Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sisukord
SISSEJUHATUS
1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ………………………………………….....1
2. PARASVÕÕTME ROHTLA …………………………………………………………….3
3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS ……………………………………………..6
  • Asend ja kliima
  • Taimestik
  • Mullastik
  • Loomastik
  • Inimene leht- ja segametsavööndis
4. PARASVÖÖTME OKASMETS ………………………………………………………....8
  • Asend ja kliima
  • Taimestik
  • Mullastik
  • Loomastik
  • Inimene okasmetsavööndis
5. TUNDRA …………………………………………………………………………………10
  • Asend ja kliima
  • Taimestik
  • Mullastik
  • Loomastik
  • Inimene tundravööndis
6. JÄÄVÖÖND………………………………………………………………………………12
KOKKUVÕTTE
Sissejuhatus
Kirjutan referaadi Euroopa loodusvöönditest ja inimeste elu nendes. Tahan saada rohkem teada milline on Euroopa loodus.
Euroopas esinevad erinevad loodusvööndid. Need loodusvööndid on järgmised: vahemereline taimestik, parasvöötme rohtla, parasvöötme sega- ja lehtmets, parasvöötme okasmets, tundra ning jäävöönd.








Vahemereline põõsastik ja mets
Vahemerelised metsad ja põõsastikud levivad 30-ndate ja 40-ndate laiuskraadide vahemikus Vahemere ümbruses. Sellised euroopa riigid, kus levivad vahemerelised metsad on näiteks: Türgi, Hispaania , Itaalia, Kreeka, Horvaatia ning Prantsusmaa.
  • Asend ja kliima
Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega põõsastikud vahelduvad hõredate tammemetsadega. Aasta sademete hulk on 500 kuni 1000 mm. Peamine osa sademetest langeb talve kuudel, mil mõju avaldavad parasvöötme õhumassid, suvekuud on kuivad, sest siis mõjutavad troopika õhumassid. Suvel on 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi. Selline kliima iseloomustab lähistroopika kliimavöödet.
  • Taimestik ja loomastik
Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Kuna vegatatsiooniperioodil valitseb kuum ja kuiv ilm, taluvad paljud taimed hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin , oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tšaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder , lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi -, viinamarja- ja viigipuuistandused.
Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega . Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved (Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla).
  • Inimesed vahemerelises vööndis
Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago , Vana-Kreeka ja Vana- Rooma . Siin kohtusid ja põimusid õhtu- ja hommikumaa tsivilisatsioonid. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud . Metsade raiumise , puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Näiteks Ibeeria poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa igihaljaid kuivalembeseid põõsastikke kutsutakse makjaks; Apenniini poolsaare kooslusi tuntakse gariigina; Vahemere idapoolses osas olevad heitlehised kuivalembesed põõsastikud on aga šibiljakid. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma tuntumad veinitootjad. Samas on suvine kuivus maaviljeluse probleemiks. Karjakasvatus on oma tähtsust kaotamas, kuna rohumaid ei jätku. Ülekarjatatud aladel kannavad sademevesi ja tuul mulla ära, muutes need kiviseks ja viljatuks. Vahemere maade tööstus tegeleb põllumajandustoorme töötlemisega. Valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puu-ja aedvilja . Oliividest pressitakse toiduõli, neid kasutatakse ka söögiks, puidust aga valmistatakse tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega.





Parasvöötme rohtla
Rohtlaks nimetatakse suuri, tasaseid või madalate küngastega maa-alasid, kus kasvavad rohttaimed ja üksikud puud. Erinevates maailma osades kannavad rohtlad erisuguseid nimetusi: Ungaris kutsutakse rohtlat pustaks, Lõuna-Ameerikas pampaks, Euraasias stepiks ja Põhja-Ameerikas preeriaks. Parasvöötme rohtlad asuvad ekvaatorist kaugel, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe.
  • Asend ja kliima
Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosade ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused . Need on alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuak auruda, mistõttu kliima on kuiv. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk aastas on parasvöötme rohtlais tavaliselt 300 – 600 mm.
Suved on palavad ja põuased. Põhiliseks taimede kasvuajaks on varakevadine lume sulamise aeg ja varasuvi. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #1 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #2 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #3 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #4 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #5 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #6 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #7 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #8 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #9 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #10 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #11 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #12 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #13 Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alankabananka Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

25
doc
Geograafia kordamine 8 klass
10
docx
Loodusvööndid
17
ppt
Euroopa Loodusvööndid
20
docx
Geograafia koolieksam 2013
34
docx
Biogeograafia
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
6
docx
Okasmetsad
10
docx
Bioomide kirjeldus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun