Evolutsiooni mehhanismid (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

EVOLUTSIOON

Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled. Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.

Bioloogia

2

doc

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Evolutsioneeruvad populatsioonid. Igal populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübilt sarnased kui sama liigi erinevatsse populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeruvate osade kogumit- POPULATSIOONI GENOFOND Suguliselt sigivate organismide pop. isendid võivad omavahel vabalt ristuda ja nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda (Mendeli seaduse kohaselt) Geenil võib olla populatsioonis genofondis üks või mitu alleeli. Gameetide liitumisel sügoodiks ühinevad vanemate kõigi geenide alleelid paarideks, mood järglase genotüübi. Genotüüpide arv sõltub geeni alleelide arvust: K(K+1)/2 ( K- geenide arv) Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet(suhtelist sagedust) nim populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. (Määrab ära suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesi

Evolutsioon

5

doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ­ ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad ­ populatsioonid ja liigid. Populatsioon ­ tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks ­ populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa

Bioloogia

2

docx

Bioloogia kodutöö

muutlikkuse puhul? Mutatsioonilise muutlikuse puhul säilib liik, kui tervik aga takistatud on uue liigi levik. 8. Kuidas jaotatakse geneetiline muutlikkus? Geneetiline muutlikus jaotatakse Mutatsioonid: kasulikud, neutraalsed, kahjulikud. 9. Too näiteid mutageenidest. Mutageene võivad tekitada organisimi välised tegurid nt: geneetiline triiv, mis mõjutab alleelide ülekannet järgmisesse põlvkonda. 10. Lisaks looduslikule valikule mõjutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid. Selgita, milles seisneb geenivool ehk geenisiire ja geenitriiv. (Ära aja neid omavahel segamini ­ tee selgeks, mis vahe neil on). Geenivool e. geenisiire- alleelide levimine üle liigi ning populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Liik säilib tervikuna ja takistatud on uue liigi eraldumine. Geenitriiv- alleelide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. 11. Selgita geenitriivi erijuhte: pudelikaelaefekt ja asutaja- ehk rajajaefekt. Too

Bioloogia

4

doc

Evolutsioon II

ühtlustumine. Geneetiline triiv-puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. See on seda olulisem, mida väiksem on populatsioon. Sellel on kaheusugune toime: 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. 2)ta suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Looduslik valik .. on evolutsiooni tegur, mis toimub kindlas suunas tulenevalt välistingimustest.Loodusliku valiku tulemus sõltub isendi geneetiliste omaduste iseärasustest ja edukusest olelusvõitluses. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest(biootilised, abiootilised). Suguline valik-kujundab sugupoolte erinevusi. Võib mõjutada mõne tunnuse eelisvalikut. See välistab ka ristumise võõra liigiga. Looduslik valik võib avalduda kolmel viisil:

Bioloogia

11

docx

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon 1

KUUM KATLAKE- vees lahustunud CO2 sidumine orgaanilisteks polümeerideks püriidi (FeS2) pinnal võis toimuda ookeanipõhja kuumaveeallikates. (150-250 kraadi) JÄÄKAMBER- elu võis tekkida ca 0 kraadil, kuna mitmed RNA ja DNA nukleotiidid pole kõrgemal temperatuuril pikemat aega püsivad. Hüpotees ei välista temperatuurikõikumisi. St. Miller- tõestas, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. • Evolutsiooni tõendid, vastavad teadusharud – teada, kuidas tõestavad evolutsiooni (liikide päritolu ja sugulust) – paleontoloogia, võrdlev anatoomia, molekulaarbioloogia, arengubioloogia/embrüoloogia, biogeograafia, kunstlik valik (selektsioon). Mõisted ja vastavad näited: fossiil, analoogilised ja homoloogilised elundid, vestiigiumid ehk

Evolutsioon

16

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

Evolutsioon

8

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine ­ meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad ­ populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND ­ populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)

Bioloogia

Kommentaarid (1)