evolutsioonilise
arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid
Evolutsioonilise
arengu üldised põhimõtted
Liikidevahelises
võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam
omavahelisi sarnasusi .
Evolutsioonilises
arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt
sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine.
Aju
suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv.
Aju
kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui
funktsioonilt.
Aju
suurenemine evolutsioonis → pikenenud kasvamise periood, kuid
erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud (“late
equals large”).
Arengu
käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks.
Evolutsiooni
suunavad jõud
Darwini
- jalad pikemad kui keha - väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured, kui H. sapiensil - oskasid kasutada tööriistu ja tuld Homo naledi - 2013 avastatud Lõuna-Aafrikast uus inimlaste liik, kehaehituselt vahelüli Australipithecuse ja Homo perekonnas vahel - u 1,5 m pikad - kõndisid püsti - olid kohanenud ka ronimiseks - Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Darwin: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab kohanemiseelise seksuaalne valik Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis Mõjusid järgmised tegurid: muutused elutingimustes - kliima muutus kuivemaks, liiguti metsasemast keskkonnast elama puudevaesemasse savanni - püstine kehaasend ja liikumine kahel jalal, andis eelise teiste liikidega võrreldes
L-Dopaga saab mööda hiilida, mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul. Neuropeptiidid (suured molekulid): opioidid (enkefaliin, dünorfiin), vasopressiin, oksütotsiin, kasvuhormooni vabastavad faktorid, insuliin, koletsüstokiniin Transmitter-gaasid (üliväikesed ja lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata, lühike eluiga, difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt.
salvestamiseks. - Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise - Eferentsed – motoorsed neuronid, viivad sõnumi KNSist välja, annavad käsu lihastele. - Gliia – närvisüsteemi mitteneuraalsed rakud, erinevate funktsioonidega rakkude kogum. (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närisüsteemi arengu toetaja) o Ependüümi rakud – vooderdavad aju vatsakesi, toodavad ajuvedelikku ja toimivad vere-aju barjäärina o Astrotsüüdid – sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja naueoneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid o Mikrogliia – fagotsütaarsed rakud mis hävitavad võõrkehi, peamiselt kaitsefunktsioon o Oligodendotsüüdid – asümmeetrilised, KNS müeliinimoodustajad
- Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud - Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: ….. Australopiteegid - U 4-1 miljonit aastat tagasi - Emased olid väiksemad - Suutsid püsti käia, aju oli ümaram, ajukoor oli enam välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised kuid sõid ka liha kui kätte said - Liikusid rühmiti ja püsti Homo habilis - Natuke suuremate rühmadena koos - Ei erinenud eriti australopiteekidest
Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis. Igal arengu etappil on rakk piiratud valikute ees. Rakk võib olla osaliselt determineeritud, mis areneb valitud suunas sõltumata keskkonnamuutustest. Rakkude arengupotentside ahenemine on pöördumatu. Seda määravad rakutüübide omased epigeneetilised muutused. IPS rakud: somaatilised rakud, muudetud pluripotentseteks pluripotentsust määravate geenidega. Rakkude transdiferentseerimine: täiskasvanud somaatiliste rakkude vahetu muutmine teiseks rakutüübiks ilma pluripotentsuse staadiumita.
1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
MONOFÜLEETILINE RÜHM- organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest. (imetajad, linnud) POLÜFÜLEETILINE RÜHM- organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. (lendavad selgroogsed, vetikad) PARAFÜLEETILINE RÜHM- organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa järglastest ei kuulu sellesse rühma. (kalad, roomajad, sammaltaimed, protistid) Inimese evolutsiooni põhijooned ja küsitavused. Inimese eelkäijad: australopiteekus, Homo habilis, Homo erectus, pärisinimene (H. Sapiens), neandertaallane, kromanjoonlane – kõigi nende umbkaudne ajaperiood Maal ja üldised tunnused/oskused. Inimese evolutsiooni molekulaarne uurimine – mitokondriaalne pärilikkus (emaliin, mtDNA)) ja Y-kromosomaalne pärilikkus (isaliin). Inimesed kuulusid primaatide seltsi, kelle tunnuseks on liikuvad, lamedate küüntega varbad
Kõik kommentaarid