Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Evolutsioon- inimese evolutsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Evolutsioon - inimese evolutsioon
  • Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest.
  • Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest.
  • Inimese lähimad sugulased on inimahvid .
  • Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides.
  • Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate , peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime.
  • Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime.
  • Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest.
  • Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik - S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejäänutele.
  • a)abiootilised tegurid- tulenevad organismi ümbritsevast anorgaanilisest maailmast.( kliimategurid : (valgus, temperatuur, niiskus, tuul), keskkonna happesusreaktsioonid, raskmetallide ühendid, radioaktiivne kiirgus). b)palentoloogia- teadus möödunudaegadel elanud organismidest. c) geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum.
  • Inimese eellased elasid Aafrikas.
  • 1. inimeselaadsed olendid võiksid olla 4…4,5 miljoni aasta vanused.
  • Neid nimetatakse australopiteekideks ehk lõunaahvideks.
  • Homo habiliseks nimetati osavat inimest ning nad elasid Aafrikas (2,3…2,5 mln. a. eest).
  • Osava inimese vahetas välja püstine inimene (Homo erectus), umbes 1,5 miljoni aasta eest.
  • Viimane oli päris inimene ehk tark inimene ( Homo sapiens), 300 000 aasta eest, Aafrikas.
  • Neandertallased olid varasemad tulijad.
  • Kromanjoonlased olid hilisemad tulijad.
  • Koopamaale tegid kromanjoonlased.
  • Ainuraksetel kujunesid välja geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused.
  • a)geneetiline struktuur- erinevate alleelide ja genotüüpide populatsiooni arvuline suhe (suhteline sagedus). b)kahekülgne sümmeetria- sümmeetria tüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpildina..
  • Inimesed on saanud evolutsiooni käigus ,,päranduseks,, kahekülgse sümmeetriliselt pikliku keha- selgrootutelt loomadelt, luustiku ja kuulmisaparaadi- kaladelt, viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamise- kahepaiksetelt, lootekestad - roomajatelt, püsisoojasuse ja piimanäärmed- ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt.
  • Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni.
  • Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas.
  • Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine .
  • Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks.
  • Inimese evolutsiooni määravad paljud loomariigi evolutsiooni astmed, ahvilaadsete eellaset arengut pärisinimeseni.
  • Inimeste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak kahejalgse liikumisega. 2) eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks. 3) peaaju areng, millega kaasnesid mõtlemis- ja kõnevõime.
  • Ei, inimese evolutsioon ei jätku enam praegu.
  • Sotsiaalne evolutsioon algas inimese tekkest .
  • Inimese evolutsiooni peamine suunav tegur on looduslik valik.
  • Sotsiaalses evolutsioonis said määravaks ühiskondlik eluviis ja töö.
  • Inimtegevuse mõju loodulike liikide evolutsioonile avaldub liikide arvukuses vähenemises või väljasuremises.
  • Evolutsioon- inimese evolutsioon #1 Evolutsioon- inimese evolutsioon #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maaria123 Õppematerjali autor
    *Konspekt*

    Lühiülevaade inimese evolutsioonist.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Antropogenees konspekt

    Antropogenees Inimese evolutsioon Seisukoha, et inimene pärineb loomariigist võlgneme Charles Darwinile. Inimese päritolu ja arenguloo selgitamiseks võrreldakse teda nii praegu elavate kui ka väljasurnud loomaliikidega. Võrdlus näitab, et inimeses on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed.Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Evolutsioon

    Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    doc

    Kordamine EVOLUTSIOON 2

    tavaliselt on väikestes populatsioonides esindatud mitmed ekstreemsed geenikombinatsioonid ning väikses populatsioonis on suurem tõenäosus, et kõik isendid saavad just need kombinatsioonid. 2. enne populatsiooni kasvamist muudab geenitriiv juhuslikkuse alusel populatsiooni geenifondi (näiteks kinnistuvad mutatsioonid, põhjustades genotüübilist ja fenotüübilist erinevust esialgsest populatsioonist). 3. Loodusliku valiku põhjustatud evolutsioon võib väiksemas populatsioonis võtta täiesti uue suuna näiteks natuke erineva keskkonna tõttu. Loomulikult sureb enamik selliseid populatsioone lihtsalt välja, tõenäosus, et seal areneb uus liik, on ülimalt väike. Liigitekke parimateks laboriteks on saared (näiteks Galapagos ja Hawaii saarestik). 12. Makroevolutsioon ja selles eristatavad protsessid. Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad,

    Bioloogia
    thumbnail
    13
    doc

    Evolutsiooniõpetus

    On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t. aja jooksul pöördumatult muutunud teatud suunas või suundades. Individuaalsetest erinevustest tulemuselt paljunevad isendid ebavõrdselt. Elutingimuste suhtes kohanevad isendid saavad üldjuhul teistest rohkem järglasi s.t. toimub looduslik valik. Evolutsiooni põhivormid: Eristatakse nelja evolutsioonivormi: kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ­ ehk universumi kujunemine. 1927. a. esitas Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid

    Bioloogia
    thumbnail
    31
    pdf

    Rakendusbioloogia õppematerjalid

    mütseeli. Hallitusseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pintselhallik, nutthallik, kerahallik, küüneseene tekitaja (Trichophyton) jt. Pärmseened Pärmseened on üherakulised ovaalse kujuga. Pärmseened paljunevad pungumise teel. Näiteks pagaripärm. 3 Ø Biotehnoloogia v Funktsionaalne toit -toiduaine, mille komponendid avaldavad positiivset mõju (teaduslikult tõestatud) inimese organismile. Funktsionaalne toit parandab seedimist, vähendab haigusriske jne. Näited: §Biojogurt (Lactobacillus fermentum ME-3) § Jodeeritud sool § Fe rikastatud maisihelbed § Ca rikastatud tooted · Vitamiinidega rikastatud vesi BIOTEHNOLOOGIA- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks

    Bioloogia
    thumbnail
    86
    docx

    Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

    kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid

    Biosüstemaatika alused
    thumbnail
    150
    docx

    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

    Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt veres esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste

    Bioloogia
    thumbnail
    98
    docx

    Kogu keskkooli bioloogia konspekt

    Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun