Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Euroopa muinaskultuurid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Euroopa muinaskultuurid
I
Arheoloogia mõiste
archaios- vana, muistne
logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus
Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj .
Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida.
Arheoloogia jaguneb :
  • Esiaja arheoloogia
  • Keskaja arheoloogia
  • Uusaja arheoloogia

Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka- rooma arheoloogia).
Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi :
  • linnaarheoloogia
  • asustusarheoloogia
  • majandusarheoloogia
  • arhitektuuriarheoloogia
  • religiooniarheoloogia( piibliarheoloogia, kristlik arheologia, islamiarheoloogia)
  • surmaarheoloogia
  • militaararheoloogi

Võib jagada ka uurimiskeskkonna järgi :
  • Allveearheoloogia
  • Koobastearheoloogia
  • Aeroarheoloogia. (õhuarheoloogia, terminit õhuarheoloogia ei kasut eriti tihti , arheoloogilisi obj uuritakse õhust , satelliitpiltide , radarite , helikopterite jms abil. Maapinnal kasvavate taimede järgi on võimalik uurida või mullavärvuse või varjude järgi. Uuritrakse asju , mida maapealt pole enam näha nt Saksamaa pronksiaegsed kalmed .Õhust näeb sageli suuremaid objekte , mida on võimalik avastada .Aeroarheoloogia on öluline seetõttu et sellega saab avastada objekte , mille olemasolust varem ei teatudki. Miinus on see, et see on suhteliselt kallis. Lääne-Euroopas hakati sellega tegelema juba 19 saj. algselt õhupalliga.Õhufotograafia hakkas seevastu ennekõike arenema I MS ajal. Ka Eestis oli vabaduss eraldi luuresalk.Eestis sõjajärgselt uuriti muinasaegseid linnuseid.90ndatel aastatel õnnestus eestlastel minna ka rahvusvahelistele konverentsidele.)
  • Eksperimentaalarheoloogia(üritatakse taastada objekte , vastavalt sellele ajastule omastele materjalidega. Oluliseks oli muistse rauasulatamise uurimine . Samuti savinõude valmistamise tehnika tundmaõppimine .Sõjanduse uurimisel võetakse ise relvad kätte ja uuritakse kuidas nendega võideldi. Nt rootsi arheoloogiatudengid ja rõngassärgid.)

Arheoloogia allikad :

Kinnismuistised jagunevad:
  • Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad).
  • Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu : maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama . Hiljem ka põletati ketsereid ja kurjategijaid.III mumifitseerimine , kunstlik muumia tegemine Egiptuses , Peruus. Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.)
  • Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused)
  • Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid ), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina - ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad)
  • Liiklemisega seotud muistised
    II
    Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost
    Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos ja Methodos, kes otsisid Clemensi maiseid jäänuseid. Haudu otsisid taevatähtede kaudu . Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust . Nt kivikirveid peeti välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid esemeid , mida kasutati rkkamate valitsejate hoonete dekoreerimiseg neid ei uuritud.
    I arheoloogiks peetakse siiski Johann Joachim Winckelmanni 18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib väljakaevatud leidude järgi antiikaega.
    Samuti oluline uurija on taanist Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) hakkas süstematiseerima mitmel pool leitud muinasaegseid leide. Antiikesemed/ leiud asusid raamatukogudes või muuseumides. Thomsen oli pankuri poeg , pääses Kopenhageni raamatukokku tööle , kuhu oli kogunud üle 1000 muinaseseme. Leidis , et muinasaeg on jagunenud kolmeks põhiperiodiks ( kiviaeg , pronksiaeg ja raua aeg.) See süsteem meeldis ka teistele , leidsid , et selllega on näha muinasaja arengut . 1819 avatud näitusel saavutas Thomsen üleeuroopase tuntuse ( esialgu vaid Skandinaavias , hiljem ka mujal ). Arvati , et ta peaks oma ideed kirja panema , ta pani selle süsteemi siiski paika , 1836 kirj teose ,, Põhjamaiste maististe juht'' , kus ta põhjendas , miks on õige nii muinasaega jagada. Raamat saavutas väga suure tuntuse, tõlgiti ka saksa , pr ja inglise keelde. Õige pea hakkasid saksa uurijad Thomseni vastu välja, kes leidsid, et juba antiikaja teostes võib leida selliseid vihjeid. Kasutas kolme perioodi süsteemi ja ka esmakordselt praktikas.
    Jens Jacob Asmussen Morsaae oli samuti oluline. Oli Thomseni assistent. Käis ka ise muinasobjekte kaevamas. Kui Morsaae isa surma sai sattus Morsaae finantsilistesse raskustesse ning tahtis praktika eest raha saada. Kuningad toetasid muinasaja uurimist . Tal õnnestus siiski vahendeid leida, hakkas käima naabermaades. Nägi , et nendes maades on muististel eripärad, kuid neil on ka sarnaseid jooni.Võrdleva arheoloogia rajaja.
    Jacques Boucher de Perthes 19 saj, läks ajalukku muinasteaduste alal Puudus otsene eriharidus. Perthes oli tolliametnik , kes peale tööd käis jalutamas kruusakarjäärides, kust ta leidis kummalisena tunduva loomaluid mitme kihi kruusa alt. Leidis ka mitmeid esemeid, mis hakkas teda paeluma. Pethese peamiseks saavutuseks oli see ,et ta avastas väga vanad muistised statigraafilise meetodi(esemete leiukohta ja kihti abil üritakse vanust kindlaks määrata) abil .
    Augustus Henry Pitt Rivers. Sõjaväelane elukutselt, võrdlemisi kõrgel tasemel ( kindral ) , kogus vanu püsse,kostas nendes arenguridasid. Pani paika püsside tüpologilise arengu, vaimustas teda sedavõrd, et ta hakkas ka teisi vanu asju korjama. Nt riideid , muusikariistu , kangastelgi ja paate. Üks esimesi rändnäituste koostajaid . 53. aastaselt sai päranduseks Inglismaal suured maavaldused, mille ta pühendas muinasaja uurimisele . Andis need Oxfordi ülikoolile. Asus oma maavaldustes koostama arheoloogilisi väljakaevamisi . I arheoloog , kes korjas üles kõik leiud( varasemad korjasid ainult ilusaid esemeid). I korraliku , täpse metoodikaga arheoloog. Samuti taastas ta kaevukohad , lasi teha spetsiaalse medali , mille pani kalmu põhja.
    Oscar Montelius ( rootslane) , tundis Morsaae ja Thomseni töid, töötas Stockholmi muuseumis, töötas seal giidina. Jaotas esemed gruppidesse ning üritas paika panna esemete arengu ( liik , tüüp , ajaline järjekord) .Tema poolt loodud meetodit nim tüpoloogiliseks meetodiks . Ajalukku läks tüpoloogilise meetodi rajana. Suutis välja mõelda esemete suhtelise vanuse. Alguses uuris vaid Skandinaavia leide, hiljem ka Euroopat, eluaja lõpul täna Lõuna Euroopale sai kätte ka absoluutse vanuse.
    Heinrich Schliemann . ilmselt kõige tuntum arheoloog üle maailma. Temast on ka kõige rohkem kirj . Pühendas kogu elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. 1870 asus kaevama tp Türgi aladel , leidis erinevaid esemeid ning linnalaadse ala . Troojaks pidas kohta , kust ta leidis ühe ehetest aarde . Hiljem selgus , et need ehted polnud siiski Troojast pärit , kuid terve rida arheolooge arvas siiski, et Trooja olevat seal asunud. Inspiratsiooniks teistele arheoloogidele , et muististes võib leiduda tõde . ( Olemas võib olla ka mitmeid muid vanu kultuurent Mükeene).
    Gustaf Kossinna . 19-20 saj. Asustusarheoloogia rajaja. Sakslane , kes pärast seda oli idabloki maades täiesti maha vaikitud . Saksa natsionalist . Saavutas suure soosingu saksa riigivõimude poolt. Täitis saksa vallutusplaane. Leidis , et muinasgermaanlased elasid Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Aaria rass , kus on kõige intelligentsemad, ilusamad ja targemad rahvad.
    Vere Grdon Childe (1892-1957) . Arheoloogiateoreetik.“Mõiste neoliitiline revolutsioon "20.saj ürit välja pakkuda mitmeid põhjuseid, miks muistsed kultuurid muutusid (rändude migratsioon ). Muinasteooria katsetused ajaloos. Vaadetelt oli ta marksist .Neoliitilne revolutsioon . Neoliitikum ,mis toimus inimarengus tõi kaasa revoultsioon (Inim üleminek põllumajandusele ). ,,Uue arheoloogia'' rajajad 1968 Lewis Roberts Binford ja David Leonard Clarke . Tõid välja rida uut metoodikat , mille abil on võimalik saada rohkem ja täpsemat informatsiooni. Kohati hakkasid tegelema teoreetilise arvamusega. 1970- 1980ndad aastad pstprotsessuaalne arheoloogia ja suundused ( monomarksism jpt vt ÕIS-ist) .
    1990.a keskpaik
    Eri suundumuste üleandmiskategooriaid ,, tõlgendav arheoloogia". Muististe uurimisel n kõige olulisemal kohal nende tõlgendus. Midagi välja pakkudes pidi seda ka põhjendama.
    III
    Muinaskultuuride uurimine
    Arheoloogilised uurimistööd jagatakse laias laastus kaheks :
    • Välitööd:
      a)argeoloogiline luure ( maastiku inspekteerimine) , muinasmälestid paiknevad maastikul, meie teame neist ainult osa, kõiki muistiseid me ei tunne, muististe üles leidmine ja fikseerimine. Olulin eriti tp , sest tp käib pidev maastiku muutmine, uued teed, tootmishooned, põldude kuivendamine ja korrastamine. Tööde käigus on juba hävinenud ja ka hävib mitmeid muistiseid mida seni ei teata ja ei tunta. Tp muinasaegsetes piirkondades on maapind tumedam (kunagised küttekolded , mis on pinnasesse sisse imendunud, muudavad pinnase tp tumedaks. Asula kohal võib leida savinõukilde ja poti tükke jms. Samuti on sealne muld teise koostisega. )Arheoloogiliseks luureks on kõige sobivamad ajad oktoober ja aprill, sest siis on maastik
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa muinaskultuurid #1 Euroopa muinaskultuurid #2 Euroopa muinaskultuurid #3 Euroopa muinaskultuurid #4 Euroopa muinaskultuurid #5 Euroopa muinaskultuurid #6 Euroopa muinaskultuurid #7 Euroopa muinaskultuurid #8 Euroopa muinaskultuurid #9 Euroopa muinaskultuurid #10 Euroopa muinaskultuurid #11 Euroopa muinaskultuurid #12 Euroopa muinaskultuurid #13 Euroopa muinaskultuurid #14 Euroopa muinaskultuurid #15 Euroopa muinaskultuurid #16 Euroopa muinaskultuurid #17 Euroopa muinaskultuurid #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 149 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bdsegv Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    roofatem profiilipilt
    roofatem: Palju kirjavigu, mõned nimed ja sõnad valesti kirjutatud(nt Jens Jacob Asmussen Worsaae on kirjutatud valesti Morsaaeks), muidu üldiselt enamus olulisi asju kirjas, kui oskad eristada ise mis on õige..
    19:01 04-01-2016
    AneteYeahh profiilipilt
    AneteYeahh: Fail oli suureks abiks eksamil õppimiseks.
    19:22 19-05-2017


    Sarnased materjalid

    21
    docx
    Euroopa muinaskultuurid konspekt
    23
    pdf
    Euroopa muinaskultuurid - konspekt
    23
    doc
    Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
    34
    docx
    Euroopa muinaskultuurid
    10
    docx
    Euroopa muinaskultuurid
    22
    docx
    Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
    9
    doc
    Euroopa muinaskultuurid konspekt
    36
    docx
    Nimetu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun