1. Euroopa Liidu tööpoliitika Ülevaade Tööpoliitika oli Euroopa Liidus pikka aega valdkonnaks, mida reguleeriti eelkõige liikmesriigi tasandil. Oluliseks läbimurdeks tööpoliitika seisukohalt oli 1997. aasta Luksemburgi tippkohtumine, kus kinnitati Euroopa Liidu tööhõivestrateegia ja liikmesriikide tööpoliitika koordineerimismehhanism. Nimetatud strateegia toetus neljale põhisuunale: 1) Tööhõive arendamine 2) Ettevõtluse ja töökohtade loomise arendamine 3) Ettevõtete ja nende töötajate kohandumise toetamine 4) Võrdsete võimaluste suurendamine meestele ja naistele 2000. aasta märtsis toimunud erakorralisel kohtumisel Lissabonis võeti Euroopa Ülemkogu poolt vastu Lissaboni strateegia, mille peamiseks eesmärgiks oli muuta Euroopa Liit 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil
Viimased andmed näitavad, et olukord ELi tööturul üha halveneb majanduskriisi mõjul. Tööpuudus kasvab, vabade töökohtade arv kahaneb endiselt ja ettevõtted annavad jätkuvalt teada ulatuslikust töökohtade arvu vähendamisest eri sektorites. Kõige rohkem kannatab selle tulemusena tööjõu kõige haavatavam osa. Vastusena majandus- ja finantskriisile on EL ja liikmesriigid võtnud meetmeid finantssüsteemi reformimiseks, reaalmajanduse toetamiseks, tööhõive edendamiseks ja maailmamajanduse taastumisele kaasaaitamiseks. 2008. aasta novembris algatas komisjon olulise, majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele suunatud majanduse elavdamise kava1. Majanduse elavdamise kava hõlmab endas meetmeid nõudluse suurendamiseks, usalduse taastamiseks ning tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Samuti sisaldab see ettepanekuid arukaks investeerimiseks tulevikus vajatavatesse oskustesse ja uuenduslikku
20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ............................ lk 9 Kokkuvõte ................................................................................... lk10 - 11 Kasutatud allikad ........................................................................... lk 12 2 SISSEJUHATUS Õppeaine arengu-uuringud arvestustöö eesmärgiks on vaadelda, võrrelda ja analüüsida tööhõive määra Euroopa Liidus (edaspidi EL) soo järgi 20 64 eluaastaste inimeste seas aastatel 2008 2012. Tööhõive määra leidmiseks tuleb 20 64 -aastaste tööga hõivatute arv jagada sama vanuserühma elanike koguarvuga. Antud arvestustöös esitatud näitajad on arvutatud ELi tööjõu-uuringu andmete põhjal. Uuringusse kuulusid kõik tavaleibkondade elanikud, v.a need, kes elasid antud uuringu perioodil institutsioonis (nt pansionaadis, ühiselamus) või olid haiglas
Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 1990
avalikule sek kiire vanan. HR edulisus Mobiilsus Sots. dialoog Tugev sots. sidu, Familis don’t paindlik tööturg fail E-A põhidimensioonide tähendus ja operatsionaliseerimine: Lahtikaubastamine: heaolu sõltuvus turusitutatsioonist ehk tööturupositsioonist. Stratifikatsioon: kuidas sotsiaalpoliitika mõjutab sotsiaalseid struktuure. Policy mix: turu, pere ja riigi interaktsioonid sotsiaalpoliitika pakkumisel Kuidas mõõta?: Lahtikaubastamine: sotsiaalkindlustusmaksete (pension, töötus, haigusrahad) 1) kaetus (coverage); 2) pikkus (duration); 3) tingimused toetuse saamiseks (eligibility). Stratifikatsioon – mil määral esineb nn privilegeeritute toetuseid, Pensionisüsteemide public-private mix
2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS Igas Euroopa riigis, kus esineb noorte tööpuudust, on välja töötatud programme ja meetmeid, et muuta olukorda tööturul paremaks ja anda noortele võimalus leida töötamisvõimalusi. Selleks, et mõista noorte tööpuuduse tõsidust, tuleb lähemalt tutvuda ka riigis rakendatavate tööpoliitika meetmetega. Tööpoliitikad on riigiti väga erinevad ja sageli on erinevaid meetmeid omavahel kombineeritud. Kuna hariduse ja tööhõive vahel valitseb tugev seos, on hariduspoliitikal enamikus riikides keskne roll. Paljudes riikides on hakatud enam panustama kutsehariduse reformimisele ja selle tihedamale sidumisele töömaailmaga. Noorte tööleaitamisel peetakse oluliseks ka õigeaegset nõustamist ja tööotsingute assisteerimist (Jaanus, 2006). 2.1 Tööpoliitika tööpuuduse vähendamiseks Eestis ja Euroopas Üks põhilisem ja edukam tööhõiveprobleemide lahendaja on tööpoliitika,
............................................................................................... 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus.....................................................................................................
· 1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud mais 1992; EU ja EFTA) · 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine Euroopa Liiduga · 1994 - 1996 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused · 1998 Liitumisläbirääkimised - 5 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki + Küpros · 1997/99 Amsterdami leping · 1999 Liitumisläbirääkimised - 5 KIE riiki + Malta · 2001/03 Nice'i (Nizza) leping - Institutsionaalne reform ja laienemine · 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent - Põhiseadusliku lepingu projekt · 2002 Liitumisläbirääkimiste lõpp - 8 KIE riiki + Küpros + Malta · 01.2002 Ühisraha Euro kasutuselevõtt (sularahana) Euroopa integratsiooni kronoloogia · 2003 Referendumid liituvates riikides Referendumid liituvates riikides · 04.2003 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjasta 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjastamine · 1.05
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040
· Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel. 9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid = Rooma leping · Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 27.9.2007 KOM(2007) 558 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava Õppida võib alati 1. SISSEJUHATUS Riikide ja valitsuste juhid kinnitasid 1997. aastal Amsterdami lepingu preambulis oma otsust
Euroopa Liit on Lissaboni strateegias seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2010 kogu regioonis keskmiselt 70-protsendili ne tööhõivemäär vanuserühmas 15-64 aastat. Ka eesti peab hakkama strateegias seatud eesmärkide täitmise kohta aruandeid kirjutama. Praegu on eestis tööhõivemäär paraku vaid 62,6% ning eesmärgi täitmiseks vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnendite l tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne
tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu. Kuidas ma saan oma arvamust edastada?
.......................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus...............................................................................................
õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega. • Liit rajab siseturu ning taotleb Euroopa säästvat arengut mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. • Liit edendab teaduse ja tehnoloogia arengut. • Liit rajab majandus- ja rahaliidu, mille rahaühik on euro. ARENG Euroopa integratsioon algas 9. mail 1950 tingituna julgeolekupoliitilistest vajadustest. Robert Schumani plaan pani ette luua olukord, mis välistaks edaspidised Saksa-Prantsuse sõjad. Väliselt oli plaan majanduslik.
esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt.
SISSEJUHATUS Euroopa Liit on poliitiline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne liit, mis ühendab Euroopa riike. ELi kuulub praegu 27 liikmesriiki. Euroopa Liidus elab umbes 500 mln inimesi. Liit seab endale järgmised eesmärgid: edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni,
tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel "töölkäimisel" majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja.
Pikemaajalisem debatt leiab aset energia teemadel. Nii iga riigi kui liidu ees tervikuna seisavad vältimatult küsimused, kuidas tagada kindel varustatus energiaga, kuidas samal ajal vältida liigset survet keskkonnale ning sõltuvust impordist ebastabiilsetest piirkondadest. Me oleme võtnud endale ambitsioonikad kohustused, nüüd on aeg hakata töötama nende elluviimise nimel. Kolm nädalat tagasi esitas Euroopa Komisjon ettepanekute paketi parandamaks energia siseturu toimimist. Nende ettepanekute heakskiitmine võimaldaks meil tagada parem järelevalve turu toimimise üle. Lisaks komisjoni ettepanekutes sisalduvale on Eestile oluline tagada Euroopa Liidu varustatus elektrienergiaga lähtuvalt omaenda ressurssidest. See võimaldaks välistada tulevikus sunnitud vajadust dumpinghinnaga (näiteks keskkonna arvelt kokku hoides) elektri impordi järele.
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (2007-2013) Et ühtlustada Euroopa regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, määratakse käesoleva määrusega kindlaks meetmete liigid, mida võib rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Määrusega kehtestatakse samuti ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus ajavahemikuks 2007-2013 muudetud ühtekuuluvuspoliitika lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel. KOKKUVÕTE Käesoleva määrusega kehtestatakse ja määratakse kindlaks ka ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus. ERFist antava abi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevate üldsätetega määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kontekstis. Eesmärk
* 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) loomine * Euroopa Kohus (Court of Justice) 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
· Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3. Ühtne Euroopa Akt ehk Luxembourgi leping Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987
Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika.
Sotsiaalne haaratus Osalus Mobiilsus Tööhõive Juhtimine: Regionaalne ja kohalik tasand Põhjamaades – politika vastutust kannab rahvas (mtü-d). Riik sekkub siis, kui mtü-d võimetud asju korraldama Lõuna-euroopa maad – juhtimine avalikul võimul (bürokraatial) Taotlused hariduses: Vähendada koolist väljalangevust Täiendada hariduse kvaliteeti nii õppimise kui oskuste osas Seostada omavahel formaalharidust, mitteformaalset koolitust, tööturgu Taotlused tööhõive alal: Noorte tööhõive suurendamisele suunatud vahendite otsimine. Seda katsutakse teha noorte tööhõive kulude alandamise kaudu: Praktika (koolituse) lepingud – miinimumpalgast madalam ja töölepinguga tööst erinevalt maksustatud (tööandja jaoks) Noortele tööd pakkuvate tööandjate sotsiaalkindlustusmaksu alandamine Palgatoetus noortele tööd andvatele tööandjatel Taotlused sotsiaaltöö alal: Kaasatus ja sotsialiseerimine
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
-Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
