Euroopa metsandus (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

34

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam soodustab lõimumist kapitali ja investeeringute liikumine. Globaliseerumise etapid: Maailm on praegu astunud globaliseerumise kolmandasse faasi. Esimeses globaliseerumise laines, mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal. Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile. Selle juured peituvad Hiina reformide alguses 1978. aastal, Nõukogude süsteemi kokkuvarisemises 1989

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

29

doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

.........................................................25 18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26 19Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................27 2 Sissejuhatus Metsanduse arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management) kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

11

doc

Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid

uuenemisele kaasaaitamiseks valmistati ette (mineraliseeriti) maapinda ligikaudu 5300 ha aastas. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: majanduslik ­ mets kui tuluallikas; sotsiaalne ­ mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; ökoloogiline ­ mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja; kultuuriline ­ mets kui osa Eesti kultuurist. Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: säästlik (st ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; metsade efektiivne majandamine Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust.

Loodusvarade kasutamise ökonoomika

19

doc

Leedu metsaseadus ja -poliitika

Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder  Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus........................................................................................................ 6 2.1. Ülevaade................................................................................................................

Metsakasvatus

46

odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,

Metsaressurss ja -klaster

8

docx

Geograafia - Mets (konspekt)

1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher

Geograafia

30

docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

on väga vaene, siis ei ole sel võimalik organiseerida suures mahus metsalangetust ja eksporti. Ning metsatustamine on oluline probleem ka näiteks Pürenee poolsaarel, kus kinnisvaraarendajad rajavad metsa asemele elurajoone. Samuti on enamiku jõukate riikide metsasus juba eelmistel sajanditel viidud oluliselt madalamale tasemele, kui praegu hoogsa metsatustumise all kannatavates mitte nii jõukates riikidedes.. Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE – United Nations Economic Commission for Europe) on ÜRO Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika piirkondlik esindus. Organisatsioon toetab majanduslikku koostööd selle 55 liikmesriigi vahel. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni Puidukomitee (UNECE – United Nations Economic Commission for Europe, Timber Committee) soodustab metsa säästvat majandamist 12 Euroopas, Kesk-Aasias ja Põhja-Ameerikas

Loodus

24

docx

Raiemaht Eesti metsades ja seda mõjutavad tegurid

Raiete intensiivsus on aastate lõikes paljuski kõikunud, lineaarset tõusutrendi kogu perioodi jooksul ei esine. Võrreldes ülejäänud aastatega oli raieintensiivsus kõige madalam 2005. ja 2007. aastal olles vastavalt 2.94 ja 3.31m³/ha/a ja kõige suurem 2013.aastal, mil vastav väärtus oli 5,88 m³/ha/a (lisa3). Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti, SMI andmetel perioodil 2002–2008, alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama ajavahemiku lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning lehtpuudele oli iseloomulik optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). „Metsasektori jätkusuutliku arengu aluseks on Eesti metsade tootlikus ja elujõulisus, mis loob eeldused ka metsal ja puidul põhinevatele kvaliteetsetele toodetele ja teenustele. Eesti

Metsamajandus

Meedia

Kommentaarid (1)