Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju on üh õigus minu vabadust piirata ?
 
Säutsu twitteris
vahur @edk.edu.ee
Kinder , Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist
Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01
Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil
Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit . Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse küsimuseks kujuneb , kellel on õigus langetada pol otsuseid majanduse juhtimise üle.
19. sajandil on konflikti olemus Lääne-Euroopa ühiskondades muutunud. Keskne konflikti vorm majandusliku eliidi ja mitte eliidi vahel .
20 saj I p ideolgiate äärmuste ajastu . Pol ideoloogiad poliitika mõjutajatena on saavutanud oma kõrgpunkti. Olukord sarnaneb 15-16saj, 17 saj I p ususõdade aegse perioodiga.
20 saj I p otsitakse õigustust ideoloogiate elluviimiseks ( sõjaliselt). II MS järgsel ajastus toimub Euroopas ideoloogiat taandareng , ideoloogiate tähtsus kahaneb järk-järgult . Üheks selle tunnusmärgiks on see , et erinevused ideoloogiate vahel hakkavad kaduma , järjest raskem on vahet teha klassikalistel ismidel. Pol jõud , mis väidavad ennast mingit ideoloogiat kandvad , praktikas viiivad ellu vägagi sarnaseid tegusid . Samuti üh konflikt , mis siiani oli avalikus sfääris üh erinevate huvigruppide vahel , nüüd liigub see konflikt avaliku ja privaatsfääri vaheliseks konfliktiks. Keskseks küs muutub privaatsfääri tugevnemine , privaatsfäär radikaliseerub. Indiviidi ja üh vaheline konflikt, mille kulmineerumine kujuneb välja postmodernistlikus üh. Indiviidil on üh ees vaid need kohustused, mida ta tahab üh ees võtta, kui ta ei taha midagi võtta n see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks.
Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele .
Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 19/20.sajandi jooksul . Inimese traditsiooniline mõtestatus ei pea indiviidi vabadust vajalikuks . Vabadusest räägitakse pigem siis ,kui mingi ühgrupp tahab mingist teisest ühgrupist eralduda ja tahab ise võimu kehtestada. Arusaam sellest , et indiviidil peab olema vabadus on küllaltki piiratud arusaam . Euroopas , kus kokku langevad finantsmaj teke , industrialiseerimine loob inim kultuurikonktekstis erandliku olukorra, kus tekib vajadus indiviidi vabaduse üle, see muutub hiljem pol ideoloogia keskseks teemaks. Indiviidi vabadusel on see prbleem , et ükski ideoloogia ei suuda seda nähtust kontrolli all hoida. Nt liberalism , olles selle idee välja öelnud, kaotab peatselt kontrolli mõtte ja tegevuse vabaduse üle. Tekib hulk küsimusi: kas vabadus peab olema kõigile, kes on indiviid, kui suur peab olema indiviidi vabadus üh võrreldes jms.
Issah Burlin on teinud vahet negatiivsel ja positiivsel vabadusel. Pos selline vabaduse käsitlus - kui suurt vabadust üh indiviidile lubab . Indiviid on ikkagi üh kontrolli all . Neg- indiviid küsib kui palju on üh õigus minu vabadust piirata?Nägemus olukorrast , kus indiviid kontrollib ühiskonda. Burlin leidis , et 200-300 a perspektiivis on üh liikumas pos vabaduselt neg vabaduse suunas, mistõttu jääb igavesti keskeks teemaks vabaduse piiramise küsimus ( kas vabadust tohib piirata ja mil määral ).
Vabaduse temaatika arenguga käib kaasas ka indiviidi mõiste laienemine. Indiviidi mõiste laienemine viitab üh debatile u 200 a jooksul , millele arutelud on välja jõudnud, samuti viitab see demograafilisele aspektile. Viimase 200 a jooksul on inimest hulk kasvanud plahvatuslikult, mille tulemusena on Euroopa poliitiline mõtlemine pidanud suurenema . Tuleb mõtestada , kuidas tuleb valitseda üh , kus elab seninägematult suur hulk inimesi . Murrang, mis viib rahvastiku suurenemisele on kaks tehnilist saavutust : aurujõule tuginev transport , meditsiini areng ( nakkushaiguste vähenemine), mis vähendab suremust. Aurulaevade jm transpordiga saab toitu transpordiga viia kohtadesse , kus esinevad näljahädad.Massiliseda näljahädad hakkavad kaduma 19 sajandil. Väga suur mõju rahvastikule . Pikeneb keskmine eluiga, tekib vajadus selle järele, et inim saaksid ise hakkama administratiivse tegevusega ( saavad ise hakkama oma tegevuse) - kirjutamine ja lugemine muutuvad oskusteks , mis on vajalikud tervele elanikkonnale. Selle tagajärjed jõuvad 19 sajandi lõpukümnendi poliitikasse. Kuna inimesi, kes loevad , on üha rohkem ja rohkem , hakatakse ka neile kirjandust trükkima. Levivad uued ideed vabaduse üle. Samuti üksikindiviidi tähtsuse järkjärguline suurenemine, vabaduse mõiste ei ole enam niivõrd seotud kogukonnaga /ühgrupiga, kuiüksikindiviidi endaga. Jürgen Habermas on seda protsessi kirjeldanud, kus avalikkuse mõiste muutub fundamentaalselt . 19 sajandil lugemisgrupid, 20.sajandil massiavalikksu .
Lugemisgrupid olid 19 sajandil levinud kooskäimise vorm . Jõukama keskklassi esinejad kogunevad , et arutada omavahel , mida keegi kuskil lugenud on . Loetu põhjal arutatakse edasi , kuidas mõjutada pol . Avalikus n elitaarne ja jõukas , kuid moodustab üh ainult pisikese fragmendi . Massiavalikus suhtleb meediaga ja saab sealt pol ideid , kuid on pol vähemaktiivne kui olid lugemisgrupid. ( Habermas). Massiavaliku on valmis vstu võtma ka väga radikaalseid poliitilisi ideid ja ideoloogiaid . Tunnusjooneks on järjest suurem passiivsus( massiavalikkuse). D. Bell räägib ideoloogia lõpust. Tema sõnum : valitsuste ül ei pea olema ideoloogia levitamine vaid puhtalt tehnokraatlikud nähtused, kes loovad indiviidi jaoks kõige paremad tingimused.
Kogukonnasisesed ja vahelised konfliktid:
Liberalism , kommunis on kogukonnasisesed konfliktid. Peavad oma üh piisavalt tugevaks , välispidised ohud puuduvad. Välise eksistensiaalse ohu puudumine koondab peamise tähelepanu kogukonna siseste peamiste konfliktide peale. Pol ideoloogiate jagamine parem ja vasak skaala pärineb Lääne- Euroopa kogukonnasisestel konfliktidelt . Paremal kuninga pooldajad , vasakul kuninga vastased ( jakobiinid ) . Keskel soojad? Vasakul oli liberalism , hiljem lisandub sinna sotsialism ja kommunism . 20 sajandi mõistes näeme , et mõlemad ääred liiguva keskele kokku .
Marksismis oli paremtiib üh halvem osa, vasak pool oli revolutsionäärid, üh edasiviiv jõud. Euroopalik käsitlus arvab pigem et parempoolsed on partikulistid ehk erinevuste tetajad, vasakpoolsed egaliteristid e võrdsuse toetajad. Vabadus, võrdsus vendlus ( päris Pr revolutsioonist ) ,ekslikult peetkse suureks ja heroiliseks revolutsioonikutsungiks , kuid mis tegelikult püüdis meeldida kõigile tolleagsetele ideoloogiatele . Vabadus- liberialism . võrdsus- sotsialism , vendlus - konservatiivne lause.
Ida-euroopas domineerib kogukndade vaheline konflikt. Piirkond kannatab krooniliselt julgeoleku all . Välisoht domineerib poliitika üle. Olulised on konfliktid etniliste religioossete ja keeleliste kogukondade vahel . Mis ei tähenda, et sotsmaj konflikti olemus puudus, kuid see ei olnud peamine konflikti telg . Ida Euroopa pol käsitledes tuleb mõisteid parem ja vasakpoolne kasut ülimalt tähelepanelikult.
Mõiste ideoloogia tuleb kasut prantsuse revolutsiooni ajal ja võtab kasutusele Antoine de Frasige,1976 kasutab seda mõistet poliitilises traktaadis ja tõlgendab seda kui teaduslikku nähtust. Arvab, et ideologia vastandub religioonile. Leiab, et ideoloogia abil on võimalik ideid õiges suunas arendada ja panna üh nende abil mõtlema. Ideloogiale antakse üdini positiivne aura . See muutub liberalismiajastu ideoloogia keskseks käsitluseks, mille kohaselt liigume järjest paremate ideede suunas. Tema käsitlusele vastupidise seisukohal on Karl Marx . Kirjutab ''Saksa ideoloogia'', mis on jõuline liberalismivastane kirjutis. Tema ideoloogia sõnum on see, et ideoloogia on läbinisti negatiivne nähtus. Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses.
Itaalia marksist Antonia Gramski viib marksi neg ideoloogiapuhangu õuduslooks. Kirjutab hegemooniateooriast. Ideoloogia on midagi nii rõvedat , et see on õudusfilmi hetk , mis karjuvalt vajab , et kangelane astuks sisse ja vabastaks õnnetud hinged , kes selles ideoloogias siplevad.
Prantsuse filosoof M.Focult on samuti õuduszanri viljeleja , kuid mõtiskleb selle üle, mismoodi meie poolt kasutatud mõisted mõjutavad valitsemisvorme ja kuidas eliit süstib meisse väärtusshinnanguid,mille kaudu üh mõjutatakse.
Liberalism
Jaguneb kaheks : Majandusliberalism ja poliitiline liberailsm.
Võimupol sõnumiks kujuneb liberalism läbi maj teemapüstitamise .
III seisus( tööstuse ja kaubandusega tegelevad inim.) tunnetab 17-18 saj, et neil on liiiga vähe poliitilist võimu , et edasi areneda. Kujunevad välja majliberalismi põhiõigused, igal ühel on lubatud oma äri ajada ja kasu teenida ( sõnum on suunatud aadliprivileegide vastu).
lessever- seisukoht, mille kohaselt riik ei tohi üldse maj sekkuda( samuti mil määral on riigi sekkumine lubatud) .
Maj liberalismi ideed on Euroopat rohkem muutunud kui pol. Pol liberalism - igal ühe õigus osaleda pol otsustamises. Pol lib pole toime tulnud poliitilise vabaduse nõude järgi. Soovid kasvanud oluliselt suuremaks võrreldes sellega, millised need alguses olid.
Traktaat po vabaduse piiramisest ja millal see üh kahjulik on . Euroopa riigid, kus on olnud neoliber lained, on vaieldav palju on tegemist uue liberalismilainega või lihtsalt loosungeid edastava liikumisega.
Liberalismi poolt antav lubadus suurem sellest , mis tegelikult ellu viiakse. Liberalism- jõukate üh ideoloogia ( vabadus on kallis). Üh, kes tahab liberalismi rakendada peab olema jõukas. Populaarne ainult piiratud osas maailmast ja üh 19 saj juhtiv/populaarne ideoloogia - muutusi nõudev ideoloogia( radikaalne ). 19. saj jooksul liberalismi radikaalsus ja muutuste orienteeritus väheneb- Liberalismi muutumine konservatiivseks.Liberalismi kõrgaeg 19 saj. I MS - liberalismi allakäigu algus. Ideoloogiliselt täheldatakse knservatismi ja sotsialismi populaarsust . Palju äärmuslikke ideoloogiaid.
1940-70- liberalismi madalseisu ajastu. 80ndatel - neoliberalism ja neokonservatism. Tihti samades maades samad ideoloogiad. Tp partikularism - eristusi nõustuvad ja toetavad üh.
Kesksed liberalismi teemad:
  • Rõhutab indiviidi tähtsust. Indiviid n üh tähtsaim institutsioon . Liberalism seisab kõikide õiguste võrdsuse eest. Võimaluste võrdsus. Kõigil on olemas võimalused, kuid see ei tähenda, et kõik võrdselt hüvesid.
  • Liberalism rõhutab mõistust( põhjuseid), armastab ennast siduda valgustusfilosoofiaga. Liberalism austab mõistusega tehtavaid otsuseid. On veendunud , et igal indiviidil on olemas mõistus.

Meritokraatia- võimekate valitsemine
Liberalism- tolerantsust salliv ja edendav ideoloogia. Sõnavabadus. Eetiline ideoloogia( pluralism , läbipaistvus , ei salli vale kasutamisel tehtavaid otsuseid ).
19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism , mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20.saj muutuvad moetrendiks.
Konservatism
I suurtest pol ideoloogiatest, mis tekib vastureaktsioonina liberalismile. Konservatism tekib inglaste kriitikana Suurele Prantsuse Revolutsioonile. E. Burke mõtted Prantsuse Revolutsioonist. Kui prantslased oleksid mõistlikud reformiksid nad oma üh järk-järgult. Lahendab enda arvates vabaduse dilemma . Vabadus on midagi , mis toimub valitsuse kontrolli all . Kõige olulisem on maj.vabadus , sest läbi selle tekitatakse üh jõukust juurde.
Pol vabadus oli pigem tagasihoidlikkue kutsuv ja seda on vaja nii palju, et see oleks kasulik maj vabadusele. 1790.a kirjutistes Burke levitab briti liberaalide ideid . Algab liberaalide konservatiivistumine. Muutused hakkavad peale Suurt Prantsuse Revolutsioni toimuma ka Prantsusmaal .
Hisp Lib/knserv ei jõua , neile jõuab lib/konservatismi segu .
Lib/kons levinud Madalmaades ja Skandinaavias. Ida- Euroopas puudus.
I MS järel Lääne- Euroopas konservatismi taassünd. Tugevnemise trend jätkub ka peale II MS , mistõttu võib öelda, et klassikaline lib pole enam praktiliselt poliitikas kasutusel, kõikjal, kus see kasut on on tegelikult konserv ja lib segu .
Konservatismi kesksed elemendid:
  • Traditsini tähtsustamine. Ettevaatlik suhtumine muutustesse ja muutmisesse.
  • Inim on üks ebatäiuslik olend . Orgaaniline üh. Käsitlus üh , kus suur osa inim tahabki , et tema eest hoolt kantaks . Kui anda tsustamine inim kätte , on selle tulemuseks kaos , anarhia ja katastroof.
  • Võimu käsitlus on ebamäärane.
  • Omandikäsitlus. Omand jagatud omaniku ja võimu vahel .Omand on omaniku oma aga raskes olukorras omab ka võim omandit. Täiendav pääs ressursside juurde, kui võimul on seda vaja.
  • Konservatism usub siiralt võimu aususesse. Võim on läbinisti heasoovilik nähtus.

Neoliberalismi ja neokonservatismi sümbioos on kons käsitlusviis, kus võim on otsustanud , et vaba , piirangutest puhastatud maj tegevuse.
III
Sotsialism
Liberalism taandub vasakpoolsuse ees 19.saj ja 20saj. Alguses.
Autoritaarsus kujunenud kindlate põhjuste tagajärjel. Lääne Euroopa on erand , oma majandusliku eripäraga, mistõttu seal pole autoritaasust vaja olnud. Mujal Euroopas läbi 19 saj ja 20 keskpaiganai –autoritaarsus mõistlik ja ratsionaalne käsitlus. Nn B- ja C- tsoonis autoritaarsus jääb tugevks üüh mõttesunnaks kõigist moodsatest ideoloogiatest hoolimata.-> kujuneb välja nähtus, kus liberalism on tunduvalt vähem mõjuvõimas ideoloogia, kui Inglismaal ja Prantsusmaa. Seda on põhjendatud keskklassi väiksusega , võrreldes ida- ja kesk Euroopaga. Sellel on kindlasti rohkem pol ja sotsiaalseid põhjuseid kui see. Nt riilus üldises Euroopa kontekstis on Kesk- ja Ida-Euroopas tunduvalt ebakindlam kui Lääneeuroopa kontekstis. Autoritaarne ideoloogia on ka midgai, mis asendab laiematele elanikkonnakihtidele nõrka riiklust ning pakub turvatunnet olukorras, kus riiklikud moodustised on pidevas sõja ja eksistensialses ohus.
Elanikkonna kasv->Haridustaseme tõus -> Massimeedia .Massimeedia ->Massipsühholoogiani. Elanikkonna kasv ning massimeedia viivad Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine -> Massipsühholoogia.
Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. -> Radikaliseerumine , äärmuste esiletõus.
Massimeediasse jõuavad ka antiliberaalsed , vabadust kritiseerivad ideed. Urbaniseerumine , inimesed kogunevad suurtes hulkades tihedalt kokku, võimaldab efektiivsemalt erinevate ideede levikut. Inimesed on rahulolematud, tööstuse areng toob inimeste ette üha uusi kirgi ja väljakutseid, milleni mittejõudmine teeb inimesed õnnetuks . Progressiidee-sõnum sellest , et elu peab minema iga sammuga üha lihtsamaks. -> massipsühholoogia , mis muutub üha radikaalsemaks. I Ms on murdepunkti tekitajaks, mis ühest küljest diskretiteerib trad pol ideoloogiaid , eriti liberalismi , I MS väga laialt levib arusaam , et liberalism oma lubadustest hoolimata ei suutnud ära hoida üleEurooopalist suurt vägivalda. Samuti jätab IMS ideoloogilise katteta äärmuslikud radikaalsed meeleolud, kes otsivad pol maastikult jõude, kes vastanduksid vanadele pol jõududele ning pakuksid välja radikaalseid ja lihtsaid lahendusi masside olukorra parandamiseks. 20 saj II kümnendil tekivad äärmuslikud parem ja vasakspoolsed jõud ( kommunism ja bolsevism ) vs ( äärmuslik konservatism , natsionalism). Äärmusest ja radikaalsusest hoolimata suur hulk inimestest usub ideoloogiatesse. Klammerdudes liikumise külge võib Minu eksistentsi parandada. Pettumine ideoloogiates leiab aset IIMS ajal ja järel.
Sotsialism tekib Euroopas 19, sajandil soovist saada liberalismist veelgi radiaalsem ideoloogia. Vastureaktsioon liberalismile, kuid II laine vastureaktsioon e nende üh/pol jõudude vastureaktsioon, kellel ei õnnestunud tulla võimule liberalismi kõrghetke toel.Sotsialism toob selgelt tagasi religioosse elemendi poliitilisse ideoloogiasse. Kommunistlikud fantaasiad Thomas Moore , Tommaso Campanella , Robert Owen, Henin Siant Simon .Väga fantaasiarohked kirjutised . Suurem osa kirjutaiaid ise on olnud väga rikkad, kuid nad on mõnes mõttes kõrvale jäänud pol liinist ja ürit saada omale kõrvaltoetajaid. Arutelude keskmeks on see, et tuleb uskuda läbinisti võrdsesse ühiskonnda.Pr Rev alates hakkab pol vool liikuma kahes suunas. I suund : kui üh on küllaltki rikas ja jõukas, siis tõenäoliselt on eliidil raha selleks, et ülejäänud üh liikmeid aidata ja paremasse staatusesse tõsta. Eliidi kätte on kogunenud liiga suur varandus, peaks selle laiali jagama -> üh oleks võrdesem ja õiglasem. II suund: Pr rev aegsed jakobiinid, vägivalllale ja terrorile suunatud lähenemine. Uus õiglane üh tekib peale vana ebaõiglase üh hävitamist. Jakobiinid: I kommunistlik terrorireziim. Kirjaoskuse paranemise tulemusena hakkavad need ideed järk järgult levima. 1827 terminite sotsilism ja sotsialistid esmakasutus Inglismaal. 1840 aa termini levi üle Euroopa. Järk järgult muutub liberalismi tugevaks konkurendiks. Pol , kes varem olid liberalistid kujutavad ennast ümber sotsialistideks.
Sotsialismi kesksed mõisted:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #1 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #2 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #3 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #4 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #5 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #6 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #7 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #8 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #9 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #10 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #11 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #12 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #13 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #14 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #15 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #16 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #17 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #18 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #19 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #20 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #21 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #22 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #23 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #24 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #25 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #26 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #27 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #28 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #29 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #30 Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bdsegv Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Privy Councellor)
  • Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid)

Teemad

  • Important milestones of British Parliament
  • Magna Carta
  • Curia Regis
  • concilium regis in parliamento
  • two houses
  • Parliament bills
  • opposition
  • Parliament Act
  • First Lord of the Treasury and Chancellor of the Exchequer
  • Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid)
  • Liberalismi keskused pole Saksamaa poliitilised jõukeskused
  • Baieri dilemma
  • Katoliikluse ja protestantismi vastasseis
  • Hohenzollernite
  • Bundesrepublik
  • Bundestag
  • Bundesrat

Kommentaarid (1)

punxnotbread profiilipilt
Bronislav Berjozov: päris asjalik materjal, soovitan
21:27 08-12-2014


Sarnased materjalid

9
docx
Euroopa poliitiline ajalugu 20-sajandil
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
40
pdf
Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil
95
doc
Mein Kampf
290
pdf
Holokaust
72
docx
Euroopa ideede ajalugu
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf
Eesti uusima aja ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !