Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Füüsika arvestus 2011 teooria (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Füüsika arvestus 2011 teooria
1. Elastsusjõud ( Hooke `seadus)
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga.
Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal.
Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus
Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga.
F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe )
2.Keha raskuskese. Punktmass
Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega.
Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral.
3. Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid
Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi st. läbivad samas ajaühikus sama teepikkuse.
Kulgliikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga.
4.Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid
Nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke tähis s→ ,
Nihke valem s→=V→t (s→-nihkevektor, V→ - kiirus, t-aeg ühik meeter m)
Nihke valem s→=V0t +
Lõppkiiruse valem V=V0+at (V-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s)
5. Taustsüsteem . Suhteline kiirus
Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste kordinaatide süsteem, mis koosneb kolmest elemendist: taustkeha , koordinaadistik ja ajamõõtja.
Taustkeha on keha mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse.
Keha kiirus on suhteline kiirus, sest keha kiirus sõltub selle keha taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind.
6. Hõõrdejõud . Ka kaldpinnal .
Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kui keha on paigal on tema hõõre suurem, kui siis kui keha libiseb (paigaloleku hõõre on suurem kui libisemisel tekkiv hõõre). Ehk kui keha seisab paigal mõjutab teda seisuhõõrdejõud, mis on palju suurem kui libisevale kehale (kaldpinnal) mõjuv liughõõrdejõud.
Hõõrdejõu valem: Fh=kN=kmg (Fh-hõõrdejõud, k- hõõrde tegur ja N-pinnarektsioon)
Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist.
Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub . Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest . Hõõrdetegurit tähistatakse tüüpiliselt  kreeka tähega  μ (müü). Universaalne valem Maa raskusjõuga kehadele  seisu-, liuge- ja veerehõõrdejõu arvutamiseks on:
kus
F on hõõrdejõud;
μ on pindadele iseloomulik hõõrdetegur;
m on keha mass, ja
g on  raskuskiirendus
7.Ühtlaselt muutuv liikumine
Ühtlaselt muutuv liikumine toimub sellel juhul kui liikumine kiireneb või aeglustub, kuid kiirendus ei muutu st. kiirus kasvab või kahaneb ühtlase kiirendusega (a = const )
Lõppkiirus V=V0+at
Teepikkus s=V0t(+-)
8.Kiirendus. Kõik kiirendused
Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumist ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
Kiirendus = ehk a = =
Kesktõmbe kiirendus e normaalkiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina alati suunatud ringjoone keskpunkti
Kesktõmbe kiirndus (normaalkiirendus) an = = R2ω2/R = Rω2 (ω- keha põõrlemise kiirus, r- punkti kaugus keskpunktist ja V- kiirus)
Nurkkiirendus β näitab kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul
Nurkkiirendus β = (ω- nurkkiirus, ω0- algnurkkiirus ja t- aeg ühik SI sü. Rad/sek2)
Tangentsiaalkiirendus kiiruse suuruse muutumist ajas. Iseloomustab põõrlemiskiiruse kasvu või kahanemist.
Tangentsiaalkiirendus at =
9.Põõrdliikumine. Põõrdliikumise põhivõrrand
Põõrdliikumisel tiirlevad kehapunktid nurkkiirusega ω ja see kiirus on piki põõrlemistelge suunatud vektor, mille suund määratakse paremakäe kruvireegliga.
Põõrdliikumise puhul liiguvad keha kõik punktid mõõda ringjooni, mille keskpunktid asuvad ühel ja samal sirgel e. põõrlemisteljel.
Φ=ωt Põhivõrrand: M = (M- jõumoment ja L- impulsimoment )
10.Mitteühtlane liikumine (parameetrid)
Mitteühtlase liikumise korral läbib keha võrdse pikkusega ajaühikute jooksul erinevad teepikkused .
11.Ühtlane liikumine nende parameetrid
Ühtlase liikumise korral läbib keha võrdse pikkusega ajaühikute jooksul võrdsed teepikkused.
V = (V – kiirus, s- teepikkus ja t- aeg)
12.Nurkkiirus ja võrdlus joonkiirusega
Nurkkiirus ω näitab kui suur põõrdenurk läbitakse ajaühikus
Nurkkiirus ω = (ω- nurkkiirus, φ- põõrdenurk ja t- aeg ühik SI süs. Rad/sek)
Nurk- ja joonkiiruse vaheline seos: V=Rω → ω=V/R (V- joonkiirus , ω- nurkkiirus ja R-raadius).
Joonkiirus näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku jooksul.
13.Nurkkiirendus ja kesktõmbekiirendus (seos)
Kesktõmbekiirendus e. normaalkiirendus väljendab ringliikumise kiiruse suuna muutumist ajaühikus.
Elektroni kesktõmbe kiirendus an = V2/R
Nurkkiirendus näitab palju muutub nurkkiirus ajaühikus.
β = (rv – ω0) / t ühik rad/ s2
14.Newtoni seadused ja nende üldnimetused
Newtoni I seadus e. inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt, ringjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. (vastastikmõju puudub või on vastastikmõju kompenseeritud )
Newtoni II seadus (kiirenduse sõltuvus jõust) väidab ,et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni II seadus: F=ma
Newtoni III seadus (mõju ja vastumõju seadus) väidab ,et 2 keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunaliselt vastupidised.
Newtoni III seadus: F12 = -F21
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse  klassikalisele mehaanikale.
  • Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
  • Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
  • Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika arvestus 2011 teooria #1 Füüsika arvestus 2011 teooria #2 Füüsika arvestus 2011 teooria #3 Füüsika arvestus 2011 teooria #4 Füüsika arvestus 2011 teooria #5 Füüsika arvestus 2011 teooria #6 Füüsika arvestus 2011 teooria #7 Füüsika arvestus 2011 teooria #8 Füüsika arvestus 2011 teooria #9 Füüsika arvestus 2011 teooria #10 Füüsika arvestus 2011 teooria #11 Füüsika arvestus 2011 teooria #12 Füüsika arvestus 2011 teooria #13 Füüsika arvestus 2011 teooria #14 Füüsika arvestus 2011 teooria #15 Füüsika arvestus 2011 teooria #16 Füüsika arvestus 2011 teooria #17 Füüsika arvestus 2011 teooria #18 Füüsika arvestus 2011 teooria #19 Füüsika arvestus 2011 teooria #20 Füüsika arvestus 2011 teooria #21 Füüsika arvestus 2011 teooria #22 Füüsika arvestus 2011 teooria #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lazysausage Õppematerjali autor

Lisainfo


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
odt
Füüsika Arvestuse Spikker
42
docx
TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM
29
doc
Põhivara füüsikas
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
105
doc
Füüsika konspekt
33
doc
Füüsika teooria





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun