Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa rahvastik (1)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

  • Rahvaarv, osatähtsus, muutused, prognoos (2050)
    • Euroopa rahvaarv on senise ajani pingsalt tõusnud, kui spetsialistide sõnul on oodata rahvaarvu langust hiljemalt aastaks 2050
    • Samuti on rahvastiku osatähtsus pidevas langemises, kui samal ajal Aafrika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika osatähtstus on kasvamas.
    • 2000. Aastal oli Euroopa populatsioon umbes 729 miljonit inimest, mida on palju enam kui 200 aastat varem. Samas on aasia popolatsioon kasvanud ligi 5 korda, euroopa, aga vähem, kui 3 korda.
    • Prognoositakse muude maailmajagude populatsiooni tõusu, kuid Euroopas on oodata hoogsat langust. Muudes maailmajagudes on oodata populatsiooni kasvu kiirenemist.
  • Rahvaarv suuremates riikides
    • Suurima elinikonnaga riigid euroopa alal on Venemaa (140 milj.), Saksamaa (80 milj.) ja seejärel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia ca 60 milj. elanikuga. 10- 20 miljonit elanikku on nt. Rumeenia, Hollandis, Kreekas jt. Vahepeal on veel 40 miljoni ümbruses oleva elanikkonnaga Ukraine , Hispaania ja Poola.
  • Loomulik iive
    • Loomulik iive on madal Ida-Euroopas, eriti endise NSVL maadel .
    • Kõrgeimad iibed on Törgis, Iirimaal ja Islandil. Norras, Prantsusmaal, Hollandis, Suurbritannias, Taanis jt väiksematel aladel on iive 2-7,5‰
  • Vananemine
    • Paljudes riikudes on rahvastikulises koosseisus vanemaid inimesi palju rohkem, kui noori ja seega on seal ka rahvastik vananemas.
    • Paljudes riikides on suremus vähenenud ja ka nendes, kus suremus on kasvanud on iive madaldumas
  • Ränded
    • Põhilised ränded toimuvad Ida-euroopa riikidest
    • Sisseränne on suurim Šveitsi, Portugali ja Iirimaale.
    • Samuti toimub suur sisseränne Kesk- ja Põhja-Euroopasse
  • Rännete mõju
    • Rännete tagajärjel osade riikide populatsioon kangeb pidevalt ja seega kaovad selt ka kõrgema haridusega isikud, kellel on kasulikum ja parem töötada ja elada välismaal
    • Riigid ebavõrdsustuvad
Euroopa rahvastik #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Margus Lind Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

miljardit inimest.  75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides.  Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest  90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri 6000 maailmajagudes 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks?  suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades  inimeste toitumistingimuste paranemine  tervishoiu ja arstiteaduse areng

Demograafia
thumbnail
107
ppt

Rahvastik ja asustus

Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod

Geograafia
thumbnail
3
rtf

Rahvaarv

madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a. paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud järjest lühema aja jooksul. Maailma rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Juba ammusest ajast on tihedamini asustatud ida-ja lõuna-aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku

Geograafia
thumbnail
32
doc

Geograafia riigieksam 2006

 Kui on riigid kaardile märgitud, pead ära tundma, millise majandusorganisatsiooniga on tegemist.  Ühenda omavahel sobivad paarid: ASEAN Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon WTO Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon OPEC Maailma Kaubandusorganisatsioon  Analüüsi diagramme ning vasta järgmistele küsimustele Miks maksab Saksamaa Euroopa Liidu riikidest kõige suuremat liikmemaksu? Miks on Hispaania ja Hollandi liikmemaksud peaaegu sama suured? Millest lähtuvalt arvutatakse Euroopa Liitu kuuluvate riikide liikmemaksud?  Miks on Euroopa Liit huvitatud laienemisest?  Mida on Eesti võitnud / kaotanud seoses EL-ga liitumisel?  Milliseid võimalusi pakub Euroopa Liitu kuulumine Eesti: a) tööjõule b) majanduslikult mitteaktiivsele rahvastikule

Geograafia
thumbnail
10
docx

Geograafia rahvastik ja asustus

RAHVASTIK 1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi. 2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti). 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal

Inimgeograafia
thumbnail
12
docx

Rahvastiku analüüs-Saksamaa

Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin Pindala 357 111,91 km² Riigikeel(ed) saksa Rahvaarv81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus 229 in/km² Riigikord parlamentaarne liitvabariik PresidentJoachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Iseseisvus 843 SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühikeuro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Asend

Ühiskond
thumbnail
13
pdf

Eksam

WTO ­ Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank ­ peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Euroopa Liit ­ Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi. ASEAN - Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.

Geograafia
thumbnail
15
doc

Eesti Rahvaarv

vähemalt 15-aastasest rahvastikust. Suurim on registreeritud kooselu populaarsus Belgias (2,9%), Luksemburgis (1,5%) ja Hollandis (0,8%). Olemasolevate andmete põhjal saab öelda, et arvuliselt elab samasooliste kooselus enim inimesi Sveitsis, Belgias ja Tsehhis, vastavalt 11 024, 8058 ja 2018 isikut. Luksemburgis ja Ungaris on samasooliste registreeritud kooselu vähem levinud. Kuigi samasooliste abielu on seadusliku perekonnaseisuna mitmetes Euroopa riikides lubatud, esitasid andmeid nende leviku kohta vaid Belgia (14 930 inimest) ja Luksemburg (12 inimest). 6 Huvitav fakt on seegi, et kõigis riikides, kus registreeritud kooselu on ametlikult tunnustatud, on traditsioonilises abielus inimeste osatähtsus siiski suurem kui Eestis. Eestis on vaid 39% vähemalt 15-aastasest rahvastikust perekonnaseisu

Ühiskond




Kommentaarid (1)

susu profiilipilt
susu: jah aitas
16:09 29-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun