Euroopa kultuuripärand (1)

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Reinman seevastu pidas Eesti asendit äärmiselt ebasoodsaks, lausa "õnnetuse allikaks". Julgeoleku seisukohalt oleme me "suuremate rahvaste jalus", kellele see ala on ülimalt oluline. See tegur olevat määranud eestlaste saatuse sajanditeks. Geopoliitika rakenduslik tähtsus kasvas järsult rahvusvahelise olukorra teravnedes Euroopas 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja eel ja ajal Baltimaade sõjalis-strateegiline väärtus kasvas veelgi. Mitte ainult Eesti-Vene suhetes, vaid Eesti ja Euroopa ning Eesti ja ülejäänud maailma vahelistes suhetes kujutab eesti kultuuri heterogeensus ja samal ajal selge omapära meie identiteedi määratlemisel üht tugevamat argumenti. Rahvuseks kujunesid eestlased kõigepealt kultuurilise iseseisvuse saavutamise kaudu, jäädes samal ajal avatuks erisuunalistele mõjutustele. Tähtsa kultuuritegurina tuleb arvestada seda, et isegi Vene impeeriumis avanes Eesti itta, kuid jäi avatuks ka läände. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe

Filosoofia

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti ,,kõrve" nimelised kohad. Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartoteek. Tegeles palju geograafia ja kartograafia ajalooga: uuris mellini atlast ja rückeri kaarte. Teda loetakse üheks parimaks eestimaa tundjaks läbi aegade. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja kirjanikega ning otsis loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris rahvusmaastike temaatikat ning osales Eesti raha kujundamisel. Kurs- tegels nõukogude perioodil NL- väikerahvastega

Kultuurigeograafia

44

docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

üsna suure riski. Halvasti funktsioneeriv välispartneriga ühisettevõte võib lõpetada suure rahalise kaotusega. Selle tõestuseks toob Lewis (2003, lk 112) ühe eheda näite elust enesest. Üks suur traditsiooniline Briti kompanii rajas tütarfirmad kolmes Euroopa riigis, ilma et oleks pööranud palju tähelepanu nende riikide kultuurilistele 2 iseärasustele. Aastaid hiljem leidis Briti kompanii, et ainuüksi Euroopa tütarfirma on 100 miljoni naelaga kahjumis. Juhtunud oli see, et Euroopas kasutati sama strateegiat ja poliitikat, mis oli Ühendkuningriigis mitme aasta jooksul edukaks osutunud. Kuid enamik uutest toodetest ja ühtlustatud toimimisviis ei leidnud kohalikus kultuuris heakskiitu. Sellest näitest võib järeldada, et siiski on väga vaja tundma õppida erinevaid kultuure kui tahta nendega koostööd teha. Strateegiad, mis ühes riigis väga hästi töötavad, ei

Suhtlemine

68

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

(erinevalt Suurbritanniast). Eesmärgid dikteerib ühiskond, eesmärgid on ühed ja samad. Ärevus ­ ameeriklaste püsiolek. Kaks seletust: 1) Riesmann et al ("The Lonely Crowd") ­ 20ndal sajandil on tekkinud "teistele-orienteeritud" isiksus (nt müügimees) (vrdl Carnegie "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi") (eelmised etapid: "traditsioonile orienteeritud isiksus","sisemiselt juhitud isiksus". 2) Seymour Lipset: ameeriklasi on ärevus alati iseloomustanud (seda on Euroopa autorid märganud juba 1830ndatel aastatel- aristokraati nt Suurbritannias ümbritsevad "sajanditevanused hekid", ta ei pea oma positsiooni pärast muretsema, Ameerikas tuleb hekke alatasa parandada. (Siit ka tarvidus pidevalt kõnelda ja ennast heast küljest näidata). "Näitamiseks mõeldud tarbimine" (conspicuous consumption ­ Veblen), naabrite arvamus äärmiselt oluline.Ameeriklased jagavad müüti, et neil puuduvad klassid, kõik loevad ennast keskklassi kuuluvaks

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

45

docx

Kultuurantropoloogia konspekt

Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab hinnangute andmisest ho

Kultuurantropoloogia

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv

Ühiskonnaõpetus

78

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri ­ inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris ­ erinevad sotsiaalsed klassid) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid. A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York: Harcourt, Brace: Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele

Kultuur

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad. eristaatuse ja sisemise keskvõim vastutab tavaliselt Konföderatsioon eelneb omavalitsusega piirkondi. ühtse välis-, kaitse- ja tavaliselt föderatsiooni  rahanduspoliitika eest. moodustamisele. Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid ­ näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid ­ keskkonnakaitsjad ­ näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)