50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martao
Õppematerjali autor
piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3
saamiseni. 2. Missuguste alusväärtustega teil siin tegeletakse? §4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonna demokraatlikku arengut; 4) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 5) tunneb end oma rahva liikmena, kodanikuna, tunneb end seotuna Euroopa ja kogu inimkonnaga; 6) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt; 7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest;
tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. Analüüs: Põhikooli riiklikus õppekavas on kirjas 3 põhikooli lõpetamise tingimust: Et kõik hinded oleksid rahuldavad, et oleksid vähemalt sooritatud vähemalt rahuldava tulemusega kolm eksamit (eesti keele, matemaatika ning üks vabalt valitud) ja oleks kirjutatud loovtöö. Põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppides ei pea sooritama loovtööd ja ise kolmandat eksamit valima kool ise valib (määrusest ei selgu, kas kool valib kõikide jaoks sama eksami või teeb iga õpilase jaoks individuaalsevaliku, lähtuvalttema tugevamatest külgedest). ·Veel üks tähelepanek: Põhikooli riiklikus õppekavas pole kirjas, kas eksamid on riigieksamid või koolieksamid, Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekava on aga täpselt öeldud, et tegemist on koolieksamitega. ·Põhikooli riikliku õppekava 23 (2)
arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. 1.2 Lihtsustatud õppele kohaldatakse Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi." ehk Põhikooli riikliku õppekava § 3 ja § 4 kirjas olevaid. Nendeks on: § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja
emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).
https://www.riigiteataja.ee (16.12.2016) 39 Innove kodulehekülg. Gümnaasiumiklassides laste arv klassis kuni 3641. Mõnes koolis võib olla klassis vähem õpilasi. Kuid klassi soovitatav suurus on 24, siis on just sellise suurusega klasse kõige rohkem.42 1.6.Õppeaasta algus ja lõpp Eestis algab õppeaasta 1. septembril ja lõpeb tavaliselt juuni alguses. Õppeaasta kestab 175 koolipäeva ehk 35 õppenädalat ning see on enamasti jagatud neljaks veerandiks (mõni kool rakendab tsükliõpet ja siis võib õppeperioode olla rohkem/vähem).43 Esimesel koolipäeval enamasti tunde ei toimu. 1.7.Koolivaheajad Olenb koolist, mõningates koolides on neli vaheaaega. Esimene veerand kestab septembrist oktoobri lõpuni. Seejärel on lastel nädal aega kestev sügisvaheaeg. Teine veerand on novembrist detsembrini. Jõulude ajal on koolis pikem talvevaheaeg, mis kestab jaanuari alguseni. Kolmas veerand on jaanuarist märtsini. Märtsi keskel on kevadvaheaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid