ERILISUS 1: Ajalooliselt on tegemist jagatud kontinendiga, mida on iseloomustanud keeleline, usuline ning ideoloogiline mitmekesisus ning poliitiline ja majanduslik killustatus. Euroopa ühendamise lugu ei ole olnud sirgjooneline, kindla plaani kohaselt kulgenud protsess. Peale Teist maailmasõda loodi Euroopas mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone, millel olid erinevad, kuigi kohati kattuvad eesmärgid. Euroopa Liit on tänaseks tuntuim, kuid ta ei ole esimene 1 ega ainus oluline üle-Euroopaline organisatsioon. Seejuures ei ole Euroopa riikidel olnud ühtset visiooni integratsioonist: Euroopa lõimumise lugu iseloomustavad segased ja tihti keerulised riikide- ja inimestevahelised suhted, erinevad vajadused ning arusaamad sellest, mis vajalik ja võimalik. Seega võib väita, et Euroopa lõimumine on olnud ebakindel ning etteennustamatu
Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus? Eesti Euroopa Liidus Aktiivne ja konstruktiivne partner. Hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel. Meie huvi: tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema. kiirendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga majanduskasvu, pakkudes ettevõtetele avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet. Pooltargumendid Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal Turism Järsk langus laenude intressimääradele Autode odavnemine ja tehnoloogia arenemine Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses Venemaaga Ühtne raha
alia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poo la, Portugal,Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Euroopa Liit 1992 Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa
suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted Euroopa Liidu eesmärgid I sammas II sammas III sammas Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva
KOKKUVÕTE VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜSIST Veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamisel vaadeldi erinevate majandusharude osatähtsust vee kasutamisel. Eesti Vabariigis on olulisemad veekasutajad sektorite lõikes olme, kaevandused, tootmine, energeetika, põllumajandus ja kalakasvatus. Veekasutuse majanduslik analüüs hõlmab kolme aspekti: 1) veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine Keskk...
Nizza leping pole siiamaani täismahus täidetud ning kus on tehtud vead, et eesmärkideni pole küünditud. Lepingu eesmärgid Nizza lepingut peetakse ka Amsterdamis leppest „ülejääkidega“ tegelemiseks ning varasemate lepingutega tegemata jäetud punktide täitmist. Nagu kõikidel lepingutel oli ka Nizza lepingul omad kindlad eesmärgid, mida see kontraht pidi reguleerima ja viima parema täitmiseni. Leping käsitles peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast laienemist tõhusalt toimida ka 25 liikmesriigiga(Nizza leping). See on selles suhtes väga õige punkt, mida leping kästiles, sest varasemad laienemised olid kaasa toonud mitmeid probleeme ja erimeelsusi ning neid sooviti tulevikus vältida ning selleks pidi teatavaid muudatusi elluviima. Erinevalt eelmistest laienemistest kavatseti lähiaastatel Liitu juurde võtta korraga rohkem liikmesriike kui varem. Varasemad liitumised olid endaga kaasa toonud nii
From 28 to 27. What is the long-term consequence of the UK leaving the European Union? There is no question that the United Kingdom leaving the European Union or Brexit as we all know it, is a big hit for the EU and the UK. It’s by no means an easy process and a lot of people are against it, but today nothing can be done to stop it. Even though Brexit is seen by its leaders as a positive change, it will also have quite a negative effect on Britain and play a big role in reshaping European Union. Most British people were voting for Brexit to regain sovereignty, to ‘take back control’ and regulate their laws. At first glance, it may seem that they would be in charge of their actions which would mean that nobody on the outside can manipulate them. Although nowadays countries depend on each other a lot and the UK is no exception. Everything is more connected than ever and because of that existing completely on your own is quite an impos...
HÄIREMEHHANISMI ARUANNE SISSEJUHATUS Süsteem loodi 2011. aastal kuue seadusandliku ettepaneku paketiga, mille eesmärgiks on tugevdada majanduse juhtimist ELis. Häiremehhanismi aruanne esitatakse novembris enne Euroopa poolaasta protsessi algust. Menetluse raames tehtav järelevalve on osa Euroopa poolaastast, millega tagatakse EL-i riikide majanduspoliitika integreeritud ja tulevikku suunatud kooskõlastamine. Häiremehhanismi aruandega algab iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatusemenetluse tsükkel. Kõnealuse menetluse eesmärk on tuvastada ja korrigeerida tasakaalustamatused, mis takistavad ELi liikmesriikide majanduse sujuvat toimimist ning võivad ohustada majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist. Häiremehhanismi aruandes tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle olukorda on vaja edasi uurida (põhjalike analüüside kujul), selleks et järeldada, kas poliitikameetmeid nõudev tasakaalustamatus eksisteerib või m...
(Õiguslikud kriteeriumid) Lisaks peavad kandidaatriigil olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Seega haldussuutlikkus on tihedalt nende kriteeriumidega seotud, kuna ilma selleta ei oleks võimalik neid kriteeriume täita. EL jätab endale õiguse otsustada, millal on kandidaatriik need kriteeriumid täitnud ning millal on Euroopa Liit valmis uut liiget vastu võtma. 27. Euroopa haldusruum ja mitteformaalne acquis (Leno loeng IV) lisaks Lenole ka F. Cardona Peretó and A. Freibert (2007) ,,The European Administrative Space." HRVATSKA JAVNA UPRAVA Vol.7, No. 1, 51-59 ja http://www.ombudsman.europa.eu/et/resources/code.faces. Euroopa haldusruum (European Administrative Space) tugineb sarnastele üldistele väärtustele ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut KUIDAS ON AJALOOLISELT KUJUNENUD EUROOPA KOMISJONI ROLL JA PÄDEVUSED? MILLISELT ON ARENENUD TEMA FUNKTSIOONID JA KUIDAS ON NEED MÕJUTANUD EUROOPA LIIDU ARENGUT? Analüüs Õppeaine: Euroopa Liit Tallinn 2014 Sissejuhatus Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täitevvõimu organ ja seotud otsustetegemise protsessiga kõikidel tasanditel (Nugent 2006, 149). Komisjon on sõltumatu ja kohustatud esindama kõikide liikmesriikide kui Euroopa Liidu terviku huve (Nicoll, Salmon 1990, 52). Antud analüüsis keskendub autor Euroopa Komisjoni rolli, pädevuste ning funktsioonide kujunemisele ja analüüsib, kuidas on need mõjutanud Euroopa Liidu arengut üldiselt
Euroopa Liit ja õigus 1. Kas Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon või riigi taoline moodustis? Euroopa Liit kui institutsioon on midagi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahepealset.Euroopa Liidul on ühised jooni nii riigi kui rahvusvahelise organisatsioonina.Riigil kui erilisel organisatsioonil on kolm põhitunnust:territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon.Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud
Maaelu arendamise perspektiivid suurenevas Euroopas: Ühise põllumajanduspoliitika ja põllumajandusliku ülemineku mõju uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele Sissejuhatus Selle töö eesmärgiks on luua asjakohane teoreetiline raamistik maaelu arendamisega seotud küsimustele suurenevas Euroopas ning analüüsida maaelu arendamise perspektiive Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele 2004. aastal lisandunud riikides. Euroopa Liidu laienemine Kesk- ning Ida-Euroopa(KIE) riikide seas on märkimisväärselt mõjutanud nende põllumajanduse ning maaelu arengu poliitikaid. Üks rohkem vaidlust pakkunud teema seoses EL laienemisega on olnud küsimus, kas liitunud KIE riigid peaksid saama täieliku ligipääsu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustele, eriti otsetoetustele ning struktuurifondidele. Hiljutised uuringud hindavad EL-i mõju eelarvekärbetele KIE riikides ning kaubanduses. On üllatav, et maaelu arendamine uutes liikmesriikides on ...
EL eksam European Institutions Council of the European Union – Euroopa Liidu Nõukogu (ministrid) - Legislative ja budgetary - Peab läbirääkimisi õigusaktide üle ja võtab need vastu (väga oluline otsustaja) otsustajaks vaja majorityt - Koordineerib liikmesriikide poliitikaid (majandus, haridus, kultuur, tööhõive jne) - Arendab EL ühist välis- ja julgeolekupoliitikat - Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid (annab komisjonile volitused pidada EL nimel läbirääkimisi) - Võtab vastu eelarve (koos parlamendiga) - Liikmeteks valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale st esindab riike; permanent representaties (COREPER) - Eesistuja!!! - Asutati 1958 ECSC raames Council of Europe – Euroopa Nõukogu - Rahvusvaheline organisatsioon; 47 riiki Euroopast ja Aasiast - Tegevusvaldkonnad: inimõi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
