Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel ?
  • Miks tehti Leninist muumia ?
  • Miks toimusid muutused ?
  • Kuidas on võimalik luua ausat pilti ?
  • Kuidas nad Euroopasse jõudsid ?
  • Kuidas ja miks neandertaallased välja surid ?
  • Mis viis järk-järgult kõne kujunemiseni ?
  • Mis küll sellele eelnes ?
  • Kusagil 11 ­ 10 000 aastat tagasi. On see mutatsioon ?
  • Kus vili hästi kasvas ja puhastati ära. Kodustati (neandertaallased ?
  • Miks keskel ei olnud ?
  • Miks kalmetüüp muutus ?
  • Miks aga tehakse uus kalme ?
  • Mille järgi võetakse ?
  • Mida tähendab põletusmatus ?
 
Säutsu twitteris

Euroopa muinaskultuurid


Tarkust jagas Ain Mäesalu
Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms.
Uurime arheoloogilisi allikaid , kuna mis sealt muud ikka alles on.
Arheoloogia “, ütles Platon ja kordas siis, „archaios(vana, muistne)+ logos (teadmine)“. Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms.
Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna.
Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu.
  • Klassikaline arheoloogia – antiikkultuuride uurimine
  • Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat
  • Majandusarheoloogia
  • Arhitektuuriarheoloogia
  • Linnaarheoloogia
  • Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo)
  • Surmaarheoloogia ( kalmed )
  • Erilistes kohtades toimuvad uurimised:
  • Allveearheoloogia – merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga )
  • Koobastearheoloogia – koopad , mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid)
  • Aeroarheoloogia – tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid , pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad , mida ümbritsevad ringid . Põldudel olevaid objekte näeb hästi ka siis, kui vili on valmis, kraavi kohal on vili kõrgem, tugevam, kui on müür all, kasvab vili halvemini.
  • Eksperimentaalarheoloogia – kui arheoloogil tekib ettekujutus , kuidas mõni asi võib olla toimunud, tehtud, siis hakatakse seda ise ka katsetama. Nt üritati Eestis soorauast rauda põletada ja 1990 see ka õnnestus . Tehti ka savinõusid. Veel kasutatakase erinevaid töövahendeid, relvi .. Viimasel ajal arenenud ja enam tähtsust kogunud haru.

Arheoloogiat kasutav teadus:
  • Osteoarheoloogia – luudeuurimine
  • Jms.

Muistised
  • Kinnismuistis - elupaigaga seotud muistis , objekt looduses.
  • Irdmuistis - üksikese, leitakse sageli ka juhsulikult.

Euroopa muinaskultuuride allikad, mida uurivad arheoloogid:
  • Inimese elupaigad, varaasulad, koopad, pelgupaigad, linnad. Neid iseloomustab kultuurkiht - in elamise tagajärjel tekkinud mulla ja saaduste kiht. Kuidas on võimalik, et keskaegne tee on nüüd kahe meetri sügavusel? Tegelikult kultuurkiht sõltub in tegevuse intensiivsusest ja sõltub ka sageli ehitusmaterjalidest ja sellest, kui palju asula või linn on omal ajal õnnetusi üle elanud. Mõnel pool võib kultuurkiht olla isegi üle 30 m paksune, see tekib siis kui on kasutatud toortellistest hooneid , mis aja jooksul lagunevadki ära, heh.
  • Inimese maj tegevusega seotud muistised Tulekivi kaevanduse moodi asi nt, muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne.
  • Kultusliku tähendusega muistised – (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka hiiekohad ja ohvriallik(ad), suur osa neist kannab nimetust silmaallikas, mis peaks parandama silmi. Omal ajal kui vett võeti oli vaja ka midagi vastu anda, tavaliselt anti hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina - ja hiieallikaid.
  • Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused
  • Sõjariistad, -nuiad – tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles. (ei puugi nimekirja kuuluda , see on Kata jura)
  • Muistsed aarded
  • Matusepaigad, kalmed. 19. saj hakati neid lahti kaevama. Tavaliselt sisaldasid need rohkem leide üsna kerge vaevaga. Haudehitised , maapealne hauaehitis nt kivi-kirstkalmed, maa-alune kirst? Matmisviis (kalmetesse) annab teavat maailmakäsitluse ja usundite kohta. Võib eristada kolme matmisviisi:
          • Laibamatus, laip maetakse ära.
          • Põletusmatus, laip põletatakse. Muinasajal selleks, et hing taeva pääseks, keskajal põrgusse minekuks .
          • Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin . Iga kahe kuu tagant leotatakse teda ja pannakse talle uus ülikond jne. Miks tehti Leninist muumia? Lenin oli rahva seas tuntud ja populaarne , et kui ta suri, siis taheti inimestele tõestada, et ta on surnud, muidu ilmuks liba -Lennud. Muumiad võivad olla ka ise tekkinud, nt kõrbes (kuiv, kuum kliima) või soos (kus pole õhku -> bakterid ei saa tegutseda turbarabas) või jäises keskkonnas.

Muinaskultuuride uurimise ajaloost


Antiikautorid ajalooperioodidest:
  • Periood, mis oli kuldne -ilus-kena, nii arvas nt Hesiodos (7 saj eKr), tegi eepose „Töö ja päev“, seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg -> rauaajastu (kõige halvem ).
  • Periood, mis oli raske, nii arvasid roomlased nt Lucretius oma poeemis „Asjade loomisest“, alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale..

Esimesed arheoloogid (wannabe) tšehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst Clemensi hauda 861. aastal.
Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi peeti piksenoolteks, kuna äikesega on ju näha, et nooled maha löövad. Neid peeti väga tähelepanuväärseteks, pandi kuldraamide sisse ja riputati seintele . Avastati ka imeilusaid skulpuure, mida peeti nt vanaks puuslikuks, mida pidi kiviga peksma (Sm kirik ). N: maa all elasid päkapikud, kes valmistasid potte, et siis teised inimesed neid leiaks, osad arvasid ka, et potid kasvavad ise. Suuri kivihunnikuid seostati muidugi hiiglastega.
Renessanssi ajastul lihtsalt hoiti neid, tundusid ilusad, aga neid ei uuritud.
Esimese antiik-ajastu teadusliku teksti (?) autor oli Johann Winckelmann ( 1717 -1768), selleks ajaks olid kogunendud juba mitmed kollektsioonid, toimusid kaevamised Pompeis, sealt saadi huvitavaid leide. Tema hakkas esemeid ja kunstiteoseid võrdlema ja selle töö tulemusena valmis 1764 antiikkunstiajalugu. Seda peetakse esimeseks teaduslikuks arheoloogiliseks uurimistööks.
Taanlane Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865), töötas Kopenhageni ülikooli raamatukogus, sinna koguti palju asju ja Thomsen juhatas nende vahel ekskursioone. Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama , 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta „Põhjamaiste muististe juhi“, millest sai kohe klassika.
Jens Jacob Asmussen Worsaae ( 1821 -1885) töötas Thomseniga koos, oli ka taanlane. Teostas ka kaevamisi, kogus leide, rändas palju ringi. Nägi, et tegelikult on leiud erinevates riikide üsna sarnased. Tahtis reisida ja uurida kogu Põhja-Euroopas, raha polnud, palka ta ka ei saanud (talle öeldi, et see on hobi ja rõõm, raha selle eest ei ole õige küsida). Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks.
Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega. Jalutas kruusaaukudes, turbavõtu kohtades jms. Tegutses Abbvillé’i lähedal ja avastas, et seal oli väga paks-kõrge kruusaaugu seina ja 5 m sügavuses nägi suuri loomaluid ja kivikirveid. Kirjutas raamatu „ Keldid ja uputuseelsed muistised“, ajalukku läks sellega, et võttis kasutusele stratigraafilised meetodid ajaloos (s.o kihiteadus).
Augustus Henry Pitt- Rivers (1827-1900), kindral , inglise muinasaja uurija. Huvi oli relvade vastu, tahtis panna paika, kuidas arenenud olid, hakkas siis ka teisi relvi koguma. Tegi süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas koguma ka rõivaid, muusikariistu, lõpuks ka kangastelge ja kaarte. Tema oli kaevamistehnoloogias kõige kaugemale jõudnud, nõudis sõjaväelist korda, täpsust. Kogud olid hiiglaslikud, müüs (andis?) need Oxfordi ülikoolile. Hakkas tegelema ka asulate, külade uurimisega. Taastas muisitste välise kuju, sellise, nagu need olid olnud varasematel aegadel .
Oskar Montelius (1843-1921) oli rootslane, tema läks ajalukku sellega, et hakkas tegelema põhjalikult esemete uurimisega. Võttis ette pronksiaeged esemed ja üritas need sättida arenguritta, kuidas need omal ajal võisid areneda. Ta koostas arenguloo, kuidas on toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega. Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee.
Heinrich Schliemann (1822-1890), kõige tuntum arheoloog , alguses oli ta kõva ärimees, vedas püssirohtu, äritses kullaga jne. Ta läks ülikooli arheoloogiat õppima, kuna väiksena luges raamatust „Trooja hävitati nii, et mitte midagi ei jäänud alles“. Tahtis Troojat leida ja sellega ta läkski ajalukku. Eristas linnal 7 ehitusjärku, alumise kihi luges Homerose kihiks, kuna sealt tuli välja uhke, hõbeehtest aare . Hilejm sai selgeks, et see on mitu sajandit varasem, õige kiht olla 6. hoopis. Tema näitas, et antiikeepostel on olemas ka sisu ja alus, on olnud teatud ajaloolised sündmused. Pärast Troojat kaevas ta ka Mükeenes ja Kreekas sealt leidis ka huvitavaid tulemusi. Tänu temale kasvas kogu maailma huvi arheoloogiliste leidude vastu. Suur tänu.
Gustaf Kossinna (1858- 1931 ) ka saksa uurija, tema oli veendunud natsionalist, ta põhiidee oli, et P-Euroopa ürgseks ja põlisrahvas on olnud germaanlased . Leidis, et euroopalik kultuur on ka alguse saanud Põhja-Saksa Taani alal. Võttis kasutusele uue metoodika. Hakkas muistiseid ja leitud esemeid kandma maakaartidele. Võttis kasutusele kaardid. Tulid huvitavad asjad ilmsiks: teatud leiud, mis olid iseloomulikud nt germaanlastele tulid välja araablastelt. Tema teosed, teooriad olid saksa riigi lemmikud. Ta mõjutas ka teisi, u-s-k-u-m-a-t-u.
Väga suured muutused olid 1960.-70. Tuli uus suund – teoreetiline arheoloogia. Muinaskult uurimisel hakati neid uut moodi lahti mõtestama. Märke teoreetilisest suunast võib leida juba 1920-30. aastatel. Siis üritati lahendada probleeme, mis on seotud muinaskultuuridega.
Miks toimusid muutused?
  • Rändude e migratsiooniteooria – teise rahvagrupi sisseränne. Nt kui tulevad uut tüüpi kalmed, matmisviisid.
  • Rändu ei toimu, naabritelt laenatakse, tehakse järgi.
  • Kultuuri riikide teooria – kõik kultuurilised nähtused allusid ühele või teisele kultuuririigile. Sotsiaalseid muutusi igas riigis ei arene, aga kõrged kultuuririigid mõjutavad madalamaid ja nii toimub areng.

1960. aastatel tuli kõigepealt suure lainena nn uus arheoloogia, vastandati senistele teadmistele, „meie teeme uut moodi ja paremini“. See oli USAs, Inglismaal, Skandinaavias. Üritasid põhjalikult tegeleda uurimisega, kasutasid mitmeid erinevaid meetodeid , matemaatikat, füüsikat jms. Üritasid tugevasti ümber hinnata seniste arheoloogide tööd. Hiljem tuli veel eraldi suundi, nt protsessuaalne arheoloogia (uurivad oma arust esiajaloolise ük protsesse).

Arheoloogilise uurimistöö metoodika
Välitööd:
  • arheoloogia luure (inspektsioon) tänapäeval on palju teetöid, ehitusi jms ja arheoloogiline luure peab märkama, kus mis on, säilitama asju. Arheoloog peaks märkama maapinna kuju järgi, kus võiks midagi olla, asuda , kõige parem on selleks varakevad. Põldudel tumedamad laigud võivad viidata vanadele asulakohtadele. Kindel märk oleks peene kivipuru olemasolu, kuna need on omaagsete ahjude , kollete jäänused. Nii et luure ei ole luure, pigem vaatlus . Abiks oleks siin rahvapärimus või vanad kaardid.

Eestis on muinasasulate läheduses sageli olnud allikas, kuna kaevu ei jõutud eriti teha, allikast võeti vett ja oligi kõik. Kaevude kaevamise komme tuli keskajal. Tänapäevaste külade põllumaadel tasub ka tähelepanelik olla.
      • arheoloogilised kaevamised Kõige tähtsam enne kaevamist on teha objekti valik. Peab arvestama, et mida aeg edasi, seda paremaks lähevad uurimismeetodid ja tehnika. Peab ka mõtlema, kui palju üldse kaevata tohib, alati tuleb jätta midagi tulevikuurijatele. Tehakse ka päästekaevamisi, nt tahetakse rajada teed, millele jääb ette muinasmuistis, mis tuleb enne töö jätkumist läbi kaevata.

Enne kaevamisi kogutakse teadmisi, kasutatakse selleks:
      • Georadarit - sellega mõõdetakse raadiolainete tagasipeegeldumist maapinna seest, kui maa sees on nt kivimüürid, siis on tagasi peegeldunud laine teistmoodi.
      • Elektroluure – maa sisse on juhitud elektrit ja on mõõdetud pinnase elektritakistust.
      • Magnetluure põhineb pinnase erilistele magneetilistele omadustele, on võimalik kindlaks teha põletusahje jms.
      • Metallidetektor on ka kasutusel aeg-ajalt, see on tekitanud ka tõsiseid probleeme – salakaubandus.

Kaevandi seinu nim profiilideks, nendes ilmnevad erinevad ladestused, kihid selgesti. Viimasel ajal on üritatud kaevata asulate järgi, mitte horisontaalselt. Aeg-ajalt võib ju maapind kõver olla jms.
Kääbast (mäe-taoline asi) lõigatakse sektorite kaudu lahti.
Kameraaltööd:(sõnast kamber –> sisetööd) töötatakse läbi kaevamistel saadud materjalid. Reustareeritakse töid, tehakse teadustöid, üldistusi (kaevamistel leiad detaile ainult ju – 5 pimeda lugu, kes katsuvad elevanti).
Kuidas on võimalik luua ausat pilti?
  • pane paika objekti vanus. Üks on suhteline dateerimine, teine absoluutne. Suhteline on varasemal ajal olnud valitsev, koostöös stratigraafilise (kihtide kirjeldus – mida sügavamal, seda vanem) meetodiga. Saab teha suhtelise kronoloogia.
    Tüpoloogiline meetod – esemed jagatakse liikide kaupa, on kirved , mõõgad, sõled, nõud ja hakatakse igat liiki esemeid omavahel võrdlema. Esemed aja jooksul muutuvad (ehetel ei ole loogikat muutuses.) Suletud leid – mingi aare maha maetud või 1 inimese matuse juurde pandud esemete komplekt.
    Võrdlev-ajalooline meetod – hakati esemete vorme võrdlema teiste asukohtade samade esemetega.
    Dendokronoogiline meetod – see põhineb aastarõngaste uurimisel, lugemisel (nt puudel) uuritakse puu kasvukihte, igal aastal kasvab kaks kihti – hele (soojas) ja tume (külmal). Et seda rakendada, on vaja teha dendokronoloogiline skaala, mille loomine algab tänapäeval. Võetakse üks hästi vana puu.vaatad puu kihte ja graafiliselt mõõdad ära, millal ringid kattuvad.. Eestis on jõutud võrdlustega 11. sajandisse, skaalad on aga erinevates kohtades erinevad. Eestis tegeleb sellega Alar Läänelaid (?).
    Radioaktiivse süsiniku meetod – on kõige tavalisem , radioaktiivse süsiniku 14C ja see seguneb süsinikdioksiidiga, aga CO2-e kasutavad kõik taimed-puud sisaldavad ka radioaktiivset süsinikku ja mida kauem nad elavad, seda rohkem seda nende sees on. Loomad söövad taimi, radioaktiivne süsinik läheb ka neisse , inimestesse jne. Ükskõik milline organism surres (puu langeb, inimene kõngeb) hakkab radioaktiivne süsinik organismis lagunema. Haihtumise kohta on öeldud, et on poolestusaeg, st tema väheneb poole võrra u 50 730 aasta jooksul. Täielikult kaob ära umbes 70 000 aasta jooksul. Vanust määratakse nii, et kaevamistel leitakse org. materjale (nt puusüsi) ja lastakse C14 hulk ära määrata, arvutatakse, palju on haihtunud, millal hakkas haihtuma. Saab aastaarvu +/- 100-200. Sel meetodil võib ka olla oma hädasid, nt tuumapommi katsetused mõjutavad. Hiljem tuli välja, et süsinikku on olnud maailmas erinevatel aegadel erinevas koguses.
    Varvomeetria- (ehk liivsavi meetod) leiutati juba 19.sajandil Rootsis. Seal jälgisid geoloogid jää taandumise ajaloos tekkinud järve setteid. Need olid sarnased puu ringidega. Olid paksemad- heledamad -õhemad-tumedamad kihid. Ka Eestis (sügavates) järvedes on need kihid näha. Settekihtidest võetakse proove, leitakse nt õietolmu, tolmuterad näitavad (suiraanalüüsis, kus uuritaksegi õietolmu) , mis taimedega tegu on ja räägivad omad lood.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #1 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #2 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #3 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #4 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #5 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #6 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #7 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #8 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #9 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #10 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #11 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #12 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #13 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #14 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #15 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #16 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #17 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #18 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #19 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #20 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #21 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #22 Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karl robert saluri Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    t2ring profiilipilt
    t2ring: Hea konspekt. Eksamiks õppimisel hea abiline. Loengumaterjal on kenasti olemas
    17:08 13-06-2013
    marta12 profiilipilt
    marta12: Viisakas konspekt
    10:36 12-02-2013


    Sarnased materjalid

    23
    pdf
    Euroopa muinaskultuurid - konspekt
    21
    docx
    Euroopa muinaskultuurid konspekt
    18
    doc
    Euroopa muinaskultuurid
    22
    docx
    Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
    34
    docx
    Euroopa muinaskultuurid
    9
    doc
    Euroopa muinaskultuurid konspekt
    36
    docx
    Nimetu
    10
    docx
    Euroopa muinaskultuurid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun