Evolutsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Kirjelda paari sõnaga, mis asi oli (on) loomulik teoloogia (Natural theology).
Keskaja Euroopa kristliku maailmakäsitluse kujunemisel oli Aristotelesel suur roll. Tema kirjutistel
oli isegi liiga suur mõju – need pärssisid edasist uurimist , sest kõik oli “valmis”. A. Toomas leidis, et Aristotelese kirjeldatud loomade imekspandavad kohastumused on parim tõestus Jumala olemasolu kohta. Ainult suur Jumal võib olla nii ettenägelik ja tark, et kõik elusoleva nii täiuslikult vormida. “Natural Theology”püsis valdava maailmakäsitlusena Darwinini välja. Loodust uuriti, et paremini mõista Jumala loomisimet.
2. Kirjelda kahte 18. sajandi valgustusajastu mõtlejat ja nende ideid liikide muutumisest
Maupertuis – arutleb ähmaselt millegi üle, mis meenutab LV-d. Tegeles pärilikkusega – näitas, et vanemad (emane/ isane mõlemad) pärandavad järglastele tunnuseid ja uuris statistiliselt varieeruvust. Arutles selle üle, miks troopikas on inimestel tume nahavärv (kas päike mõjutab pärilikkusainet või toimub juhuslik nahavärvi pärandumine). Esitas algelise pärandumisteooria – “pärilikkuse osakesed” ja “orgaanilise aine iseorganiseerimisvõime”.De Buffon – oli asjalikum. Temalt on Buffoni seadus – samades keskkonnatingimustes eri loomad erinevates Maa paikades on erinevad. Algselt oli loomiskoht, kus klimaatiliste muutuste tõttu rändasid edasi – muutusid kas “paremaks” või “halvemaks”. Leidis, et organismidel on jäänuktunnused – tekkinud muutuste tõttu ( evolutsioon ). Mõtleb, et äkki ahvil ja inimesel oli ühine eellane. Samas kui sugukonnad on kõik eraldi loodud.
3. Kuidas erinesid Cuvier ’i ja Lamarck ’i seisukohad liikide muutumise ja väljasuremise osas?
Lamarck väitis, et liigid muutuvad. Elu jooksul kohandub organism keskkonnaga, kus ta elab ja pärandab omandatud tunnused järglastele. Kui elevandil oli lühike lont, ei ulatunud ta nii hästi jooma ja sirutas oma lonti välja nii, et see põlvkondade jooksul veniski pikemaks (arenes organ, mida intensiivselt kasutati). Sama teema kaelkirjakute kaelade ja kõrgete puudega. Kehaosad, mida ei kasutada, kaovad tasapisi. Liigid ei jagune ega sure välja, vaid muutuvad pidevalt. Primitiivseid liike tekib pidevalt juurde.
Cuvier ei tunnistanud üldse liikide muutumist, vaid väitis, et Jumal on liigid loonud ning kui need mingi katastroofi tagajärjel välja surevad, loob Jumal uued liigid. Niisiis , toimub küll Maa pidev muutumine, aga liigid ise ei muutu, vaid tekivad ja surevad välja.
4. Mis on uniformism?
Printsiip, mille kohaselt tänast maailma mõjutavad protsessid on ajas muutumatud – universaalsed . Sarnased protsessid on toimunud ka minevikus. James Hutton rääkis Maa pidevast muutumisest, mille algust ei ole nähtud ja lõpust võib ainult unistama jääda. Maad kujundavad protsessid on pidevad. Seda ideed arendas edasi Lyell, kes käis välja selle, et täna toimuvad protsessid viivad pika aja jooksul suurte muutusteni (nagu selle eksamiks õppiminegi).
5. Mis on katastrofism?
G. Cuvier uuris loomade anatoomiat ja fossiile . Leidis settekivimite erinevatest kihtidest erinevaid fossiile – need pidid väljendama väljasurnud loomi, kes katastroofi tõttu hukkusid. Kui välja sureb , siis küll Jumal uue loob. Ei uskunud, et liigid muutuvad, kuna erinevate kehaosade vahel on erinevused liiga suured.
6. Millise eluslooduse omaduse seletamist pidas Darwin evolutsiooniteooria kõige olulisemaks ülesandeks?
Adaptsioon – liikide kohastumine keskkonnaga. Tuleb seletada, miks liigid muutuvad ja mis on need protsessid, mis sunnivad liike muutma . Kuna selgeid ja arusaadavaid põhjuseid polnud, uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune.
7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused?
Indiviidid erinevad ja erinevused päranduvad. Sünnib rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus – kohaseim jääb ellu ja annab järglasi. Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad – aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel.
8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast?
Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri – saltatsionistid (Huxley, Haeckel , Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton , Pearson). Biomeetrikutele sobis looduslik valik, mis toimus populatsioonis pidevalt ja sammhaaval. Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima.
Lamarkism oli valdav – omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad.
Darwinil oli kaks seotud teooriat – evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale.
9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid?
Usuti , et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei osanud ta seletada, siis jäi selletõttu LV seletus puudulikuks.
10. Mis on Mendeli ühetaolisuse seadus?
Homosügootsete isendite ristamisel on F1 põlvkonnas kõik ühetaolised heterosügoodid (vahet pole mis suunas ristata).
Hübriidide fenotüüp sõltub hübriidide vastastikmõjust – vanemate tunnused võivad olla vahepealsed (mittedominantsed), vanemate tunnused võivad ühenduda ( kodominantsus ).
11. Mida näitab Mendeli lahknemisseadus ?
Hübriidide järglaskonnas toimub geenipaaride lahknemine – kindlates sagedussuhetes homo-ja heterosügoodid. Genotüüpide 1:2:1 suhe tuleneb alleelide lahknemisest meioosis eri gameetidesse ja nende vabast paardumisest viljastumisel. Fenotüüp sõltub alleelide interaktsioonist – 3:1 või 1:2:1.
12. Mis on oluline meeles pidada Mendeli sõltumatu lahknemise seaduse juures? Kuidas seda asjaolu kasutatakse tänapäeva geneetikas ?
Polühübriidide eri alleelipaarid lahknevad ja kombineeruvad üksteisest sõltumatult, nii et lahknemisrida on eri geenide lahknemisridade vaba kombinatsioon (korrutis). Kui on teada tunnust määrava geeni põhiomadused, on võimalik ennustada ristamistulemused. Kasutatakse Punetti ruutmeetodit ja üle kahe geeni vaatlemise juures tõenäosusmeetodit ja hargemismeetodit.
13. Kirjelda saltatsionistide (hiljem mendelistide) ja biomeetrikute lõhet? Kes oli peamised osalejad? Kuidas mõjus sellele Mendeli seaduste taasavastamine?
Vt küsimust 8. Mendeli seaduste taasavastamine suurendas alguses lõhet, kuna käsitles M. makromutatsioone, tunnuse muutusi põlvkondades, mis on silmaga nähtavad. Biomeetrikud tunnuse diskreetset muutumist ei tunnistanud, geneetiline muutlikkus pidi olema pidev. Kui aga avastati, et geenidel on polümeerne koostoime, lepiti sammhaavaliste muutustega ja selgus, et see pidev varieeruvus sobib ka Mendeli seadustega.
14. Millised avastused viisid biomeetrikute ja mendelistide lõhe ületamiseni?
1909. Rootsi taimegeneetik H. Nilsson -Ehle – geenidel on polümeerne koostoime, mis põhjustab tunnuste astmelise kvantitatiivse muutlikkuse. Morgani „kärbseruumis“ näidati väga väikeste mõjudega mutatsioonide olemasolu. R. A. Fisher – pidevate tunnuste pärilikkust saab seletada Mendeliga, kui eeldada, et geenidel on polümeerne koostoime – kvatitatiivse geneetika rajamine.
15. Kuidas toimus nukleiinhapete ja kromosoomide avastamine? Kas ja kuidas oli nende seos pärilikkusega 19. saj lõpul – 20. saj algul?
1869. a – Meischer eraldas leukotsüütide tuumast aine – nukleiin . 1889. a – Altmann arvas , et on avastanud uue aine – Nukleinsäure. 1881. a – Zacharias sidus mikroskoobi all värvuvaid osakesi, kromosoome, nukleiinhappega. 1910 . a - Kossel aga leidis, et kromatiini koostises on nukleiinhapped. 1944. a – eri teadlased avaldasid artikli, et pärilikkuse kandja on valkude asemel DNA. Morgani panus on, et kromosoomidel pakinevad geenid ja on olemas sugukromosoomid . 1902. a käidi välja kromosoomiteooria – Mendel seotud kromosoomidega. Gameetides on poole vähem kromosoome.
16. Mille seletasid ära Godfrey Hardy ja Wilhelm Weinberg 1908. a?
Algsetel mendelistidel oli mure, et dominantsed tunnused peaksid lõpuks ülekaalu saavutama ja retsessiivsete tunnustega isendid välja surema. Nad vastasid nii, et alleelisagedused säilivad mendellikus ideaalpopulatsioonis (ei mõju mingit evo tegurit) muutmatult läbi põlvkondade. Andsid välja eraldi Hardy- Weinbergi seaduse, et panmiktilises populatsioonis säilivad alleelisagedused ja genotüübisagedused muutumatuna põlvkondade vältel.
17. Vali 2 darvinismi ja mendelismi peamist ühendajat 1930. – 40. aastatest ja kirjelda kummagi panust eraldi?
R.A. Fisher – pidevate tunnuste pärandumist seletab Mendel, eeldades, et geenidel on polümeerne koostoime. Kuidas LV väikese efektiga geenide puhul mõjutab populatsiooni aeglast muutumist.
S. Wright – inbriiiding ja juhuslik geneetiline triiv . Kohastumine on seda efektiivsem, mida väiksemateks alampopulatsioonideks populatsioon jaguneb – valiku ja triivi koostöö. Rääkis seostest geno/fenotüüpide ja kohasuse vahel.
18. Mida kujutab endast evolutsiooniteooria moodne süntees? Millised olid põhisaavutused/põhiseisukohad? Millised olulised küsimused jäid vastamata ?
Moodne süntees ühendab darvinismi ja mendelismi. Põhiseisukohad: mendellik geneetika on LV alus, adaptsioone teeb ainult LV, varieeruvus säilib ja ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta varieeruvust otse, mutatsioonid on juhuslikud. Põhisaavutused: lükati ümber lamarkism ja ortogenees. liigiteke (allo- ja parapatriline), süstemaatika (bioloogiline liigikontseptsioon). Uued mõisted (clade, cline, ethnic group). Vastamata – kas valik rakendub isendile või rühmale? kuidas toimusid evolutsioonilised transitsioonid – elu teke ja kehaplaanid? ortogeneetilised piirangud/võimalused?
19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr’i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena.
Dobzhansky – ühendab „ moodsa sünteesi“ looduslike populatsioonide geneetikaga, kirjeldab lähtuvalt sellest liikide olemust ja teket. LV toimib geenimutatsioonide kaudu.
Mayr – uudsed käsitlused Mendeli geneetikast, biosüstemaatikast, Darwini evolutsiooniteooriast. Defineeris , mis on liik (tüpoloogiline asendus bioloogilisega). Allopatriline ja parapatriline liigiteke.
20. Kirjelda omal valikul nelja erinevust evolutsiooni mõistmisel „tavapärase“ käsitleja ja evolutsioonilise bioloogi vahel.
Evolutsioon on pidev täiustumine – bioloogiline progress. Evolutsioon on kohastumine ja eristumine, millega võib kaasneda täiustumine. Evolutsioon on liigiteke. Evolutsioon on tunnuste muutus populatsioonis põlvkondade vältel. Evolutsioonil on eesmärk – ei ole. Evolutsioonil on tipp – ei ole. Kui pole sundi muutuda ja šimpans on oma elukeskkonnas kohastunud , siis ei ole tal vajadust muutuda.
1. Too välja neli tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et looduslik valik toimiks? Arutle , mis juhtub siis, kui mõni tingimus on täitmata. LV toimib kui esineb reproduktiivsus, pärilikkus, varieeruvus indiviiditi, erinev kohasus . Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad .
2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid.
1. suunav valik – muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Toimub kindlate alleelisageduste kindlasuunaline sagedusmuutus. Võivad fikseeruda ka retsessiivsed alleelid . Mida väiksem aju, seda kohasem
2. lõhestav valik – soosib isendeid, kellel aju suurused on äärmuslikud. Võib viia uue liigi tekkeni, on aeglasem kui sv ja tulemused ei ole nii stabiilsed. Suurema kohasusega on 2 rühma.
3. valikut ei rakendu – keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohastunud vorme ei teki. Kohasus ei mõjuta aju suurust.
3. Mida tähendab, et mutatsioon on juhuslik evolutsioonitegur?
Mutatsioonid on juhuslikud. Need on metsikud sündmused, mis on täiesti kontrollimatud. Kui mutatsioon toimub, on see juhuslik ilming, ootamatu . Mutatsioonid on kohasuse suhtes juhuslikud ega mõjuta alleelisageduse muutumise suunda populatsioonis. LV annab evolutsioonile suuna kasutades ilma kindla eelissuunata muutusi. Mutatsioonijõu ekstreemne näide on HIV. Tema ja teised gripiviirused on RNA viirused . Mitmed põhitõed, mis kehtivad DNA puhul (proofreading, sünteesi kõrge täpsus), siin ei loe. Teeb oma genoomi paljundamisel vigu ja see on tema fundamentaalne osa ja strateegia. Lisaks puudub kindel fikseeritud genoom. kohanevad ülikiiresti muutunud tingimustega.
4. jälle üks loll ülesanne
5. Kas valik saab populatsioonist kaotada kahjuliku retsesiivse alleeli? 2 põhjust
Ei saa. 1) kahjulik alleel ei pruugi olla nähtav, vaid heterosügootses olekus. dominantses (homosügoodina) oleks ja talle saaks valik rakenduda fenotüübi vastu. 2) kahjulik taastekib teatava sagedusega juhusliku muteerumise käigus.
6. Seleta mõistet mutatsiooni valiku tasakaal?
Populatsioonis püütakse hoida tasakaalu uue kahjuliku alleeli tekkimise ja tema valiku kaudu kõrvaldamise vahel. Kahjulikud mutantsed alleelid on retsessiivsed – toimub valik homosügootide vastu või geenitriivi teel. Dominantsed – valik heterosügootide vastu. Peab arvestama, et kahjulik alleel tekib juhuslike mutatsioonide tõttu. Tasakaalulises populatsioonis tekkimine = kadumine. Valem p*=m/s
7. loll ülesanne (lehelt)
8. Kirjelda märkimise-tagasipüüdmise meetodit kohasuse hindamisel. Mis on selle puudusel?Lasti loodusesse tumedaid ja heledaid vaksikuid ja hiljem püüti tagasi. Kohasuse hindamise puhul peab arvesse võtma mitte ainult erinevust ellujäämisel, vaid ka paljunemisel ja järglaste kohasuses. Seda aga ei tehtud. Samuti tuleb arvestada isendite kohasust eri kasvufaasidest (munad, vastsed , täiskasvanu). Peab olema ka piisavalt suur valim .
9. Mis on tasakaalustav looduslik valik? Miks võiks selle roll evolutsioonis tähtis olla?Kui heterosügoodid on enamkohastunud kui homosügoodid, siis ta säilitab variantide arvu. Tagatakse alleeli säilimine nii, et kui alleel on haruldane, siis tema kandja kohasust tõstetakse. See on oluline populatsiooni elujõulisuse jaoks, kui keskkonnatingimused muutuvad, siis on võimalik seda üle elada. LV on substraati, kelle seast valida. Populatsiooni kohastumus tuleneb eri genotüüpide esinemisest.
10. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema asukohast
Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust. Valgete silmadega kärbsed on valgustundlikumad ja vähemkohased. Heterogeenses keskkonnas säiluvad mõlemad fenotüübid. Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses “eelise”.
11. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema sagedusest positiivselt/negatiivselt.
Mimikri puhul. Positiivselt – kui jälgimaitselised liblikad koondavad oma fenotüübi, siis on lindudel neid kergem ära tunda kindla tiivamustri järgi (see on saast ), kui et on igal liigil oma spets hoiatusmuster või lisandub veel juurde “valetajaid” – jäljendajaid. Mülleri mimikri. Negatiivselt – ühed liblikad on jälgimaitselised ja teised tahavad oma kohasust tõsta nii, et hakkavad neid jäljendama. Kui neid saab liiga palju, siis ei tee lind enam vahet, kes tõtt räägib või valetab – ei õpi eristama. Bates ’I mimikri.
12. Kirjelda heterosügootide eelist sirprakulisuse näitel
Heterosügootsus annab väikese eelise dominantsete homosügootide ees, kuna heterosügoodid on teatud malaariavormidele resistentsemad tänu retsessiivse alleeli olemasolule. Nakatudes hakkab parasiit vereliblet sööma, langeb vere O2 tase, rakk sirbistub ja sureb koos parasiidiga.
13. Miks ei ole liigid täiuslikult kohastunud? Kirjelda 5 piirangut. Too näiteid.
Geneetiline piirang – heterosügootide eelise korral on vähemkohased homosügoodid paratamatus . Heterosügoodid toodavad normaalseid ja sirprakulisi rakke (sirprakuline aneemia ).
Ajaline nihe valiku toime ja vastuse vahel – Kesk-Ameerikas on suured puud ja kõvad viljad adapteerunud levitamiseks suurte imetajate poolt, kes on praeguseks väljasurnud. Nüüd asendavad nende tööd pisinärilised, kes sellega hakkama ei saa – enamus vilju mädaneb puu all.
Arengubioloogiline – paljud tunnused ei tekigi, sest nad rikuksid olemasoleva arengumustri. Erandite põhjuseks on mutatsioonid ja üldjuhul on need letaalsed. Kuna esineb pleiotroopia (üks geen mõjutab mitut fenotüübilist tunnust), siis peaks esinema väga paljude geenide koosmutatsioon, mis on äärmiselt ebatõenäoline ja harv juhus . Tetrapoodid läbivad embrüoloogilises arengus 5- varba staadiumi.
Ajaloolised piirangud – külmaverelistel eellastel paiknesid munandid kõhuõõnes, kuid imetajatel vajavad sperma arenemiseks madalamat temperatuuri – asub skrootumis. Looteline areng kordab seda ajaloolist liikumist. Kui sellist ajaloolist pärandit poleks, oleks seemnejuha lühem ja see oleks võibolla isegi hea.
Lõivusuhted – trade-off – kahte head asja korraga ei saa, kuna resurssid on piiratud. Polügaamia puhul peab isane valima , kas paljuneda siis kui on suur ja tugev (kulunud aeg) või siis kui on alles äbarik. Äbariku puhul on see hea, et siis äkki ei jõua enne ära surra, kui jätab endast maha järglasi.
14. Kui fenotüüp looduses ei varieeru , siis kuidas teha vahet, kas tegu on kohastumise või arengubioloogilise piiranguga?
1. adaptiivne ennustus vs embrüoloogiline teooria 2. mõõta tunnuse päritavust. Kui tunnus varieerub geneetilistel põhjustel, rakendub sellele LV ja ta pole täielik piirang. 3. võrrelda teiste liikidega – allomeetrilised suhted on adaptiivsed.
1. Kas rühmavalik toimib? Analüüsi rühmavalikut looduslikuks valikuks vajaliku nelja tingimuse võtmes.
Rühmavaliku puhul kinnistuvad evolutsioonis tunnused, mis soodustavad populatsiooni kasvu ja sellest sõltuvalt või sellest sõltumata vähendavad populatsiooni väljasuremisriski. Tunnused, mis väljasuremisriski suurendavad, surevad välja koos populatsioonidega, mis nende kandjatest koosnevad. AGA on tunnused, mis on isendile kahjulikud (alandavad kohasust) kuid populatsioonile kasulikud (vähendavad väljasuremise riski). Sellised tunnused ei kinnistu ja järelikult ei ole oluliseks evolutsiooniteguriks. Sellise tunnuse näiteks on altruistlik käitumine või ka näiteks sigimisest loobumine populatsiooni ähvardava ressursside ammendamise korral. LV jaoks oli vaja reproduktiivsust, pärilikkust, varieeruvust indiviiditi, kohasuse erinevus. Teoorias oleks rühmavalik võimalik, aga ta oleks väga aeglane ja kohastumuste tekitamiseks liiga ebaefektiivne, samuti eeldaks altruistlikku käitumist (eeldus, et atruistide rühm saaksid rohkem järglasi kui egoistide rühm, aga nii ju ei ole).
2. Seleta Hamlitoni reeglit ja altruismi leviku tingimusi. Too hüpoteetiline näide.
Hamlitoni reegel: kujutle , et geen ( geenialleel !) põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Geen saab levida , kui rB ˃ C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos. Neil on sama päritoluga geeni esinemissagedus suurem. Tuntakse sugulasi ära ja aidatakse neid. Geenisagedusi avaldatakse geenikoopia üldarvu suhtes, siis on r diploidsetel organismidel kahekordne geenisagedus.
Altruism levib, kui aitab eelistatult altruiste ja see kasvatab piisavalt järglaste arvu, et katta altruisti kulu ja olla edukam egoistidest. Altruismi musternäide loomadel on ühiseluliste putukate steriilsed töölised, kes aitavad kasvatada emaputuka järglasi.
3. Kuidas seletab monogaamia hüpotees ühiselulisuse teket kiletiivalistel? Arutle
Kui emaputukas on täiesti monogaamne , siis on õdede-vendade sugulus on täpselt 0.5. Kui sellele lisandub kaasuva kohasuse kasv abistamise korral, ( b/c>1) siis altruism levib ja viib ühiselulisuse kujunemisele. Väike kõrvalekalle monogaamiast viib selleni, et potentsiaalsed töölised on enam suguluses omaenda järglastega. Sellisel juhul peaks abistamine olema väga kasulik, et ära tasuda, aga seda on raske ette kujutada enne kui koloonia on juba välja kujunenud. Seega ilma range monogaamiata ei saa eusotsiaalsuseks vajalikud kohastumused tekkida.
4. Millistel tingimustel saab kujuneda altruistlik vaen ja mille poolest erineb see isekast vaenust?
Vaenulik käitumine võib olla altruistlik, kui on täidetud mitu tingimust: i) konkurentidevaheline sugulus varieerub suuresti, ii) Vaen on suunatud mittesugulastele, iii) tugev konkurents nii, et vaenust saadav kasu on märkimisväärne. Nt mittesugulise e. klonaalse sigimise korral. Altruistliku vaenu puhul valitakse ohvriteks mittesugulased. Konkurentsi vähendamine aitab eelkõige iseennast ja oma järglasi, ka tulevasi järglasi. Käitumise kohasust tuleb hinnata võttes arvesse terve elu jooksul saadud järglasi. Iseka vaenu puhul on sugulaste äratundmine hädavajalik, altruismi puhul ei pruugi see nii olla juhul, kui sugulased elavad tihedasti koos.
5. Seleta lühidalt, mille poolest erinevad altruism, vastastikusus ja „rohehabemed“?
Altruism – altruistlikud suhted, aitab egoisti ja ainult egoist saab sellest kasu.
Vastastikkus - suhted pole altruistlikud, sugulus pole oluline (geenide esinemine), mõlemad saavad kasu kas kohe või tulevikus.
Rohehabemed – altruistliku geeni kandjate vaheline koostöö ehk rohehabemed aitavad üksteist. Valik soosib neid siis, kui nende arvukus on piisav. Geeni tõttu on mul roheline habe, mis sunnib olema kena teiste roheliste habemete kandjate vastu.
6. Mis on geneetiline parasiit? Nimeta peamised tüübid (3) ja anna nende definitsioonid .
Geneetiline parasiit – elemendid, mis replitseeruvad sõltumatult peremehe kromosoomidest.
1. segregatsiooni segajad – meioosis mitte-mendelliku pärandumisega munarakku sattuvad geenid. B-kromosoom, geenikonversioon
2. transponeeruvad elemendid – transposoonid – DNA-element, mis võib liikuda ühest DNA molekulist teise või ühest DNA molekuli otsast teise.
3. sugude suhte muutjad – mtDNA pärandub loomadel ja õistaimedel reeglina emalt. isassteriilsus kahekojalistel taimedel võib olla põhjustatud mtDNA variantidest.
7. Võrdle vastust geneetilistele parasiitidele i) Drosophilal ja imetajatel, ii) sugulise ja mittesugulise paljunemise korral.Drosophilal on transposoonid koondunud vähekombineeruvasse alasse, et nad saaksid vähem ümberkorraldusi teha. Imetajatel esineb palju transposoone ja nad on laialt levinud. Valik nende vastu on nõrk või olematu. Hiirtel võib vastus olla käitumuslik t/+ emased eelistavad +/+ isaseid mitte t/+. t on segav alleel. Kui kahjulik transposoon paljuneb aseksuaalses kloonis siis vähendab ta kuhjudes selle genoomi kohasuse lõpuks nullini. Palju edukama paljunemisstrateegia pakub suguline paljunemine, kus rekombinatsioon võimaldab geenil liikuda lateraalselt. Üldiselt on transpositsioonisagedus väga madal ja seda tagavad nii transposooni enese kui ka peremehe kodeeritud negatiivsed regulaatorid. Neurosporal on näiteks RNA inteferents. Tavaliselt esineb taimepopulatsioonis mitu erinevat steriilsuse tsütotüüpi (mtDNA variandid) ja tuumageenide vastused neile.
8. Miks tekivad kohastumused tänu väikese mõjuga mutatsioonidele? Fisheri argument.
Adaptatsioonid tekivad tänu väikese mõjuga mutatsioonidele, sest kui populatsiooni keskmine kohasus on kaugusel d optimumist, siis iga muutus, mis on suurem kui 2d, viib optimumist veel kaugemale. Geenide arv inimestel jaotub normaaljaotuse kohaselt.
9. Kirjelda uute tunnuste tekke mehhanisme (3+).
Struktuur muutub, funktsioon jääb samaks. Silma järkjärgunline areng. Struktuur jääb samaks, funktsioon muutub. Vihtuimne kala ja kahepaikne , sulelised dinosaurused ja linnud . Olemasolevate struktuuride liitumisel tekib uus funktsioon. Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel. Kõik uued tunnused tekivad vanadest sammhaaval LV tulemusena. Nõuab suuri populatsioone ja palju aega.
10. Kuidas tekivad uued tunnused? Preadaptatsiooni mõiste. Too näiteid.
Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest. Vaata eelmist küsimust.
11. – 13. Seleta geneetilisi/arengubioloogilisi/ajaloolisi/ piiranguid kohastumustele. Too näide. ( eelpool vastatud)
14. Mis on lõivsuhe? Too näiteid evolutsiooniliste tagajärgedega lõivsuhetest
Vastsündinu suurus (ja eriti pea) on ohtlik emale, aga vajalik, et ta ellu jääks.
1. Milline on soo hind liigis , milles a) on 1 isane 2 emase kohta; b) 1 emane 2 isase kohta; c) 1 emane 1 isase kohta?
a) 1/3 = 0,33 33% b) 2/3 = 0,67 67% c) 1/2 = 50%
2. Kirjelda sugulise paljunemise miinused.
Genoomi lahjendamise kulu – ainult pooled geenid emalt. Seega peavad partneri geenid olema paremad, et saada 2x kohasem järglane kui tema. Rekombinatsiooni hind – emase kasulik mutatsioon võib meioosis kaduma minna. Paarituse kulu (otsimise aeg ja resurss , ei leia kedagi, valega paaritumine , risk saada kahekesi söödud ja levitada haigusi). Transposoonid kanduvad kindlamini edasi. Isase tootmise kulu.
3. Selgita mõistet paaritumise kulu. Millest see kulu koosneb?
Selleks, et paariline leida, tuleb ületada takistused, mis võivad isendi hukule viia või teda kahjustada. See on kallis lõbu. Otsimisele kulutatud aeg ja ressurss. Ebaõnnestunud paaritumine –ei leia paarilist. Vale paaritumine. Kaks isendit saavad kokku: kasvavad riskid saada söödud ja levitada haigusi.
4. Kuidas on looduses seotud suguline protsess ja reproduktsioon? Millised suhted on domieneerivaks suurtes organismirühmades (nn bakterid , ainuraksed, erinevad tüüpi hulkraksed organismid)?
Bakterite maailmas on paljunemine ja seksuaalne protsess eraldatud. Paljunemine toimub pooldumise teel. Geneetilist infot saab bakter kolmel viisil – transformatsioon, konjugatsioon F-faktorite abil ja transduktsioon bakteriofaagide abil. Mitte kogu seks pole looduses reproduktiivne . Bakterite konjugatsioonil vahetatakse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Evolutsioon #1 Evolutsioon #2 Evolutsioon #3 Evolutsioon #4 Evolutsioon #5 Evolutsioon #6 Evolutsioon #7 Evolutsioon #8 Evolutsioon #9 Evolutsioon #10 Evolutsioon #11 Evolutsioon #12 Evolutsioon #13 Evolutsioon #14 Evolutsioon #15 Evolutsioon #16 Evolutsioon #17 Evolutsioon #18 Evolutsioon #19 Evolutsioon #20 Evolutsioon #21 Evolutsioon #22 Evolutsioon #23 Evolutsioon #24 Evolutsioon #25 Evolutsioon #26 Evolutsioon #27 Evolutsioon #28 Evolutsioon #29 Evolutsioon #30 Evolutsioon #31 Evolutsioon #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triin Edula Õppematerjali autor

Lisainfo

Tartu Ülikooli aine. Vastused kordamisküsimustele
Evolutsiooniline bioloogia , Tartu Ülikool , biolooga

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

88
odt
Evolutsioon-usk-Darwin
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
194
docx
Molekulaarbioloogia
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
7
doc
Evolutsioon
11
doc
Evolutsiooni kokkuvõte
7
doc
Evolutsioon





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !