Euroopa riigid ususõdades ettekanne (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Saksamaa ajalugu

vaba valik, mitte ei surutud katoliku usku lõpuni peale. 5. Kuidas mõjutasid reformatsiooni sündmused:  Saksamaa ühtsust – Saksamaa jagunes kaheks.  Aadlike positsioon ühiskonnas suurenes ja nad kasutasid reformatsiooni oma võimu kehtestamise eesmärgil ära  Keisrivõim nõrgenes, sest rahvas pooldas luteri usku, aga keiser oli sellele vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)  Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda  Viimane ulatuslik ususõda  Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid:  Katoliiklikud Saksa vürstid  Saksa protestantlikud vürstid  Katoliiklik Habsburgide  Prantsusmaa

Saksa ajalugu

11

doc

Varauusaeg Euroopas

Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.

Ajalugu

9

doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

Võimule sai James II noorem tütar Anne, kellel polnud lapsi, võim läks Hannoveri dünastiale Ptk. 9: Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus. Saksamaa kuulus sel ajal endiselt Saksa-Rooma keisririiki, mis oli u 150 väikeriigi liit. Neid valitses valitav keiser, tavaliselt Habsburg. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes kolmest kuuriast: kuurvürstide, vürstide, linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et osad riigid oli suveräänsed. Preisimaa teke: · 1415 tekib Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinn Berliin, Hohenzollernite suguvõsa · 1618 lisandub Preisi hertsogkond · Friedrich Wilhelm ehk Suur kuurvürst ­ Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja, arendas põllumajandust, rajas kanaleid, kaitsetolle ja kutsus manufaktuuridesse tööle 20 000 hugenotti, rajas tugeva sõjaväe

Ajalugu

15

doc

Keskaeg III

LOSS · Raamatukogud, reakojad, haiglad, kauba-ja kohtukodad · Avarad, laiade treppidega ruudukujulised lossid, it.k. palazzo, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud õu. · Vararenessanss: 3korruselised. Esimene korrus tahumata kividest seinad kõrgete akendega, ülemised korrused olid ümarakaareliste akendega. · Firenzes Medicite hauakamber­ Michelangelo. Andrea Palladio -16.sajandi II poolel- looming ja teoreetilised vaated mõjutasid Euroopa arhitektuuri kõige enam. MAALIKUNST · Eelkäiiaid võib leida juba 14.sajandist. Itaalia kunstnik Giotto rajas renessanssimaali alused. 2  · Anti edasi esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust; taasavastati tsentraal- ja õhuperspektiivi­ kaugemad esemed olig väiksemad ja külmemates toonides. · Sandro Botticelli ,,Venuse sünd" 15

Ajalugu

33

docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Kesk ja uusaja piir nõukogude ajalookirjutistes: Nõukogude ajalookirjutis nihutas Kesk ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega aastal 1640. Sattelzeit: Reinhart Koselleck, kes on kuulsaim ajaloolane, on kasutanud terminit Sattelzeit, mis on periood 17501850. Michael Mitterauer Euroopa kiireima arengu põhjustest: Võrdleb Euroopa, Hiina ja Islami ühiskondi. Leiab, et arengu erinevuse tekitas rukki ja kaera kasvatamine Euroopas, sest see nõuab suuremaid uuendusi kui näiteks riisi kasvatamine. Põhja ja LõunaEuroopa ning Lääne ja IdaEuroopa eristamine varauusajal: Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. PõhjaEuroopas kiirem

Ajalugu

66

doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivse maakasutuse tõttu Lääne-Euroopast nii

Ajalugu

7

docx

RRENESSANSS

RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte.

Ajalugu

14

doc

VESTFAALI RAHULEPINGU ANALÜÜS

Monasteriensis) sõlmiti 24. oktoobril 1648. aastal Münsteris ja Osnabrückis. Instrumentum Pacis Osnabrugensis sõlmiti Osnabrückis Püha Saksa-Rooma Keisri ning Rootsi kuninga ja tema liitlaste vahel. Instrumentum Pacis Monasteriensis sõlmiti Münsteris Püha Saksa-Rooma Keisri ning Prantsusmaa kuninga ja tema liitlaste vahel. Vestfaali rahu lõpetas Kolmekümneaastase sõja (1618-1648). Kolmekümneaastane sõda oli esimene sõda, mis haaras enamiku Euroopa riike. Sõja alguseks loetakse 23. mail 1618. aastal tsehhide ülestõusu Prahas. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, kellel oli olemas ka paavsti toetus, Saksa vürstid ja Poola-Leedu. Teiselt poolt olid vastasteks protestantlikud Saksa vürstid, kellel oli olemas Prantsusmaa, Taani ja Rootsi sõjaline toetus. Sõda toimus peamiselt Püha Saksa-Rooma Keisririigi territooriumil ning haaras kaasa ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. 1.2. Allika liik

Õigussüsteemide ajalugu

Kommentaarid (0)