50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K [:
Õppematerjali autor
Sellele eelnes noorsootöö seadus (1999) ja noorsoo organiseerimise seadus (1936). Noorsootöö strateegia 2006-2013 ,,Noorsootöö strateegia 2006-2013" sätestab noortepoliitika ja noorsootöö strateegilised eesmärgid ning noorsootöö printsiibid. Noorsootöö strateegia omakorda tugineb järgmisetele dokumentidele: noorsootöö seadus (99), Eesti noorsootöö kontseptsioon (2001), Eesti noorsootöö arengukava aastaiks 2001-2004 (2001), Euroopa noortepoliitika valge raamat (2001). Kõik strateegiadokumendid lähtuvad rahvusvahelistest õiguasktidest ja strateegilistest dokumentidest, noorsootöö seadusest ja valdkonna vajadustest. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 Hetkel valmimas strateegiadokument eelseisvateks aastateks Noortevaldkonna arengukava 2014-2020. (protsessis Noortevaldkonnaga aastasse 2020). Noorsootööd reguleerivad raamdokumendid Euroopas 2 peamist lähtedokumenti:
valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb
eksisteerivad juba pikka aega. Kuigi komisjon ja liikmesriigid on võtnud nende takistuste kõrvaldamiseks mitmeid meetmeid, püsivad need endiselt. V. Liikmesriigid on oskuste ja tööjõu tasakaalustamatust kajastavate andmete küsimuses nii piirkondlikul kui riiklikul tasandil erineval arengutasemel. Komisjon teeb liikmesriikidega jätkuvalt koostööd nende andmete täiustamiseks. VI. EL toetab tööjõu liikuvust Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikmesriikide jaoks, kes on selle vajaduse kindlaks teinud. Tööjõu liikuvust ei ole siiski eraldiseisva investeerimisprioriteedina määratletud ning ESFi praeguse programmitöö perioodi heakskiitmismenetluse käigus sellealast tegevust ei jälgitud. Seetõttu ei ole teada, millises ulatuses kasutatakse sellel eesmärgil Euroopa Sotsiaalfondi. VII. Tööjõu liikuvust toetava teadaoleva rahastamise peamine allikas on komisjoni Euroopa
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse
Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-... Euroopa Liidu kujunemislugu 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)
Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv
Kandideerimisõigus 21-aastaselt. 2) KOV'i volikogu valimine eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus, see on riiklik struktuur. KOV'i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline. Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt. 5000-10000 siis peab 17 10000-50000 siis peab olema 21 üle 50000 siis peab olema 31 üle 300000 siis peab olema 63 Hääletamisõigus Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud omavad seda õigust, kes valimispäevaks on saanud 18 ja kelle püsiv elukoht on antud omavalitsuse territooriumil. Püsielukoht tehtakse kindlaks rahvastikuregistri järgi. Selle on juurdepääs väga vähestel inimestel. 1. jaanuaril 2007 liituvad Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa liiduga, siis on neid 27. Hääleõigus on veel välismaalastel (mitte EL kodanikel), kes on elanudantud omavalitsuse territooriumil vähemalt 5 aastat seaduslikult. Alalise elamisloa alusel
koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad. eristaatuse ja sisemise keskvõim vastutab tavaliselt Konföderatsioon eelneb omavalitsusega piirkondi. ühtse välis-, kaitse- ja tavaliselt föderatsiooni rahanduspoliitika eest. moodustamisele. Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid