Exami küsimused 2005 (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
FÜSIOLOOGIA
1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja
puhveromadused.
Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja
koevedelikuga organismi sisekeskkonna.
Vere hulk ­ 5-6 l.
Koostis:
1. plasma
2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled
leukotsüüdid e. valged verelibled
trombotsüüdid e. vere liistakud.
Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH
ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline.
Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja
venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub
PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat
reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja
erituselundite talitlusel.
Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad
nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola.
Veres on 4 puhversüsteemi:
1. karbonaatpuhversüsteem
2. fosfaatpuhversüsteem
3. verevalkude plasma puhversüsteem
4. hemoglobiini puhversüsteem.
2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin.
Erütrotsüüdid ­ e. punased verelibled.
1 mm3 ­s veres on 4,5-5 miljonit.
ANEEMIA ­ erütrotsüütide hulga vähenemine.
Ülesanne ­ hapniku transport.
Hemoglobiin ­ aine, mis annab verele punase värvuse.
Koosneb:
· valk globiinist
· 4 hemi rühmast ­ igas üks Fe aatom, mis seob
endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis
saada iga päev toiduga rauda, ilma rauata ei saa
hemoglobiin tekkida. Eriti rauarikas toit ­
metsmaasikad, peet, granaatõun, vutimunad jne.
Hulk ­ 12-15 g%. Alumine normi piir - 10g%. Alla 10g%
on verevaegus, tekib hapniku puudus, erinevate organite
töö häired.
Hemoglobiini taset saab mõjutada e. tõsta peale toidu veel
muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja).
Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem
erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib
hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui
normaliseerub.
Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Exami küsimused 2005 #1 Exami küsimused 2005 #2 Exami küsimused 2005 #3 Exami küsimused 2005 #4 Exami küsimused 2005 #5 Exami küsimused 2005 #6 Exami küsimused 2005 #7 Exami küsimused 2005 #8 Exami küsimused 2005 #9 Exami küsimused 2005 #10 Exami küsimused 2005 #11 Exami küsimused 2005 #12 Exami küsimused 2005 #13 Exami küsimused 2005 #14 Exami küsimused 2005 #15 Exami küsimused 2005 #16 Exami küsimused 2005 #17 Exami küsimused 2005 #18 Exami küsimused 2005 #19 Exami küsimused 2005 #20 Exami küsimused 2005 #21 Exami küsimused 2005 #22 Exami küsimused 2005 #23 Exami küsimused 2005 #24 Exami küsimused 2005 #25 Exami küsimused 2005 #26 Exami küsimused 2005 #27 Exami küsimused 2005 #28 Exami küsimused 2005 #29 Exami küsimused 2005 #30 Exami küsimused 2005 #31 Exami küsimused 2005 #32 Exami küsimused 2005 #33 Exami küsimused 2005 #34 Exami küsimused 2005 #35 Exami küsimused 2005 #36 Exami küsimused 2005 #37 Exami küsimused 2005 #38 Exami küsimused 2005 #39 Exami küsimused 2005 #40 Exami küsimused 2005 #41 Exami küsimused 2005 #42 Exami küsimused 2005 #43 Exami küsimused 2005 #44 Exami küsimused 2005 #45 Exami küsimused 2005 #46 Exami küsimused 2005 #47 Exami küsimused 2005 #48 Exami küsimused 2005 #49 Exami küsimused 2005 #50 Exami küsimused 2005 #51 Exami küsimused 2005 #52 Exami küsimused 2005 #53 Exami küsimused 2005 #54 Exami küsimused 2005 #55 Exami küsimused 2005 #56 Exami küsimused 2005 #57 Exami küsimused 2005 #58 Exami küsimused 2005 #59 Exami küsimused 2005 #60 Exami küsimused 2005 #61 Exami küsimused 2005 #62 Exami küsimused 2005 #63 Exami küsimused 2005 #64 Exami küsimused 2005 #65 Exami küsimused 2005 #66 Exami küsimused 2005 #67 Exami küsimused 2005 #68 Exami küsimused 2005 #69 Exami küsimused 2005 #70 Exami küsimused 2005 #71 Exami küsimused 2005 #72 Exami küsimused 2005 #73 Exami küsimused 2005 #74 Exami küsimused 2005 #75 Exami küsimused 2005 #76 Exami küsimused 2005 #77 Exami küsimused 2005 #78
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 78 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nix Õppematerjali autor

Mõisted

reaktsioon, veri, puhveromadused, 1 mm3, aneemia, hemoglobiin, aglutinogeen, aglutiniin, doonor, retsipient, aglutinogeen, reesusfaktor, trombotsütoos, vere hüübimine, ogeen, leukotsüüdid, leukotsütoos, leukopeenia, hüpertroofia, pärgarterid, südame löögisagedus, siinusarütmia, siinusrütm, automatism, täiskasvanud inimestel, kolmnurga reeglil, südame löögimahuks, südame minutimaht, minutimahu suurus, südame löögi, neerupealiste hormoon, kilpnäärme hormoon, verevoolu mahtkiirus, verevoolu joonkiirus, joonkiirus, vererõhk, pulsirõhk, arteriaalne pulss, sfügmogramm, verevool suureneb, lamades, sügaval väljahingamisel, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon, sissehingamise, kopsude kogumahtuvus, gaasi partsiaalrõhk, vere ph, arteerio, süsihappegaasi pinge, minutis, seedenäärmete talitlus, süljenõristusel, maomahl, kaksteistsõrmiksool, peensoole sein, motoorika, sapihapetel, imendumisel, valgud, liitvalgud, transamiinimine, desamiinimine, fibrinogeeni, valgu miinimum, valgu optimum, kasvuea vältel, hüperglükeemia, hüpoglükeemia, hüpoglükeemiline šokk, rasvad, depoorasv, struktuurrasv, ainevahetuse põhikäibeks, põhiainevahetuse regulatsioonis, vitamiinid, organismi vitamiinivajadus, moodustub 95, regulatsioon, neerupealiste säsi, neerupealiste koor, testosteroon, naissuguhormoonid, diabeet, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, harknääre, hüpofüüs, tagasagar, ärritaja, ärritus, erutuvuse tasemel, reobaas, erutuse liikumine, sünapsiks, kolmefaasiliselt, erutusimpulssidele kude, parabioos, paradoksaalne staadium, pidurdusstaadium, hallollus, koondub selja, eferentsed, seganärvid, ganglionid, vegetatiivne, füsioloogias, kesknärvisüsteemi tegevuses, nt pessimaalne, kesknärvisüsteemis, oleneb erutus, seljaaju, juhtefunktsioon, reflektoorne funktsioon, neliküngastiku tuumad, punatuum, silmaliigutaja, eesmine osa, tagumine osa, detserebreerimine, staatilised refleksid, staatilis, mittespetsiifilised tuumad, desekvilibratsioon, atoonia, ataksia, vegetatiivsetel närvidel, südametegevuse pidurdumist, lihaste struktuurelemendiks, kõõluses, keeruline süsteem, kontraheeruvaks moodustiseks, lihaskontraktsioonis, teetanus, passiivseteks jõududeks, motoorne ühik, lihaskiusse närvi

Sisukord

  • Jaguneb
  • Pessimaalne pidurdus
  • Otsene pidurdus
  • Staatilised refleksid
  • Staatilis-kineetilised refleksid
  • Mediaalne põlvikkeha
  • Tagumine ventraalne tuum

Teemad

  • FÜSIOLOOGIA
  • Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja
  • puhveromadused
  • Erütrotsüüdid, hemoglobiin
  • Veregrupid
  • Trombotsüüdid
  • Leukotsüüdid
  • Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon
  • Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism
  • Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl
  • Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid
  • südames (EKG, SFG, FG)
  • Südame löögimaht ja minutimaht ja selle muutused
  • kehalisel tööl
  • Südametegevuse reflektoorne regulatsioon
  • Südametegevuse humoraalne regulatsioon
  • Verevoolu maht- ja joonkiirus
  • Vererõhk, selle näitajad
  • Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes
  • Kopsuvereringe
  • Vereringe kehalisel tööl
  • Veresoonte toonuse regulatsioon
  • Lümf ja lümfiringe
  • Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine
  • hingamismaht
  • hingamissagedus
  • kopsude
  • minutiventilatsioon)
  • surnud ruum
  • Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad
  • Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsukapilaarvere
  • vahel
  • Hapniku ja süsihappegaasi transport verega
  • Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus
  • Hingamise muutused kehalisel tööl. Hapnikuvõlg
  • Seedimine. Seedeelundkonna põhifunktsioonid
  • Seedimine suuõõnes
  • Seedimine maos
  • Maomahla koostis
  • Seedimine sooletraktis (12-sõrmiksooles, peensooles
  • jämesooles)
  • rütmiline
  • segmentatsioon
  • muljumine
  • Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis
  • kõhunäärmenõre- ja sapi ülesanded)
  • Imendumine
  • Ainevahetuse olemus
  • süsivesikud
  • mineraalaineid
  • fermentide
  • Valkude ainevahetus, valguvajadus
  • lämmastikubilanss
  • Süsivesikute ainevahetus
  • Allikas
  • Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus
  • Vee- ja mineraalainete ainevahetus
  • Ainevahetuse põhi- ja lisakäive
  • Vitamiinide tähtsus ainevahetuses
  • Neerude funktsioon: uriini moodustumise
  • mehhanism, selle regulatsioon
  • Higi eritumine. Lihastöö mõju eritusprotsessidele
  • Neerupealise säsi sisesekretoorne funktsioon
  • Neerupealise koore sisesekretoorne funktsioon
  • Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon
  • Pankrease sisesekretoorne funktsioon
  • Kilpnääre
  • Kõrvalkilpnäärme, harknäärme ja epifüüsi
  • sisesekretoorne funktsioon
  • Hüpofüüsi sisesekretoorne funktsioon
  • Ärritajad, ärritus, erutuvus
  • Ärritaja
  • Ärritus
  • Erutuvus
  • Bioelektrilised nähud kudedes
  • Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia
  • reobaas)
  • Jõu-aja kõver
  • Reobaas
  • kronaksiaks
  • Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus
  • Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus
  • parabioos
  • labiilsus
  • Parabioos
  • Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid
  • Hallollus
  • suuraju kooreks
  • Valgeollus
  • juhteteedeks
  • tundenärvid
  • viimanärvid
  • Seganärvid
  • Ganglionid
  • Närvikeskuste omadused
  • Tsentraalne e. kesknärvisüsteem
  • Perifeerne e. piirdenärvisüsteem
  • Somaatiline e. animaalne e. kehanärvisüsteem
  • Jaguneb
  • Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite
  • närvisüsteem
  • Pidurdus kesknärvisüsteemis
  • parabiootiline
  • otsene pidurdus
  • Pöörduv pidurdus
  • Seljaaju funktsioonid
  • Piklikuaju funktsioonid
  • koos keskajuga moodustavad nad ajutüve
  • Keskaju funktsioonid
  • Ajutüve toonilised refleksid
  • Vaheaju funktsioonid
  • taalamus
  • Nägemiskühmude alune piiirkond e
  • hypotaalamus
  • Spetsiifilised tuumad
  • Lateraalne põlvikkeha
  • Mittespetsiifilised tuumad
  • Väikeaju funktsioonid
  • Suuraju poolkerade koor
  • Spetsiifilised ja mittespetsiifilised süsteemid
  • kesknärvisüsteemis
  • Retikulaarformatsiooni
  • funktsioonid
  • retikulaarformatsiooniks
  • võrkmoodustiseks
  • Elektrilised nähud suuraju poolkerade koores
  • Vegetatiivne närvisüsteem. Elundite vegetatiivne
  • innervatsioon
  • Lihase ehitus
  • Lihase kontraktsioonimehhanism
  • Lihaskontraktsiooni režhiimid
  • isotooniline
  • isomeetriline
  • auksotooniline
  • Üksik- ja summaarne kontraktsioon. Teetanus
  • üksikkontraktsioon
  • Teetanus
  • Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid
  • Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat
  • Motoorne ühik
  • Närvi-lihasaparaat
  • liigutusaparaati
  • Motoorne ühik

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

35
doc
29
doc
34
doc
33
docx
39
docx
23
docx
36
doc
937
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto