja nende etalonid
    30
    docx
    Füüsika eksam vastustega-liikumine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun