vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus - Positiivne -> võimekus, mida teha suudab ● Stephen Krasner: - Siseriiklik suveräänsus -> vägivalla monopol, põhiseadus - Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus -> riigi võimekus kontrollida oma piire (kui palju inimesi, raha, kaupa jne seal liigub) - Juriidiline -> võime teistega suhelda, astuda rahvusvahelistesse lepingutesse jne - Vestfaali -> klassikaline ülemvõimuga territoorium; keegi väline EI ANNA korraldusi Suveräänsuse puudumine ● Läbikukkunud riigid - Jacksoni kvaasi-riigid -> puudub empiiriline pool, ei suuda piire kaitsta, vägivalla monopol puudub/puudulik
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj
Nende hulgas on kroonikaid, mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja lugusid hetiitide jumalatest. Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistest seadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt, kus domineeris peamiselt karjakasvatu s. Tegemist oli uusi maa-alasid vallutava rahva õigusega. 12 tahvliseadused pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr) suurenes bürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikotta. Corpus Iuris Civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Šariaat - on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Mari Maasikas BA I. Aasta ROOMA ÕIGUS JA EUROOPA ÕIGUSE AJALUGU Referaat Juhendajad: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd................................................
oleks pigem positiivne või negatiivne, samuti uuritakse Euroopa riikides kehtinud õiguskordi ja nende omavahelisi seoseid ning ius commune teket ja levikut. Viimasena käsitlen võimalust, et Euroopa liigub taas ühtse seaduse kehtestamise suunas. Rahvuslikud seadused: Üleminekufaas Igale riigile eraldi seadus On alles hiljutine korraldus, et igal riigil on eraldi seadus. Keskajal ja modernses Euroopas polnud rahvuslikke õigussüsteeme. Kehtis kirikuõigus ja ius commune, mis põhines Rooma õigusel. Ka tänapäeval võib riiklike seaduste olemasolu olla vaid üleminekufaas ning tulevikus võib kogu Euroopa olla uuesti ühendatud ühe õiguse abil. Caenegem illlustreerib kolme ,,paradoksilise näitega" õiguse rahvusvahelist iseloomu Euroopas (Caenegem 2004, lk 2) Anglo-Normanni feodaalseadus Inglise common law on tänapäeval iseloomulik vaid Inglismaale, kuid veelgi varem oli common law kasutusel Normandias. 12. sajandil valitses Inglismaad Prantsuse prints
2. mille poolest erinesid ühiskonnas spartiaakide ,perioitide ja heloitide seisused. 3. põhjende mille poolest oli sparta riigikord aristrokraatlik. 4. mille poolest erines spartas valitsemine demokraatlikust ateenast. 5. iseloomusta spartalaste kasvatust ja milleks see tarvilik oli. 6. mida head ja mida halba tõi sellinne kasvatus endaga kaasa. Klassikaline ajajärk ja Ateena polis. 6-4 saj eKr. Perioodi alguses olid sõjad . Linnriigid sõdivad Pärsialastega. Pärsia tõrjuti välja. Kerkisid esile linnriigid ehk polised. Kuulsam sõda on Peloponnesose sõda. Selle võitis Sparta. Spartast hakkas kujunema sõjalinn. Kreekas kujuneb demokraatia ja Ateenast kujunes haridus ja kultuurielu tugevad küljed. Sparta sõdib ja naaberriigi Teebaga. Lõpuks ta alistub Teebale. Ateenast põhjapool kujuneb võimsaks riigiks Makedoonia. Ta hakkab korraldama sõdu kreeka polistega
Luksusesemetena kasutati pronksist laudu. Kreeklaste riided olid lihtsalt seinal nagis ning asju hoiti kirstudes. Kristudel jätkati arhidektuuristiilide kaunistusi. Ka kirstude kaaned olid kumerad, laemdad või viilaktusega nagu arhidektuuriski. 1.7. Etruski kultuur Levis 8.-3.sajandil e.kr. Asudes poolsaarel on sellel kultuuril mõjutused nii põllumajandusest kui ka merendusest. Peetakse seda ka ülemineku kultuuriks Kreeka ja Rooma vahel. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu ja ennustasid loomamaksa pealt. Etruski templid avaldasid suurt mõju ka hilisemale rooma ehitusstiilile ning väidetavalt õpetasid etruskid roomlasi kaari kividest laduma. Kuulsaim kunstinäide on kindlasti emahunt, kes imetab Romulust ja Remust. Väga veenev on looma seisak ning valvas pilk. 1.8. Vana-Rooma kultuur Rooma linna algusdaatumiks loetakse 753.a e.kr. olles esialgi linnriik ning tasakesi
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnolo
McDonald'si restorani kuuluvad jaapani omanikele ning serveerivad hamburgereid wasab'i, teriyak'i, mizo ja riisiga, Indoneesiaskuuluvad kõik restoranid kohalikule moslemist ärimehele ja igapäevases menüüs on vürtsikas kana. Neid restorane seob vaid ühine logo ja frantsiisilepingud. Islamiseerunud Euroopa Ameerika teadlane Bernard Lewis: "Üsna lähedases tulevikus muutub islam kogu Euroopas "domineerivaks jõuks", sest poliitilise korrektsuse pärast on eurooplased loobunud võitlemast euroopaliku kultuuri ja religiooni valitsemise eest omaenda kodumaal." Tähtis küsimus seejuures: Kas Euroopa islamiseeritakse või muutub islam euroopalikuks Täheldatav on sisserände jätkuv kasv:türklased Saksamaale, alzeerlased ja marokolased Prantsusmaale, pakistanlased Suurbritanniasse. Sisserännanud islamiusulised abielluvad noorelt ja neil on palju lapsi. Kui lähtuda praegu valitsevatest tendentsidest, siis võib kindlalt väita, et XXI
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini
TALLINNA ÜLIKOOL Õiguseakadeemia Õigusteaduse õppekava Rooma õiguse fenomen Euroopa õiguse ajaloos Referaat Tallinn 2015 Sissejuhatus Rooma õigus oli aluseks kogu Euroopa õiguskultuuri kujunemisele ilma vaheaegadeta kuni 19. sajandini. Selle kaudne mõju ulatub tänapäevani. Ehkki praeguseks on Rooma õigusest kui niisugusest loobutud ja kõigis riikides rakendatakse oma õigussüsteeme, on need kõik Rooma õigusest tugevasti mõjutatud.Rooma õiguse mõjutused Euroopa õigusele Rooma õiguse ajaloo algusperioodiks loetakse kahte aega. Üks neist on 450 eKr, mil loodi kaheteist tahvli seadused. Teise seisukohana loetakse Rooma õiguse algusajaks 529 eKr, kui loodi Konstantinoopolis imperaator Justinianuse algatusel Corpus iuris civilise seadustekogu,
.................................... 8 Kaananimaa.......................................................................................................................................... 9 Kreeka................................................................................................................................................. 10 Vana-Rooma....................................................................................................................................... 14 Rooma, kui impeerium....................................................................16 Rooma religioon.............................................................................. 18 Uusaeg................................................................................................................................................. 21 Absolutism........................................................................................................................................... 22
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt).
ärahoidmine Paindlikkuse märgiks on fakt, et saame EL-i puhul kõneleda põhiseaduslikest suhetest, mis 1 tuginevad vabatahtlikkusel... ...riigid ei pea loobuma rahvusriiklusest, lõimitus püsib ja tugevneb sellest hoolimata Ajalugu annab ka sellele ühe võimaliku vastuse: > Euroopa integratsiooni sisuline impulss luua uus ja hea elu EL olulisemad lepingud 1951 Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine) 1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
