Facebook Like

Exeli õpetus (3)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas panna lahtritele nimi ?
  • Mida tuleks SmartArt-pildi loomisel arvesse võtta ?
  • Miks on juhtlahter vajalik ?
  • Mida teha olukorras, kus on vaja juurde mitmeid, isegi kümneid või sadu uusi lehti ?
  • Kui palju üldse võib lehti olla ?
  • Miljonid või on hoopis numbritel mitmeid komakohti ?
  • Mida see E täht ja muud värgid näitavad ?
  • Miks ei või siis ainult 1/3 kirjutada ?
  • Mida aga teha, kui avastad palju hiljem vea ja soovid seda parandada ?
  • Kus juba midagi on all olemas ?
  • Kuidas oleks õige hiirega käituda ?
  • Kui aga ridu on rohkem ­ kümneid, sadu, isegi tuhandeid ?
  • Kuidas aga loendist numbreid kustutada ?
  • Kui suur on igakuise tagasimakse suurus ?
  • Kui suur on igakuine intressimäär ?
  • Kuidas Excel mõistab aega ?
  • Kuidas panna lahtritele nimi ?
  • Mida soovite oma SmartArt-pildiga edasi anda ?
  • Mida saad siin teha ?
  • Kuid alati peab arvestama ka eranditega. Näiteks soovid hoopis, et esimese lehe päisesse tuleb lk. numbriks hoopis 3! Mida teha ?
  • Millele järgneb ?
  • Mis piirkonnale on milline piirang kehtestatud ?
  • Mis on selle mõte ?
 
Säutsu twitteris

MS Excel 2007






Töö alustamine 6
Ekraanipilt 6
Töövihikud ja töölehed 6
Veerud , read ja lahtridnendest koosnevad töölehed 7
Tabeli salvestamine 7
Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine 8
Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine  8
Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine 8
Veerud, read, lahtrid 9
Töölehed 11
Uue töölehe lisamine 11
Töölehe ümbernimetamine 12
Töölehtede järjekorra muutmine 12
Töölehe peitmine 12
Tausta lisamine lehele 12
Tausta eemaldamine lehelt 12
Ühe või mitme töölehe kustutamine 13
Andmete sisestamine vihikusse 13
Andmete kustutamine ja parandamine 17
Automaatsed parandused 18
Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine 18
Vormindamine 19
Täheregistri muutmine 19
Teksti vormindamine 19
Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid 20
Teksti tausta värvi muutmine 20
Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile 20
Raamid (Äärised) 20
Lahtrite ühendamine 21
Sisu paigutus lahtris 21
Teksti suunda 21
Taane 22
Numbri- ja rahavormingud 22
Tingimusvorming 23
Automaatvorming 26
Kopeerimine ja teisaldamine 26
Hiirega teisaldamine 26
Hiirega kopeerimine 27
Valemite teisaldamine 27
Valemi kopeerimine 27
Kleebi teisiti 27
Tabeli ümber pööramine - Transponeeri 28
Vorminduse kleepimise pintsel 29
Numbriloend 29
Loendite veel täpsemad võimlused 31
Täida>Sari 32
Automaatsete loendite tegemine 32
Valemid 33
Tulemused/valemid režiimid 34
Viited teistesse lahtritesse, suhtelised aadressid 35
Absoluutaadressid 36
Veateated valemites 37
Funktsioonid 38
Funktsiooni struktuur 39
Teadmiseks 39
Viidete kasutamine 40
Suht-, absoluut- ja kombineeritud viidete vaheline erinevus 41
Enimkasutatavad funktsioonid 41
SUM 41
AVERAGE 42
SQRT 42
IF 43
COUNT , COUNTA, COUNTBLANK 44
MAX/MIN 44
PRODUCT 44
ROOMA NUMBRID 44
Finantsfunktsioonid 44
Kuupäeva-ja kellaajafunktsioonid 46
Otsingu- ja viitefunktsioonid 49
Tekstifunktsioonid 52
Ümardusfunktsioonid 54
Valemiaudit 54
  Lahtrinimed ja nened kasutamine 56
Kuidas panna lahtritele nimi? 56
Nimede haldamine dialoogiboksis Nimehaldur 57
Nime muutmine 57
Ühe või mitme nime kustutamine 57
Piirangud nime panekul 58
Nimede kasutamine 58
Nime kasutamine soovitud lahtritele minekul 58
Nime, viitelahtrite sisu ja viitelahtrite endi kustutamise tagajärjed 59
Hüperlingid 59
Hüperlinkide kasutamine 59
Uue faili juurde viiva hüperlingi loomine 59
Olemasoleva faili või veebilehe juurde viiva hüperlingi loomine 60
Töövihiku kindlasse asukohta viiva hüperlingi loomine 60
Meiliaadressi hüperlingi loomine 61
Hüperlingi kustutamine 62
SmartArt -pildi loomine 62
Mida tuleks SmartArt-pildi loomisel arvesse võtta? 62
SmartArt-pildi loomine 63
Terve SmartArt-pildi värvide muutmine 63
Tekstipaan 63
  Tekst veergudesse 65
Nimede jaotamine teksti veergudesse 65
Sisu tükeldamine eraldaja järgi 65
Tühikuga eraldatud sisu tükeldamine 65
Kommentaarid 66
Kommentaari lisamine 66
Kommentaari teksti muutmine 67
Kommentaariteksti vormindamine 67
Kommentaari kuju muutmine 67
Töövihikus kõigi kommentaaride läbivaatamine 67
Kommentaari kustutamine 68
Kommentaaride printimine 68
Andmete sisestamise vorm 68
Uute andmete sisestamine 69
Andmete parandamine 70
Rea kustutamine 70
Soovitud rea otsimine 70
  Paberi seadmine 71
Päised ja jalused 71
Printimine 72
Sortimine 76
Teksti sortimine 76
Numbrite sortimine 76
Kuupäevade või kellaaegade sortimine 76
Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi 76
Ridade sortimine 77
Sortimine mitmesse veergu või ritta 78
Sortimisega seotud üldised probleemid 78
Filtreerimine 79
  Teksti filtreerimine 79
Arvude filtreerimine 80
Kuupäevade või kellaaegade filtreerimine 80
Suurima või vähima arvu filtreerimine 82
Arvude keskväärtusest suuremate või väiksemate arvude filtreerimine 82
Tühjade ja mittetühjade lahtrite filtreerimine 83
Lahtri värvi, fondivärvi või ikoonikomplekti alusel filtreerimine 83
Diagrammide loomine 83
Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse  84
Diagrammiriistad 84
Diagrammi vaate muutmine 84
Diagrammitiitlite lisamine 84
Diagrammi kohandamine 85
Üksikute tulpade vormindamine 85
Diagrammitüübid 86
Vahekokkuvõtted 87
Sihiotsing 87
Risttabelid (liigendtabelid) 88
PivotTable -liigendtabeli loomine 88
PivotTable-aruande põhitõed 88
PivotTable-aruande koostamine 89
Valideerimine ehk sisestuse kontroll 90
Töölehe ja töövihiku kaitse 92



Microsoft Excel on tabelarvutusprogramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme , vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega.
Kui käivitate Exceli , on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne.

Töö alustamine


     Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest.
  • Klõpsutame nupul Start,
  • All Programs,
  • Leia kataloog Microsoft Office
  • Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps.

    Ekraanipilt


    Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega , mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha. Vasakult esimene menüü Kodu sisaldab igapäevaseid käske, mida kõige rohkem kasutatakse.
    Käsud on jagatud väikestesse jaotistesse. Näiteks käsud lahtrite redigeerimiseks on koondatud jaotisesse Redigeerimine ning käsud lahtritega töötamiseks on jaotises Lahtrid. Jaotiste Lahtrid ja Redigeerimine mõnede käskudega saate tutvuda selle õppetüki lõpus asuva harjutusseansi käigus (teil on vaja versiooni Excel 2007).

    Töövihikud ja töölehed


    Exceli käivitamisel avate faili, mida nimetatakse töövihikuks (1). Igas uues töövihikus on kolm töölehte (2), mis on nagu leheküljed dokumendis. Andmeid sisestatakse töölehtedele. (Töölehti nimetatakse mõnikord arvutustabeliteks.)
    Iga töölehe lehesakil töövihiku akna allservas vasakul on nimi: Leht1, Leht2 ja Leht3. Töölehtede vaatamiseks klõpsake lehesakke.
    Mõttekas oleks lehesakid ümber nimetada, et igal lehel olevat teavet kergemini tuvastada. Näiteks võivad teil olla lehesakid Jaanuar, Veebruar ja Märts vastavate kuude eelarvete või koolihinnete jaoks või Põhjarannik ja Läänerannik müügipiirkondade jaoks jne.
    Kui vajate rohkem kui kolme töölehte, saate neid juurde lisada. Või kui te nii palju ei vaja, saate ühe või kaks kustutada (kuid te ei pea seda tegema). Lehtede vahel liikumiseks võite kasutada kiirklahve. Ehk mõtlete, kuidas uut töövihikut luua. See käib nii. Klõpsake üleval vasakus nurgas Microsoft Office'i nuppu
    . Siis klõpsake käsku Uus. Aknas Uude töövihikusse klõpsake nuppu Tühi arvutustabel.

    Veerud, read ja lahtrid – nendest koosnevad töölehed


    Töölehed on jagatud veergudeks (1), ridadeks(2) ja lahtriteks. See ongi see ruudustik, mida töövihiku avamisel näete.Veerud paiknevad töölehel vertikaalselt, ülevalt alla. Read on töölehel horisontaalselt , vasakult paremale. Lahter on koht, kus üks veerg ja üks rida ristuvad.
    Igal veerul on ülaservas tähestikuline päis. Esimesel 26 veerul on tähed A-st Z-ni. Iga tööleht koosneb kokku 16 384 veerust, nii et pärast Z-i algavad tähed uuesti paaris, AA-st kuni AZ-ni. Vt joonist 2.
    Pärast AZ-i algavad tähepaarid uuesti veergudega BA-st kuni BZ-ni jne, kuni kõigil 16 384 veerul on tähestikulised päised, lõppedes XFD-ga.Igal real on samuti päis. Reapäised on numbrid, 1-st kuni 1 048 576-ni.Tähestikulised veerupäised ja numbrilised reapäised näitavad teile, kus te töölehel asute, kui lahtrit klõpsate. Päised moodustavad kombineerudes lahtri aadressi, mida nimetatakse ka lahtriviiteks.

    Tabeli salvestamine


    Kui Te sisestate Excel-is tabelit, siis see tabel paigutatakse arvuti operatiivmällu. See on aga ajutine andmete hoidmise koht. Et Teie poolt sisestatud tabel säiliks, tuleb ta salvestada arvuti kettale. Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As.
    Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust:
  • Kui tegu on uue tabeliga , mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As
  • Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde.
    Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad:
    • Save in: - siit saab valida ketta , kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel.
    • Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda , siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil. Selles aknakeses liikuge kausta, kuhu Te soovite oma tabeli salvestada. 
    • File Name: - siia tuleb tippida nimi, mille Te soovite tabelile anda (enne nime tippimist aktiviseerige see lahter - tehke selles hiirega klõps). 
    • Save as type: - siit saab valida, mis formaadis Te soovite oma dokumendi salvestada. Vaikimisi on formaadiks Excel-i tabeli formaat (.xls). Seda rida on mõttekas muuta siis, kui Te soovite Teie poolt tehtud tabelit hiljem mõne teise programmiga vaadata/parandada. Sellisel juhul tuleb siit valida sobiv tüüp.

    Kui vajalik kaust on aktiviseeritud ja tabeli nimi sisse tipitud, klõpsutage nupul Save.
    Käsku Save As võib kasutada tabelist koopia tegemisel või kui Te soovite säilitada ka tabeli eelmist versiooni.

    Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine


    Märkimisega oled tegelikult juba päris palju kokku puutunud. Peaaegu iga siiani kirjeldatud  tegevus algab kursori õigesse lahtrisse viimisega. Selle toiminguga märgid ühe lahtri. Kes aga rohkem Exceliga töötanud ja ka vormindamist kasutanud, see teab, kui oluline on märkida mitmeid lahtreid. Kui nüüd püstitada küsimus, et milleks üldse on märkimine vajalik, siis siin saaks anda kolm vastust:
    • Märkimisega näitad, millisesse lahtrisse hakkad andmeid sisestama
    • Millist lahtrit või lahtreid tahad hakata muutma (näiteks sisu kustutama , vormindama)
    • Millistes lahtrites asuvat infot kasutad mingiks edaspidiseks toiminguks (diagrammi koostamiseks , sorteerimiseks jne.)

    Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl +A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu.

    Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 


  • Märgi esimene osa lahtreid.
  • Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi.
  • Nüüd märgi ülejäänud lahtrid.
    Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul.
    Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud!
    Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui sellel on ikka jäme joon ümber, siis on ta ikka märgitud. Miks on juhtlahter vajalik? Ehk selleks, kui teed vormindamisi, siis siin näed ära kohe tagajärjed. Teised lahtrid annavad ju veidi moonutatud pildi, kuna nad on märgistuse all.
    Märgistuse saad kindlasti maha hiirega töölehel klõpsates. Tavaliselt ka Enter või nooleklahvile vajutades . Viimastel juhtudel võib küll kursor hakata märgitud osa sees liikuma, aga märgistus veel sellest maha ei kustu.

    Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine


    Ühe veeru märkimiseks pakun kaks võimalust:
  • Kõige käepärasem on arvatavasti hiirega klõpsata veeru tähisel.
  • Võimalik on veerg märkida ka klaviatuurilt. Vii kursor märkimist vajava veeru ühte lahtrisse ja kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Tühik
    Mitme veeru märkimiseks lohista hiirega üle vastavate veerutähiste. See väike aknake näitab, mitu veergu on juba märgitud.
    Ühe rea märkimiseks klõpsa rea tähisel või vii kursor märkimist vajava rea ühte lahtrisse ja kasuta klahvikombinatsiooni Shift +Tühik.
    Mitme rea märkimiseks lohista hiirega üle reatähiste. Siingi näed väikeses aknakeses, mitu rida on juba märgitud.

    Kogu töölehe märkimiseks klõpsa veeru- ja reatähiste ristumiskohas.

    Veerud, read, lahtrid


    Ridade lisamine töölehele
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Ühe rea lisamiseks valige rida või lahter, mille kohale soovite uue rea lisada. Kui soovite lisada uue rea näiteks 5. rea kohale, klõpsake mõnda lahtrit 5. reas.
    • Mitme rea lisamiseks valige read, mille kohale soovite lisada uusi ridu. Valige sama arv ridu nagu soovite lisada. Kui soovite lisada näiteks kolm uut rida, siis valige kolm rida.
    • Mittekülgnevate ridade lisamiseks hoidke neid valides all juhtklahvi CTRL.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Lisa kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Lisa lehe ridu.
    Veergude lisamine töölehele
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Ühe veeru lisamiseks valige rida või lahter, mis asuvad vahetult paremal kohast, kuhu soovite uut veergu lisada Kui soovite lisada uue veeru näiteks veerust B vasakule, klõpsake mõnda lahtrit veerus B.
    • Mitme veeru lisamiseks valige veerud, mis asuvab vahetult paremal kohast, kuhu soovite uusi veerge lisada. Valige sama arv veerge nagu soovite lisada. Kui soovite lisada kolm uut veergu, siis valige kolm veergu.
    • Mittekülgnevate veergude lisamiseks hoidke neid valides all juhtklahvi CTRL.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Lisa kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Lisa lehe veerge.
    Lahtrite, ridade või veergude kustutamine
  • Valige lahtrid, read või veerud, mida soovite kustutada.
  • Tehke menüü Avaleht jaotises Lahtrid ühte järgmistest.
    • Lahtrite kustutamiseks klõpsake nupu Kustuta all olevat noolt ning seejärel klõpsake käsku Kustuta lahtrid.
    • Valitud ridade kustutamiseks klõpsake nupu Kustuta all olevat noolt ning seejärel klõpsake käsku Kustuta leheridu.
    • Veergude kustutamiseks klõpsake nupu Kustuta all olevat noolt ning seejärel klõpsake käsku Kustuta leheveerge.
  • Kui kustutate dialoogiboksis Kustutamine lahtri või lahtrivahemiku, märkige raadionupp Nihuta lahtrid vasakule, Nihuta lahtrid üles, Terve rida või Terve veerg.
    Kui kustutate ridu või veerge, nihkuvad teised read või veerud automaatselt üles või vasakule.
    Kindla veerulaiuse seadmine
  • Valige veerg või veerud, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming .
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Veeru laius.
  • Tippige boksi Veeru laius soovitud väärtus
    Veeru laiuse automaatne muutmine vastavalt sisule (automaatsobitus)
  • Valige veerg või veerud, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Automaatsobita veeru laius.
    Veeru laiuse sobitamine teise veeru laiusega
  • Valige mõni lahter veerus, mille laius vastab teie soovitule.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lõikelaud nuppu Kopeeri ning valige sihtveerg.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lõikelaud nupu Kleebi all olevat noolt ning seejärel käsku Kleebi teisiti.
  • Klõpsake nupu Kleebi käsku Veergude laius.
    Töölehe või töövihiku kõigi veergude vaikelaiuse muutmine
    Veeru vaikelaiuse väärtus näitab tavafondiga märkide keskmist arvu, mis lahtrisse mahub . Töölehe või töövihiku veeru vaikelaiuse kohta saate määrata erineva arvu.
  • Tehke ühte järgmistest.
    • Töölehe veeru vaikelaiuse muutmiseks klõpsake lehesakki.
    • Kogu töövihiku veeru vaikelaiuse muutmiseks paremklõpsake lehesakki ja seejärel klõpsake kiirmenüü  käsku Vali kõik lehed.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Vaikelaius.
  • Tippige dialoogiboksi Veeru vaikelaius uus mõõde.
    Uute töövihikute või töölehtede veeru vaikelaiuse määratlemiseks saate luua töövihiku- või töölehemalli ning võtta siis need mallid uute töövihikute ja töölehtede loomise aluseks.
    Kindla reakõrguse seadmine
  • Valige rida või read, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Rea kõrgus.
  • Tippige boksi Rea kõrgus soovitud väärtus.
    Rea kõrguse muutmine vastavalt sisule
  • Valige rida või read, mida soovite muuta.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming.
  • Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Automaatsobita rea kõrgus.

    Töölehed


    Oskuslikult töölehtedega ümber käies võid teha oma tööd palju mugavamaks ja ka väliselt kenamaks, sest nii saad ju töölehele paigutada kasvõi ainult ühe tabeli (mitte, et tabelid oleksid kuidagi üksteise all või kõrval). Edaspidi kasutame mitmes kohas töölehe mõistes lühemat sõna "leht".
    Tavaliselt on nii, et uue töövihiku avamisel ilmuvad ekraani alumisse osasse kolm sakki. Nendel sakkidel klõpsamisega saad avada töövihiku erinevaid lehti. Pane tähele, igal lehel on 256 veergu ja 65536 rida!  

    Uue töölehe lisamine


    Näiteks soovid iga kvartali kohta teha eraldi töölehele tabelit, siis pead ühel hetkel neljanda lehe lisama. Kui tahad veel eraldi lehele teha kõikide kvartalite kohta ühte koondtabelit, siis ka viienda lehe. Uute lehtede lisamiseks on mitu võimalust. Lahendus sõltub sellest, kui mugavalt soovid uusi lehti saada ja kui mitu uut lehte on üldse juurde vaja lisada.
    Töölehe lisamiseks tehke ühte järgmistest.
    • Olemasolevate töölehtede lõppu kiiresti uue töölehe lisamiseks klõpsake ekraani allservas sakki Lisa tööleht.

    • Uue töölehe lisamiseks olemasoleva töölehe ette valige see tööleht ja klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid käsku Lisa ning seejärel käsku Lisa leht.

    Võite paremklõpsata olemasoleva töölehe sakki ja seejärel klõpsata käsku Lisa. Vahekaardil Üldist valige ikoon Tööleht ning seejärel klõpsake nuppu OK.
    Korraga mitme töölehe lisamine
  • Hoidke all tõstuklahvi (SHIFT) ja valige nii mitme olemasoleva töölehe sakid, kui mitu uut lehte soovite lisada avatud töövihikusse. Kui soovite näiteks lisada kolm uut töölehte, klõpsake kolme olemasoleva töölehe sakki.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Lisa ning seejärel käsku Lisa leht.
    Vahel on heaks lahenduseks lehest koopia tegemine. Koopiale tuleb kaasa ka lehe sisu. Ühe töövihiku piires koopia tegemiseks:  
  • Lohistad kopeerimist vajava lehe uude asukohta (hiirt ei lase veel lahti).
  • Vajutad Ctrl klahvi alla ja hoiad all (hiirele tuleb + märk külge).
  • Lased hiire lahti ja nüüd vabastad ka Ctrl klahvi!
    Seega tüüpiline hiirega lohistamisega kopeerimine.
    Mida teha olukorras, kus on vaja juurde mitmeid, isegi kümneid või sadu uusi lehti? Võid kasutada eelnevalt kirjeldatud uue lehe lisamise meetodeid , aga kaks võimalust on veel, mis võivad isegi paremad olla:
  • Kui märgid korraga mitu töölehte (klõpsad esimesel lehel, vajutad Shift klahvi alla ja hoiad all ning klõpsad siis teisel või kolmandal või neljandal või … lehel), siis kas menüüs Insert >Worksheet klõpsates või hiire parema klõpsuga tuleks korraga juurde niimitu uut lehte, kui mitu oli neid märgitud. Muidugi esimene kord saad juurde teha max 3, järgmine kord  6 jne. 
  • menüü real sakil Tools >Oprions>General asub seadistus (Sheets in new workbook ), mis määrab uude töövihikusse tulevate töölehtede arvu. Algselt on see teatavasti kolm. Kui tahad juurde lisada kümneid või sadu uusi lehti, siis võiksid ju seda seadistust muuta. Nii tuleb uue töövihiku avamisel kohe näidatud arv uusi lehti. Peale uue töövihiku avamist võid vaikimisi lehtede arvu uuesti kolmeks tagasi panna.
    Kui palju üldse võib lehti olla? 255 on tõesti suurim number, mille saad kirjutada Tools aknasse . Kui sul on juba 255 lehte olemas, siis Insertiga saad neid veel juurde teha. Ausalt öeldes ei ole katsetanud, kas kusagil piir vastu tuleb.
    Kui sul on töövihikus korraga palju lehti, siis ei pruugi kõikide lehtede jaoks ekraanil ruumi olla. Osad lehed jäävad töölehe vasakule-paremale kerimisriba varju. Seda kerimisriba saad küll vasakust otsast koomale lohistada, aga alati ei ole see veel piisav. Lehtede jaoks on olemas täiesti omaette kerimisriba nelja nupuga: 1. neist avab lehtedest kõige esimese, 2. avab praegu avatust eelmise lehe, 3. avab praegu avatust järgmise lehe ja 4. avab kõige viimase lehe.

    Töölehe ümbernimetamine


  • Paremklõpsake sakiribal Lehesakk paremklõpsake lehesakki, mida soovite ümber nimetada, ning klõpsake käsku Nimeta ümber.
  • Valige senine nimi ning seejärel tippige uus nimi.

    Töölehtede järjekorra muutmine


    Sageli on nii, et teed töölehti juurde ja nii võid olla ühel hetkel fakti ees, et hea oleks muuta lehtede järjekorda. Mida teha? Lihtsaim moodus selline:
  • Mine hiirega uude kohta tõstmist vajava lehe sakile.
  • Lohista sakk uude kohta. Lohistamise käigus on abiks väike kolmnurgake, mis näitab, kuhu sakk "maandub", kui sa hiire lahti lased.

    Töölehe peitmine


    Vahel võib parem olla, kui eemaldad avatud lehtede loendist soovitud lehe. Peitmine ei ole teatavasti sama, mis kustutamine. Peitmisega saad töölehe jälle soovitud hetkel ekraanile tuua. Peitmise töö käik on järgmine:  
  • Ava peitmist vajav leht
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid nuppu Vorming
  • Klõpsake jaotise Nähtavus käske Peida ja too peidust välja ja Peida leht
    Nii eemaldaski programm töölehe ekraanilt.
    Peidust välja toomiseks ehk kuvamiseks samas kohas, kus leht enne peitmist asus, tee nii:
  • Ei peagi mingit eelnevat märkimist tegema. Piisab kui kursor on suvalisel töölehel.
  • Klõpsa menüüs Vorming>Peida ja too peidust välja>Too peidust välja
  • Avanevas aknakeses märgi soovitud leht (kui on peidetud mitu lehte) ja klõpsa OK.

    Tausta lisamine lehele


  • Klõpsake taustaga kuvatavat töölehte. Veenduge, et valisite ainult ühe töölehe.
  • Klõpsake menüü Küljendus jaotise Lehe häälestus nuppu Taust.
  • Valige pilt, mida soovite kasutada lehe taustana, ja klõpsake seejärel nuppu Lisa. Valitud pilt täidab kordudes kogu lehe.

    Tausta eemaldamine lehelt


  • Klõpsake taustaga kuvatavat töölehte. Veenduge, et valisite ainult ühe töölehe.
  • Klõpsake menüü Küljendus jaotises Lehekülje häälestus nuppu Kustuta taust.

    Ühe või mitme töölehe kustutamine


  • Valige tööleht või -lehed, mida soovite kustutada.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Kustuta kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Kustuta leht.
    Kustutada saad ka hiire parema klõpsuga kustutamist vajava lehe nime sakil ja valides avanevast kohtmenüüst Kustuta. Kustutamise käigus teiste töölehtede nimed ei muutu. Kustutades Sheet2, siis praegune Sheet3 ei muuti ise Sheet2-ks!

    Andmete sisestamine vihikusse


    Töölehe lahtritesse saate sisestada kahte põhitüüpi andmeid: arve ja teksti.
    Enne kui teksti hakkad sisestama, pea meeles, et esimene asi on alati kursori (see paksu raamiga kast) õigesse lahtrisse juhtimine. Võimalik on selleks kasutada nii hiirega klõpsamist, kui ka klaviatuuri mitmeid klahve (nooled, Enter, TAB). 
    Exceli töölehel saab kasutada põhiliselt kolme liiki andmeid - tekstid, arvud ja arvutusvalemid. Lisada saab ka muud, näiteks diagramme, graafikuid ja pilte.
    Klaviatuuril on päris mitmed nupud otseselt või kaudselt seotud teksti sisestamisega:
  • Täheklahvid – vajutad klahvile ja väike täht ongi olemas. Algajad teevad sageli sellise vea, et vajutavad "liiga raskelt " nupule. Nii aga hakkab arvuti tähte kordama .
  • Samadelt täheklahvidelt saad ka suuri tähti. Muidugi tuleb mingi täiendav liigutus teha - hoida samal ajal Shift klahvi all. Muidu ju programm ei teaks , kas tahad suuri või väikeseid tähti.
    Shift klahviga saad klaviatuurilt ka mitmesuguseid teisi sümboleid. Enamik neist sümbolitest leiad täheklahvide peal asuvatelt numbriklahvidelt. Nende sümbolite saamise töö käik on sama, mis suurtegi tähtede puhul - vajutad alla ja hoiad all Shift klahvi ja teise käega vajutad soovitud sümbolil. 
  • Kui tähelepanelikult vaatad, siis näed, et osadel klahvidel on kolm sümbolit. E-mailide saatjad on kindlasti kasutanud @-märki. Kõigi nende sümbolite saamiseks pead hoidma all AltGr klahvi ja teise käega vajutad soovitud sümboli klahvil .
  • Ühe erandliku grupi tähti moodustavad šŠžŽ. Neidki võib vahel vaja minna. Need tähed kuuluvad samuti eelnevalt kirjeldatud AltGr klahviga saadavate sümbolite hulka:
    • Vajutad alla ja hoiad all AltGr klahvi.
    • Vajutad S või Z klahvile.
    • Kui aga tahad saada suuri Š ja Ž tähti, siis pead enne S või Z klahvile vajutamist ka Shift klahvi alla vajutama ehk lühidalt AltGr+Shift+S=Š
  • Kui pead kirjutama palju suuri tähti korraga, siis Shifti kogu aeg all hoidmine võib olla üsna tülikas. Mugavam on tõenäoliselt kasutada CapsLock klahvi . Kui vajutad ühe korra CapsLock klahvile, siis näed, et klaviatuuril hakkas üks roheline tuli põlema. See tähendab, et programm on suurtähtede režiimil. Nüüd piisab vaid täheklahvile vajutademisest ja kohe tulebki suur täht.
  • Tühik (see pikk klahv täheklahvide all) - sõnade vahele peab ikka tühja koha jätma ja nii vajutadki tühikule.
  • Ühte lahtrisse mitmele reale kirjutamiseks pead kasutama klahvikombinatsiooni Alt+Enter. Millisel hetkel seda klahvikombinatsiooni kasutad, sõltub eelkõige sellest, millised sõnad soovid ühele reale jätta. See tingimus kehtib muidugi juhul, kui lahter on piisavalt lai. Vastasel korral paigutuvad sõnad ikka üksteise alla. Lisaks pead ka veeru laiuse ja rea kõrgusega “mängima” ehk laiust ja kõrgust muuta (toimub muutus veergude või ridade vahekohast lohistades). Seda rea murdmist saad teha ka tagantjärgi. 
  • Kui samasugune tekst on juba veeru eelnevas lahtris olemas, siis programm pakub juba selle automaatselt ise välja. Kui ongi seda sõna vaja, mida programm pakub, siis vajuta Enter. Kui aga soovid teist sõna, siis lihtsalt kirjuta oma sõna edasi.

    Numbrid klaviatuurilt
    Numbritega on seotud päris mitu momenti. Tavaliselt saad klaviatuurilt numbreid kahest kohast:
  • Kõige parempoolsematelt klahvidelt
  • Funktsiooniklahvide all ehk täheklahvide peal on samuti numbriklahvid
    Kumbadelt klahvidelt numbreid sisestad on muidugi sinu oma asi, aga ikkagi kaks soovitust:
    • Kui numbreid on palju, siis on mugavam neid sisestada parempoolsetelt.
    • Kui numbreid on üksikuid (näiteks aadressis "Vabaduse plats 2"), siis on sul ju näpud täheklahvidel ja see üksik number on mugavam võtta täheklahvide peal olevalt numbriklahvilt.

    Laptoppitel parempoolseid klahve ei ole. Küll aga on kindlasti numbrid täheklahvide peal!
    Positiivsed numbrid
    Tavaliselt kirjutad ikka positiivseid numbreid ehk lihtsalt 1 või 2. Siin pole plussmärki vajagi kirjutada. Pealegi kui kirjutad näiteks +4, siis programm eemaldab ise selle plussi.
    Teinekord on aga väga-väga vaja, et see pluss alles jääks. Eriti just pealkirjades (+18% KM).
    Nimelt pead kirjutama nii:
    • ülakoma () 
    • + märk ja
    • siis ülejäänud numbrid
    • sisestuse kinnitamiseks vajuta Enter.

    Pane tähele, et sisestus jäi lahtris vasakule. Tea, et  tekst paigutub vaikimisi lahtris vasakule ja numbrid paremale. Siin pead muidugi arvestama sellega, et näiteks selle +18-ga saad edaspidi arvutusi teha. Aga teksti lisamisel +18% KM käsitleb programm muidugi tekstina ja edasised arvutused võimatud.
    NB! Ülakoma printides ei tule. Sellel on vaid abistav ülesanne.

    Nulliga algavad numbrid
    Enam telefoninumbrites nulli ees ei kasutata ja sellega jääb nulliga algavate numbrite hulk kindlasti palju väiksemaks. Samas James Bond jääb ikka 007-ks :)
    Kui üritad kirjutada lahtrisse 007, siis sisestuse kinnitamiseks Enter vajutades kustuvad need nullid seitsme eest ära. Mida teha? Antud juhul on need nullid ju väga vajalikud. Siingi pead kasutama ülakoma.
    See-eest komadega numbreid kirjutad nagu tavaliselt.
    Nullide automaatne eemaldamine toimub numbrites, kus nullid ei oma mingit tähtsust, näiteks 000,89 või 34, 50000 mõlemast numbrist jääb peale lahtrisisestuse kinnitamist järgi number 0,89 ja 34,5. Küll on olemas mitmed seadistused, mille abil saab peale koma olevate nullide arvu reguleerida. Neist on juttu vorminduse peatükis.
    Negatiivsed numbrid
    On väga loogiline, et negatiivsele numbrile pead kirjutama miinuse ette.
    Miinusmärgi leiad tõenäoliselt klaviatuurilt kergesti üles:
    • Miinuse ja numbri vahele ei ole mõtet tühikut kirjutada, sest programm eemaldab selle automaatselt.
    • Programm peab ka sulgudesse kirjutatud numbrit negatiivseks (4) = -4
    • Valemite ja arvutuste puhul on sulgudel hoopis teine roll – reguleerida arvutuste järjekorda!

    Pikad numbrid
    Siin on kohe päris mitu nüanssi:
  • Numbrid võid kirjutada kõik järjest, võid aga jätta tuhandete ja miljonite vahele tühikud. Kindlasti ei saa neid tühikuid panna suvalistesse kohtadesse . Sellisel juhul käsitleb programm numbreid tekstina ja selliste numbritega ei saa arvutusi teha.
  •  Standardlaiusega lahtrisse mahub kaheksakohaline number, so. 12 miljonit 345 tuhat 678. Samas mahuks ka 99999999. Seega tavaliselt sellest pikkusest ja lahtri (veeru) laiusest isegi piisab. Mida aga teha kui numbrid on pikemad, sajad miljonid või on hoopis numbritel mitmeid komakohti?
    • Kui number on tsipake lahtri laiusest pikem, siis võib programm ka ise veeru laiust muuta.
    • Kui aga sisestad lahtri laiusest palju pikema numbri ja kinnitamiseks vajutad Enter, siis tavaliselt juhtub nii, et lahtrisse ilmub loodetud numbri asemele hoopis mingi arusaamatu E täht koos plussi ja numbritega. Probleem on nüüd selles, et võid küll lahtrit (veergu) laiemaks venitada aga see number jääb ikka E kujul sinna.
    • Mida see E täht ja muud värgid näitavad? Kui aga kõik teaduslik jutt kõrvale jätta, siis võib seda tõlgendada lahti nii, et enne koma olev number näitab, millega number algab ja peale E-d olev number näitab, mitu kohta on pikk numbri täisosa (+ veel enne koma olev number).
    • Siin pead muidugi arvestama, et toimub ka ümardamine, kui seda üldse nii võib nimetada. Nii, et päris täpselt siit sisestatud numbrit välja ei loe, aga mingi enam-vähem suuruse saab ikka teada. Pealegi see E kehtib ainult numbri täisosale. Kui aga numbril on komakohti, siis neid lihtsalt programm ümardab automaatselt.

    Tavaliselt sa ikka ei taha, et number jääks E-kujul tabelisse. Mida teha?
  • Vii kursor E-tähte sisaldavasse lahtrisse ja lohista (veerutähiste vahekohast) veergu piisavalt laiaks.
  • Parem klikk numbril ja vali Vorminda lahtreid.  
  • Klõpsa siin esimesel sakil Arv.
    • Pead ka otsustama, mida teha komakohtadega. Algselt pakub programm välja kaks kohta peale koma Komakohti pärast koma. Võid need kerida nulli või mõne muu sobiva numbrini.
  • Valikute kinnitamiseks klõpsa OK.
    Nüüd võid veel veeru laiust kohandada . Teatavasti on peaaegu alati nii, et lihtsam on probleemi ennetada, kui hakata seda pärast likvideerima. Nii on ka nende pikkade numbrite puhul. Võiksid ju juba enne pikkade numbrite sisestamist veergu laiemaks teha! 
    Murrud
    Murdusid läheb küll üsna harva vaja, aga mõnikord siiski. Ka selleks üheks korraks tuleb valmis olla ja nii näitan need mõned nüansid ära.
    Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki murdusid:
  • Need, milledel on ka täiskoht olemas (näiteks 3 4/5 või 1 2/3). Neid murde peadki nii kirjutama nagu piltidel näed:
    • Kirjutad täisosa 3
    • Vajutad tühikule
    • Kirjutad 4/5
    • Vajutad Enter

    Kaldkriipsuna on kõige mugavam kasutada NumLocki kõrval olevat kaldkriipsuga klahvi. Mõnel uuemal klaviatuuril võib küll klahvil olla hoopis jagamise märk, aga trükkides tuleb ikka kaldkriips.
    Siin on just suurim eksimus, et unustatakse tühik lisamata.
    Teise grupi moodustavad murrud, kus täisosa puudub (näiteks 1/3 või 7/8). siin pead kirjutama nii:
    • Täisosa asemele kirjutad 0
    • Vajutad tühikule.
    • Kirjutad 1/3

    Siin on juba kaks põhilist eksimust: ei kirjutata nulli ja ka tühik jääb enamasti sisestamata.
    Miks ei või siis ainult 1/3 kirjutada? Põhjus on selles, et 1/3 on Excelis kuupäeva vorming ehk 1. märts!
    Murdudega on nii, et lahtris näed arvu murruna, aga valemireal on näha hoopis arvutatud tulemus!

    Kuupäevad klaviatuurilt
    Kuupäevi saad klaviatuurilt päris kahel-kolmel meetodil:
  • Kasutad punkti ( . )
  • Kasutad kaldkriipsu (nn. jagamismärki).( / )
    Mõlemal juhul käsitleb programm lahtri sisestust kuupäevana. Muidugi on mõned nüansid, sest igat numbrit ei saa ju kuupäevana vaadata.
    Kui on kuupäevas või lahtris esitatud numbris mingeid kahtlusi , siis alati saad ju vaadata valemiribalt, mida programm siin lahtris näeb.
  • Tänase kuupäeva saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+semikoolon
    Kellaajad klaviatuurilt
    Kella pead kirjutama kooloniga :  kirjutades tuleb nii: 8:30:27
    Praeguse kellaaja saad klahvikombinatsiooniga Ctrl+Shift+ Koolon
    Kuupäeva- ja kellaaja vormingu kustutamine
    Numbrite teema lõpetuseks ühest kustutamise nüansist. Asi on selles, et kui soovid numbri pesast eemaldada, siis tavaliselt kasutad Delete klahvi. Kui aga oled lahtrisse sisestanud kuupäeva (või kellaaja), siis seda Deletega sealt ära ei saa. Vormindus ikkagi säilib!  
  • Valige terve andmetabel, sh kõik valemid, sisendväärtused, tulemväärtused, vormingud ja kommentaarid.
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Redigeerimine nuppu Tühjenda ning seejärel käsku Tühjenda kõik.
      Nüüd näiteks jääb pesasse alles ainult “7”.

    Andmete kustutamine ja parandamine


    Enne kui töö lõplikult valmis on, enne seda tuleb ikka teha mitmesuguseid täiendusi ja parandusi. Neid võimalikke parandusi saab jagada päris mitmesse gruppi.
    • Kui kirjutasid teksti ja koheselt märkasid viga, siis saad viimase(d) tähe(d) kustutada Backspace klahviga. See toimib muidugi juhul, kui tekstikursor veel lahtris vilgub ehk sa ei ole lahtri sisestuse kinnitamiseks Enter või nooleklahvidele vajutanud.
    • Viimase(d) toimingu(d) saad tagasi võtta klõpsates nupule. Sama töö teeb ära ka klahvikombinatsioon Ctrl+Z

    Mida aga teha, kui avastad palju hiljem vea ja soovid seda parandada? Mõned võimalikud lahendused:
    • Vahel on lihtsam mitte hakatagi parandama, vaid kirjutada lahtrisse hoopis päris uus sisu. Pane tähele, kui viid kursori vajalikule lahtrile ja vajutad soovitud tähele, siis algne lahtri sisu kustub ise automaatselt ära.
    • Üks lahendus on hiirega topeltklõpsu tegemine selles vales kohas. Nüüd ilmub tekstikursor sinna topeltklõpsu kohta.
    • Eelmisele punktile täienduseks ja ka täiesti omaette lahendusena saab nimetada vajutamist klahvile . Selle tagajärjel ilmub lahtri sisu lõppu tekstikursor. Siin aga ei ole oluline, kas seda sisu on ainult ühe lahtri jagu või kandub osa sisust ka teistesse lahtritesse. Nüüd nooleklahviga vasakule liikudes ei hüppa kursor kõrvalolevasse lahtrisse vaid liigub siinse teksti sees. 
    • Nii teksti ja edaspidi valemeid tutvustades näed, kui hea võimalus on parandusi teha valemireal. Klõpsad hiire soovitud kohas maha ja liigud nooleklahvidega, Delete ja Backspace klahvidega.

    Automaatsed parandused


    Automaatkorrektuuri funktsiooni abil saate teha järgmist:
    • automaatselt avastada ja parandada näpu- ja õigekirjavigu.   Nt kui tipite õieg ning tühiku, asendab automaatkorrektuur teie tipitu sõnaga õige. Kui juhtute aga tippima lause See ongi õigem aja ning tühiku, asendab automaatkorrektuur teie tipitu lausega See ongi õige maja.
    • Sümbolite kiirsisestamine   Nt sümboli © sisestamiseks tipite (c). Kui automaatkorrektuuri valmisloend ei sisalda teie soovitud sümboleid, saate kirjeid ka ise lisada.
    • Pika tekstilõigu kiirsisestamine   Nt kui teil on vaja korduvalt sisestada ühte fraasi, nagu investeeringu tasuvusmäär, saate programmi häälestada automaatselt seda fraasi sisestama, kui tipite it.

    Kõiki neid automaatkorrektuuri funktsiooni kasutusvariante toetatakse kahe paralleelse sõnadeloendiga. Esimene sõna on teie tipitav sõna ja teine sõna või fraas on see, mille programm sisestab teie tipitud sõna asendamiseks.

    Automaatkorrektuuri loend on ühine kõigi seda funktsiooni toetavate Office'i programmide jaoks, st kui lisate loendisse või kustutate sealt sõna ühes Microsoft Office'i programmis , mõjutab see ka ülejäänud Office'i programme.

    Automaatkorrektuuri loendisse tekstikirje lisamine


  • Klõpsake Microsoft Office'i nuppu ja seejärel käsku Accessi suvandid.
  • Klõpsake käsku Õigekeelsuskontroll.
  • Klõpsake nuppu Automaatkorrektuuri suvandid.
  • Veenduge, et vahekaardil Automaatkorrektuur oleks märgitud ruut Asenda teksti tippimise ajal.
  • Tippige väljale Asendatav sõna, milles teete sageli näpu- või õigekirjavigu  (nt tippige kellegil).
  • Tippige väljale Asendaja sama sõna õigesti kirjutatuna (nt  kellelgi ).
  • Klõpsake nuppu Lisa.

    Vormindamine


    Kui programmi käivitad ja lahtritesse sisu hakkad kirjutama, siis on ju kasutusel mingi vormindus - tavaliselt 10 suuruses kiri, Arial kirjastiil , tekst joondatud lahtris vasakule ja numbrid paremale. Enamasti teed töö käigus veel mõned täiendused: teed pealkirjad paksu kirja, muudad mõnede lahtrite värvi, lisad tabelile raamid jne. Tegelikult on nimetatud võimalustest muidugi programmis palju rohkem lahendusi tabeli vormindamiseks. Nendest kõigist ongi järgnevalt juttu.   
    Ma ei hakka edaspidises jutus kogu aeg kordama, et enne kui hakkad midagi vormindama tuleb vajalik lahter (vajalikud lahtrid) ära märkida. See peaks juba nii enesestmõistetav olema.

    Täheregistri muutmine


    Alustuseks kolmest seadistusest (õigemini küll funktsioonist), mis ei ole küll päris vormindamine, selle traditsioonilises mõttes, vaid lihtsalt head võimalused täheregistri muutmiseks.
    • = LOWER () teeb tähed väikeseks.
    • =UPPER() teeb tähed suureks.
    • = PROPER () teeb sõnade esitähed suureks.

    Teksti vormindamine


    Lahtris oleva teksti vormindamiseks vajalikud tööriistad leiad  menüü Avaleht jaotises Font . Siin saate muuta teksti põhivormindusi:
    • Font (kirjatüüp)
    • Fondi suurus kõrval olevat noolt  ning liigutage kursor üle fondi suuruste. Või klõpsake järgmisi nuppe , mis tõstavad/langetavad fondi suurust ühe võrra
    • Teksti esiletõstuvärv
    • Fondi värv
    • muuta paksuks ja kursiivi
    • allajoonida - allajoonimisel saab valida Allakriipsutuse laadide vahel, kui klikkida väikesel noolekesel nupu kõrval. Avanevast menüüst saate lisaks joonetüübile valida ka joone värvi.

    Läbikriipsutus, üla- ja allindeksid


    Läbikriipsutuse, üla- ja allindeksi nuppu Font vahekaardil ei asu. Vorminduse saamiseks klõpsake menüü Avaleht jaotises Font asuvat dialoogiboksi Lahtrifondi vorming käivitusnuppu (jaotise Font nurgas).
    Dialoogiboksi Lahtrite vormindamine vahekaardi Font kuvamiseks võite vajutada ka
  • klahvikombinatsiooni CTRL+1. Märkige jaotises Efektid ruut Läbikriipsutus, Ülaindeks või Allindeks.
    Kui vormindamist vajav märk või sõna asub lause sees, siis pead selle märgi eraldi ära märgistama

    Teksti tausta värvi muutmine


  • Valige lahter
  • Tehke menüü Avaleht jaotises Font ühte järgmistest.
    • Taustavärvi muutmiseks klõpsake nupu Täitevärv kõrval asuvat noolt ja seejärel klõpsake jaotises Kujunduse värvid või Standardvärvid taustavärvi, mida soovite kasutada.
    • Viimati kasutatud taustavärvi rakendamiseks klõpsake nuppu Täitevärv .
    • Kui soovite rakendada värvi, mida saadaolevate kujunduse värvide ja standardvärvide hulgas pole, klõpsake käsku Veel värve ning määratlege soovitud värv dialoogiboksi Värvid vahekaardil Standardne või Kohandatud.

    Mustri- või täiteefektide rakendamine taustavärvile


  • Valige lahter
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Font asuva dialoogiboksi Lahtrifondi vorming käivitusnuppu (jaotise Font nurgas) ning seejärel klõpsake vahekaarti Täida.
  • Klõpsake jaotises Taustavärv taustavärvi, mida soovite kasutada.
  • Tehke ühte järgmistest:
    • Kahevärvilise mustri kasutamiseks klõpsake väljal Mustri värv veel ühte värvi ning klõpsake seejärel väljal Mustri laad soovitud mustrilaadi.
    • Eriefektidega mustri kasutamiseks klõpsake nuppu Täiteefektid ning klõpsake seejärel vahekaardil Astmik soovitud suvandeid.

    Raamid (Äärised)


    Algsed, hallid raamid printimisel teatavasti paberile ei tule. Seega, kui tahad raame ka paberil näha, siis tuleb need täiendavalt lisada. Raame saad lisada kahest kohast:
  • Valige töölehel lahter või lahtrivahemik, millele soovite äärist lisada või mille äärist soovite muuta või kustutada.
  • Tehke menüü Avaleht jaotises Font ühte järgmistest.
  • Uue või mõne muu ääriselaadi rakendamiseks klõpsake nupu Äärised kõrval asuvat noolt ning seejärel klõpsake soovitud ääriselaadi.
    Kohandatud ääriselaadi või diagonaaläärise rakendamiseks klõpsake nuppu Veel ääriseid. Dialoogiboksi Lahtrite vormindamine vahekaardi Ääris jaotistes Joon ja Värv klõpsake soovitud joonelaadi ja värvi. Äärise paigutuse näitamiseks klõpsake jaotistes Valmiskombinatsioonid ja Ääris ühte või mitut nuppu. Jaotises Ääris on saadaval kaks diagonaaläärise nuppu .
  • Lahtri ääriste eemaldamiseks klõpsake nupu Äärised kõrval asuvat noolt ning seejärel käsku Ääriseta .
    Äärise eemaldamine
  • Valige töölehel lahter või lahtrivahemik, mille äärist soovite eemaldada.
  • Klõpsake menüü Avaleht jaotises Font nupu Äärised kõrval asuvat noolt ja siis käsku Ääriseta .

    Lahtrite ühendamine


    Seda toimingut tuleb üsna sageli teha. Ikka on ju nii, et soovid näiteks panna tabelile ühe suure pealkirja. Ühendamisel pead:
  • Märkima ühendamist vajavad lahtrid. 
  • Klõpsake menüü Kodu jaotise Joondus nuppu Ühenda ja joonda keskele
    Seega teise sammu tulemusena ühendataksegi lahtrid ja ühtlasi paigutub esimeses lahtris olev sisu ühendatud lahtrite keskele. Edaspidi võid muidugi veel täiendavaid vorminguid kasutada (paks, suurem kiri, joondus vasakule-keskele-paremale jne.).
    Kui ühendasid lisaks kõrvuti olevatele lahtritele ka lahtreid all või üleval, siis paigutub tekst kõige alumisele reale keskele.
    • Kui püüad ühendada selliseid lahtreid, kus on mitmes lahtris sisu, siis ühendamisel tuleb teade, et ühendamisel jäävad alles vaid kõige ülemise vasakpoolse lahtri andmed.
    • Kui kopeerid need ühendatud lahtrid mujale, siis ka uues kohas on lahtrid ühendatud.
    • Kui tõstad ühendatud lahtrid teise kohta, siis uude kohta "maandubki" tabel sellisena, nagu ta oli. Algses kohas aga  taastub tabeli tavaline seis ehk ühendatud lahtrite kohale tulevad nüüd tavalised lahtrid.

    Sisu paigutus lahtris


    Programmis on päris mitu võimalust sisu paigutamiseks. Põhiline, mida kasutad, on muidugi klõpsamine joonduse nuppudele. Nende abil saad joondada lahtri sisu vasakule, keskele ja paremale.
    Vertikaalset joondust läheb vaja aga juhul, kui oled teinud ridu kõrgemaks.  
  • Klõpsake menüü Vorming käsku Lahtrid ja seejärel vahekaarti Joondus.
  • Klõpsake loendiboksi Vertikaalne soovitud suvandit.

    Teksti suunda


  • Klõpsake menüü Vorming käsku Lahtrid ja seejärel vahekaarti Joondus.
  • Klõpsake jaotise Suund loendiboksis soovitud kraadiväärtust või lohistage näidik soovitud nurga alla. Teksti kuvamiseks vertikaalselt ülalt alla klõpsake jaotises Suund olevat vertikaalset boksi Tekst.
    Sellist suuna muutmist vajad eelkõige veergude pealkirjade puhul. Võivad need ju võtta vasakult paremale kirjutades üsna palju ruumi. Nii, nurgaga või päris alt-üles või ülevalt alla kirjutades, vajad ruumi isegi kordades vähem. Siiski pead arvestama veidi raamidega . Need võivad jääda kohati natuke inetud.
    Teatavasti algselt on nii, et tekst on joondatud lahtris vasakule ja numbrid paremale.

    Taane


  • Klõpsake menüü Vorming käsku Lahtrid ja seejärel vahekaarti Joondus.
  • Valige üks järgmistest:
    • Teksti taandamiseks lahtri vasakult, paremalt või mõlemalt küljelt klõpsake loendiboksi Horisontaalne väärtust Vasakule (Taane),
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Exeli õpetus #1 Exeli õpetus #2 Exeli õpetus #3 Exeli õpetus #4 Exeli õpetus #5 Exeli õpetus #6 Exeli õpetus #7 Exeli õpetus #8 Exeli õpetus #9 Exeli õpetus #10 Exeli õpetus #11 Exeli õpetus #12 Exeli õpetus #13 Exeli õpetus #14 Exeli õpetus #15 Exeli õpetus #16 Exeli õpetus #17 Exeli õpetus #18 Exeli õpetus #19 Exeli õpetus #20 Exeli õpetus #21 Exeli õpetus #22 Exeli õpetus #23 Exeli õpetus #24 Exeli õpetus #25 Exeli õpetus #26 Exeli õpetus #27 Exeli õpetus #28 Exeli õpetus #29 Exeli õpetus #30 Exeli õpetus #31 Exeli õpetus #32 Exeli õpetus #33 Exeli õpetus #34 Exeli õpetus #35 Exeli õpetus #36 Exeli õpetus #37 Exeli õpetus #38 Exeli õpetus #39 Exeli õpetus #40 Exeli õpetus #41 Exeli õpetus #42 Exeli õpetus #43 Exeli õpetus #44 Exeli õpetus #45 Exeli õpetus #46 Exeli õpetus #47 Exeli õpetus #48 Exeli õpetus #49 Exeli õpetus #50 Exeli õpetus #51 Exeli õpetus #52 Exeli õpetus #53 Exeli õpetus #54 Exeli õpetus #55 Exeli õpetus #56 Exeli õpetus #57 Exeli õpetus #58 Exeli õpetus #59 Exeli õpetus #60 Exeli õpetus #61 Exeli õpetus #62 Exeli õpetus #63 Exeli õpetus #64 Exeli õpetus #65 Exeli õpetus #66 Exeli õpetus #67 Exeli õpetus #68 Exeli õpetus #69 Exeli õpetus #70 Exeli õpetus #71 Exeli õpetus #72 Exeli õpetus #73 Exeli õpetus #74 Exeli õpetus #75 Exeli õpetus #76 Exeli õpetus #77 Exeli õpetus #78 Exeli õpetus #79 Exeli õpetus #80 Exeli õpetus #81 Exeli õpetus #82 Exeli õpetus #83 Exeli õpetus #84 Exeli õpetus #85 Exeli õpetus #86 Exeli õpetus #87 Exeli õpetus #88 Exeli õpetus #89 Exeli õpetus #90 Exeli õpetus #91
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 91 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 166 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jaanparker@hot.ee parker Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kuidas kasutada exelit
    exel , office , arvuti

    Mõisted

    terve smartart, pivottable, valideerimine, ülaservas, allservas, kataloogis, käsud, töölehed, lahter, pärast az, reapäised, dokumendi salvestamiseks, formaadiks excel, põhjus lihtne, lohistamise käigus, klaviatuuril, täheklahvid, vajutama, funktsiooniklahvide all, kaldkriipsuna, murdudega, automaatkorrektuuri loend, allajoonida, programmis, värviskaalad, värviskaalad, andmeribad, programmis, vormingud, kommentaarid, kinnita ok, vormingupintsel, numbriloendid, paljuski, nädalapäevadega, automaattäide, programmis, teiseks võimaluseks, excelit, nurksulud, valemi sisuks, palju tõenäolisem, antud näites, suhtaadress, lahtriaadressi, f4 klahviga, funktsioone, programmis, nb mõistlik, funktsioon date, käsuga format, p 20, otsimispiirkond, võtmepiirkond, tagastatav väärtus, vahemiku otsimine, excelis, arv, ümardusalus, valemite kontrolliks, nupp, olemasolevaid rea, hüperlink, lingi sihtkohaks, avi, smartart, enne smartart, smartart, mõni smartart, tasakaalunooled, kaks kujundit, smartart, klõpsake smartart, tekstipaan, smartart, esimeses näites, teises näites, klaviatuuri otsetee, hallid, soovitav, otsimiseks, päis, päis, selection, entire workbook, klaviatuuri otsetee, klaviatuuri otsetee, juhiseid 3, päiserea sisse, filtrid, filtritüübid, vaikimisi, parempoolsel diagrammil, diagrammidele, sellel diagrammil, vahekokkuvõte vahe, pivottable, enne pivottable, pivottable, pivottable, pivottable, pivottable, loendis, pivottable, pivottable, pivottable, pivottable, lähteandmetes, lähteandmete hulgas, valideerimine, märkeruut, ainsateks lahendusteks, valemiauditi nupureal, klõpsad kodu, hea idee, parool

    Meedia

    Kommentaarid (3)

    xxoxx profiilipilt
    xxoxx: kõik vajalik oli olemas
    01:59 10-10-2012
    myrka5 profiilipilt
    myrka5: Väga korralik Õpetus!
    20:45 18-11-2012
    avka12 profiilipilt
    avka12: ok !
    11:43 16-02-2014


    Sarnased materjalid

    2
    xlsx
    Exeli kasutamise õpetus
    12
    xlsx
    Exeli õpetus arvutiõpetuses
    5
    doc
    Arvutiõpetus
    575
    docx
    Nimetu
    43
    pdf
    TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010-2007-ABIL
    40
    doc
    EXCEL - Tabelitöötlus
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    24
    rtf
    Wordi kasutusjuhend



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge