Evald Aav, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Veljo Tormis, Arvo Pärt. (0)

Sarnased õppematerjalid

7

docx

20.- 21. sajandi Eesti heliloojad ja lavamuusika.

1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga ­

Ajalugu

2

doc

Tormis,Tubin,Ernesaks, Pärt)

Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit,

Muusika

14

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

1910 alaliselt Berliin. Annab muusikatunde, esineb pianisti ja organistina, avaldab artikleid muusikaajakirjades. 1912 kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikaülikooli õppejõuks. 1913 külastas viimane kord Eestist. 1992 toodi põrm Eestisse. Pikemat aega oma elus kavandas Kalevipoja ainelist ooperit. Küll aga said valmis nt: ballad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast", muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrguväravas". Eesti esimene ballett Eduard Tubin ,,Kratt", esimene ooper Evald Aav ,,Vikerlased". RUDOLF TOBIAS ( 1873 - 1918 ) Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane organist, dirigent, muusikakirjanik " Olgem eestlased, saagem eurooplasteks". Sündis Hiiumaal, Käinas. Kolis perega Kullamaale, Haapsalu lähedale. Esimene muusikaline haridus isalt. Isa oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooria tunde ja oreliõpetust Tallinnas ( Toomkiriku organisti käest). 1893 astus Peterburi Konservatooriumisse. Läbis selle oodatust kiirema

Muusikaajalugu

10

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

Artur Kapp Eluaastad: 1878 - 1952 Õpingud: 13-aastasena suundus P. konservatooriumi, mille lõpetas orelimängu erialal 1898. aastal ning heliloomingu eriala 1900. aastal. Tööaastad: töötas Peterburis organistina ja dirigendina; oli Astrahani muusikakooli direktor, dirigent ja muusikaelu edendaja; Eestis käies juhtis kontserte, oli 7. laulupeo üks dirigente; peale Astrahani alustas pedagoogi tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis (tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp jne.) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed).

Kategoriseerimata

8

doc

Muusika arvestus

7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 ­ 1875  Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming ­ "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 ­ 1917 Helilooja ja pedagoog Elas ja töötas enamiku oma elust Peterhofis, hiljem Peterburis Tema ligi 70-st laulust on säilinud umbes pooled. Teeb rahvaviisitöötlusi Tema loomingus domineerib armastus- ja looduslaulutemaatika. " Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 ­ 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist

Muusika

12

doc

Eesti muusika

......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (1950-2000)................................................................................................

Muusika

7

doc

Eesti muusika

Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks. Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat

Muusika

24

docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

Kirjutas põhiliselt koorilaule ja orkestriteoseid. Tähtsamad: koorilaulud „Taaveti laulud“, „Meie err“, „Sirisege sirbikesed“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Ma kõndisin vainul“, Reekviem MK „Mu süda ärka üles“, „Sirisege sirbikesed“, „Taaveti laul nr 104“ Heino Eller Kirjutas põhiliselt instrumentaalmuusiat. Oli paljude eesti heliloojate õpetaja. MK Kõige kuulsam „Kodumaine viis“, „Männid“ Eduard Tubin Oli pikka aega Vanemuises dirigent. II MS ajal emigreerus Rootsi. Tähtsamad teosed „Eesti esimene ballett“, „Kratt“ MK „Kratt“ Maksamereliste tants Tubina loomingust kõige tuntuma osa moodustavad 10 sümfooniat, mis tänu sellele, et Neeme Järvi on need plaadistanud on saavutanud ülemailmse kuulsuse.  Muusika Eesti Vabariigis 1918 1919 asutati kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1983 nimetati Tallinna oma konservatooriumiks.

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)