Evolutsiooni kordamine 1 (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised ja kuidas ning mida tõendavad?

Lõik failist

õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust.
MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu:

Füüsikaline ja keemiline evolutsioon . "Elu hällid" (3).
Füüsikaline evolutsioon (suur pauk – elementaarosakesed – aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa.
Keemiline evolutsioon ( aatomid – makromolekulid – mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke ( aminohapped , nukleotiidid , monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad)
Bioloogiline evolutsioon (elu teke – prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed ). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine ( liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse muutumine (organismi anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks)
Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng (kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)
Jääkamber – Miller ja Matthew Levy. 0oC – jää teke oli molekulide koondamiseks hea, sest molekulide jää struktuur lasi molekulidel sirgelt ritta minna – nt fosfolipiidis on kõik molekulid reas. DNA ja RNA (nukleotiidid) ei ole kõrgemal temperatuuril piisavalt püsivad, et saaks tekkida nende küllaldane kontsentratsioon (et säiliks tasakaal sünteesi ja lagunemise vahel)
Soe lomp – Ch. Darwin . 80-110oC – molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes. Kus orgaaniliste molekulide kontsentratsioon viis nendevaheliste reaktsioonideni.
Kuum katlake – Günter Wächtershäuser. 150-250oC – ookeani põhjas asuvate kuumavee allikate piirkonnas. Vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi (FeS2) pinnal (vajalik energia vabaneb püriidi moodustumisel FeS ja H2S reaktsioonis)

Evolutsiooni tõendavad teadusharud - millised ja kuidas ning mida tõendavad?
Võrdlusmeetodid – tõendades evolutsiooni tõendame organismide järkjärgulist arengut:
1.) Paleantoloogia – on teadusharu väljasurnud (kunagi Maal elanud) organismidest. Uurivad kivimikihtidest leitud fossiile (väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid). Mida sügavamal kivis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega ; mida lähemale liikuda kivis, seda rohkem sarnaneb tänapäevastega või kuuluvadki nende hulka. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel (nt ürglind). On leitud ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt vastava vormi evolutsioonilisele põlvnemisele ehk fülogeneesile. Eksisteerimisaeg (suhteline vanus, kes enne eksisteeris) ja ajalooline vanus (absoluutne vanus, kui vana kivistis tegelikult on, kui kaua vastav organism tegelikult elas)
2.) Võrdlev anatoomia – mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad . Võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)
Homoloogilised elundid – ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtest põlvnemist. Sarnane ehitus ja päritolu, kuid funktsioon võib olla erinev (nt linnu tiib ja looma käpp)
Analoogilised elundid – sarnane funktsioon kuid erinev ehitus (nt linnu ja liblika tiivad)
Vestiigiumid e rudimendid e mandunud elundid – lähedastel liikidel talitlevad elundid kuid vaadeldaval liigil mitte. Jäänukelundid, mida pole enam vaja (nt tarkuse - ja silmahambad, sabakont , ussripik, kolmas silmalaug, kõrvalihased)
3.)Embrüoloogia, arengubioloogia
Biogeneetiline reegel – Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus ( ontogenees on fülogeneesi kiire ja lühike kordus). Ontogenees – ühe isendi areng; Fülogenees – liigi evolutsiooniline kujunemine
4.) Molekulaargeneetiline/Molekulaarbioloogiline võrdlus – annab võimaluse selgitada sugulust ( suguluse astet) ja päritolu.
DNA/RNA võrdlused eri liikidel (nukleotiidide järjestus). Mida sarnasem on nukleotiidide järjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Molekulaargeneetika võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus, so molekulaarkella printsiip
Valkude aminohappelise järjestuse võrdlemine eri liikidel.
*Pseudogeenid – organismides „vanad“ geenid , mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad münel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu (sest looduslik valiku surve neile on vähene – nende määratud tunnused ei teki). Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arengust ehk fülogeneesist.
5.) Biogeograafilised tõendid – liikide leviku uurimine . Lähedaste alade liigid on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Lähipiirkondade liigid on tekkinud ühisest eellasest hiljem, kaugemate piirkondade liigid on aga lahknenud varem ja pikema aja jooksul üksteisest rohkem eristunud (nt Austraalias ei ela pärisimetajaid – mandrite triiv ).
6.) Aretustöö – sordi ja tõuaretus. Annab tõendeid, liikide evolutsioonilise muumumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Liike on võimalik muuta (tunnuseid muuta), nt liger, muul, taskukoerad ja mastiffid.

Lamarcki (18.-19.saj) põhiseisukohad evolutsiooni kohta.
Evolutsiooniõpetus:
1.) Põlvnemine – liigid ei ole jäigad, toimub arenemine
2.) Elu korduv isetärkamine – organismid on pidevas, kuigi aeglases arengus
3.) Täiustumistung, keskkonnamõjud (nt kaelkirjakute kael)
4.) Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad

Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad.
Evolutsiooniteooria (mendelliku geneetikaga ühendatud evolutsiooniõpetus – sünteetiline evolutsiooniteooria):
INDIVIDUAALNE MUUTLIKKUS (isendite mitmekesisus oma liigi piires – pärilik/mittepärilik)
OLELUSVÕITLUS („ konkurents “, võitlus ebasoodsate keskkonnatingimustega – nii elus kui eluta looduse keskel)
LOODUSLIK VALIK (keskkonda sobivamate tunnustega isendite ellujäämine ja eelispaljunemine)
KOHASTUMUSED (organismirühma soodsad tunnused)
Evolutsiooniteooria: LV on liikide muutumise peamine põhjus, mis tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikkusest

Elu areng Maal, olulisemate sündmuste aeg, tunnuste muutumine (lisandumine).
Universum 13-15 miljardit aastat tagasi
planeet Maa u 4,2 miljardit aastat tagasi
---- (miljard aastat ei olnud elu maal)
elu, esimesed rakud 3,5 (2) miljardit aastat tagasi (2 miljardit aastat tagasi on tõendatud)
eukarüoodid 1,9 miljardit (esimesed tuumaga rakud, nt protistid jms)
hulkraksed 0,7-0,9 miljardit (700-900 miljonit)
----
kambriumi „ plahvatus “ 550 miljonit (20 miljonit a on bioloogia mõttes väga lühike aeg) – praeguste organismide eellaste teke ( ussid , limused )
elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi
Organismid hakkasid omandama:
Taimed – tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht)
Loomad – kopsud , munade koor tugevnes (kaitse kuivamise eest), uus nahakiht (kaitse kuivamise eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid
Loomariik
Taimeriik
Käsnad u 570 miljonit
Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat
Ussid, limused, lülijalgsed} tagasi KAMBRIUM
Esimesed kalad u 420 miljonit
Kahepaiksed u 350 KARBON (kivisüsi)
Esimesed roomajad u 300
Esimesed imetajad u 200
Esimesed linnud u 150
Vetikad
Samblad
Sõnajalgtaimed + putukad maismaale
Paljasseemnetaimed ( okaspuud )
Katteseemnetaimed (130-100) (õistaimed)
ROOMAJAD: imetajad (200) JA linnud (150)
Sümbiogenees e endosümbioosi hüpotees – eukarüoodse (e päristuumse) raku tekke seletus. Mingi komas rakka neelab alla aeroobse bakteri (mis hiljem taandareneb mitokondriks) ja tsüanobakteri (mis hiljem taandareneb klorplastiks). Põhjus, mis arvatakse om see, et mitokondris ja plastiidis on oma DNA, ribosoomid , nad on ümbritsetud kahekordse membraaniga JA suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda

Evoutsiooni geneetilised alused: popul geneetiline struktuur, geenivool , geneetiline triiv (sh pudelikaelaefekt ja rajajaefekt).
Evolutsioon toimub alati organisüsteemides, üksikindiviidid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismi rühm on populatsioon . (Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil).
Genofond = geenifond – populatsiooni kõik geenid ja alleelid .
Populatsiooni geneetiline struktuur – populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe
14 R ja 6r EHK 14:6
MIKROEVOLUTSIOON :
1.) Mutatsiooniline muutlikkus - Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel.
Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone .
2.) Kombinatiivne muutlikkus - Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.
Meioosis - kromosoomide ristsiire ; Viljastumisel - alleelide kombineerumine
3.) Geenivool e geenisiire – sisse- ja väljarändega seotud populatsiooni geneetilise struktuuri muutus. Populatsioonist lahkumisega geneetiline mitmekesisus väheneb. „Värske vere“ tulekuga ehk sisserändega tuleb juurde uus tunnus, mis seguneb teistega – geneetiline mitmekesisus suureneb.
4.) Geneetiline triiv – populatsiooni juhuslik, st looduslikust valikust sõltumatu (hävivad suvaliselt), geneetilise struktuuri muutus
PUDELIKAELAEFEKT (vähesed jäävad ellu, läbivad pudelikaela )
Järgneb geenitriivile
Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone
Peale mingisugust katastroovi
RAJAJAEFEKT ehk asutajaefekt
Mingist populatsioonist jääb mingi jupike maha – seotud rändega. Mahajääjad rajavad uue populatsiooni
Geneetiline struktuur muutub mahajäämise tõttu

Looduslik valik ja selle vormide võrdlus, näited.
Geneetilise muutlikkuse tekkimine ei ole veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus.
Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilisteset ja elutingimuste iseärasustest.
Looduslik valik - soodsate tunnustega isendite eelistamine keskkonna poolt
Looduslik valiku vormid
Mis tingimustes valik toimub?
Keda eelistatakse, mis tunnustega?
Näited
Joonis
Stabiliseeriv
Püsivad, vähemuutuvad keskkonna tingimused.
Olulisemad protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jm) säilivad, sest põhilises osas on keskkond muutumatu
(ammu) väljasurnud tunnustega isendeid. Kui sa ei sobi, hakatakse sind kõrvaldama (äärmusi kõrvaldatakse). Säilitab liigid, kohastumused süvenevad. Vahest säilib pärilik haigus seetõttu, et temas on ka positiivset (nt resistentsus ), nt sirprakneaneemia (haige ei haigestu malaariasse)
Elusad fossiilid: hõlmikpuud, latimeeria, odasaba, sõnajalad, alligaator
Suunav
1.) Keskkonna muutus
2.) Rändamine teise keskkonda
Uute muutumatute tunnustega isendite eelistamine. Eelistatud on keskmisest erinevad tunnused
Aju täiustumine selgroogsetel; bakterite resistentsus antibiootiku-mide suhtes, tööstus-piirkondade putukate (liblikate) tiivbade värv
Lõhestav
Suure levila eriosades. Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või geograafiline isolatsioon . Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused (nt kevad- ja sügisräim; võilillede õitsemine juunis ja augustis)
Ühes levila osas ühed tunnused, teises teised tunnused
Rasside erinevused tulenevad keskkonnast

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toitss123 Õppematerjali autor

evolutsioon organismid molekulid geenid elundid alleelid mitmekesisus evolutsiooniteooria fülogeneesi geneetiline struktuur nukleotiidide sarnasem evolutsioonilise

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon 1

KUUM KATLAKE- vees lahustunud CO2 sidumine orgaanilisteks polümeerideks püriidi (FeS2) pinnal võis toimuda ookeanipõhja kuumaveeallikates. (150-250 kraadi) JÄÄKAMBER- elu võis tekkida ca 0 kraadil, kuna mitmed RNA ja DNA nukleotiidid pole kõrgemal temperatuuril pikemat aega püsivad. Hüpotees ei välista temperatuurikõikumisi. St. Miller- tõestas, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. • Evolutsiooni tõendid, vastavad teadusharud – teada, kuidas tõestavad evolutsiooni (liikide päritolu ja sugulust) – paleontoloogia, võrdlev anatoomia, molekulaarbioloogia, arengubioloogia/embrüoloogia, biogeograafia, kunstlik valik (selektsioon). Mõisted ja vastavad näited: fossiil, analoogilised ja homoloogilised elundid, vestiigiumid ehk

Evolutsioon

docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)

Bioloogia

docx

Evolutsioon kordamine

Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Elu hällid - Soe lomp(Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp)

Bioloogia

odt

Evolutsiooni kokkuvõte

Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.

Bioloogia

doc

Evolustisoon

Bioloogia kontrolltöö Villu Evolutsioon Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: · F ü ü s i k a l i n e e v o l u s t i o o n- ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite (keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.

Bioloogia

doc

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema.

Bioloogia

pdf

Evolutsioon ja elu areng maal, mikro- ja makroevolutsioon

Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aastat

Bioloogia

doc

Evolutsioon

EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe

Bioloogia

Rohkem sarnaseid