Kool
Nimi
Euroopa kalavarud
Referaat
Juhendaja : ............
Tartu 2011
1
Sisukord
Sisukord………………………………………………………………………………………2
Sissejuhatus…………………………………………………………………………………...3
Läänemeri…………………………………………………………………………………….3
Kliimamuutused ………………………………………………………………………………3
Ookeanide happesuse muutus…………………………………………………………………4
Ülepüük……………………………………………………………………………………….5
Direktiivid …………………………………………………………………………………….5
Merestrateegia raamdirektiiv…………………………………………………………………6
Elupaikade direktiiv …………………………………………………………………………..6
Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta….7
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………….7
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...8
2
Sissejuhatus
Kalandus on olnud läbi aegade ranna lähedal elavatele inimestele üheks peamiseks
sissetulekuallikaks, tänapäeval küll vähem kui sajandeid tagasi. Kalavarude arvukuse ja
liigilist muutumist on põhjustanud nii inimene ülepüügiga kui ka kliimamuutused. Kalavarude
Lähemalt käsitlemist leiab merekaitsealade võrgustiku ning siniste koridoride temaatika. Põhjalikum ülevaade antakse Läänemere kaitse hetkeseisust ning eesmärkidest. 3 1 Merekaitsealad 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus 19. sajandi lõpul hakkasid teadlased märkama merekeskkonnaga seotud muutusi. 1883. aastal juhtis inglise bioloog Thomas Huxley laiemalt tähelepanu sellele, et kalavarud on ammenduvad, kuid esialgu ei tehtud merekeskkonna kaitseks midagi otsustavat. Arvatavasti võis üks põhjus olla selles, et inimeste mõju merekeskkonnale ei olnud nii suur kui tänapäeval. Läbi aegade on arvatud, et meri on inimtegevuse suhtes küllaltki vastupidav ning suudab säilitada mitmekesisuse ja ajapikku taastuda (Sobel & Dahlgren, 2004). Kuid üha suureneva rahvaarvu kasvuga ja majandustegevuse intensiivistumisega
promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul. Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu
nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland,
Käesoleval ajal on praktiliselt kõik kalapüügiga seotud inimesed, s.h. teadlased veendunud, et veekogude elusressurssid on küll taastuvad, kuid mitte lõpmatud ja vajavad selleks, et rahuldada maailma aina kasvava elanikkonna toiduvajadust ka tulevikus, mõistlikku korraldamist. Maailm on nüüd silmitsi ülemaailmse kalapüügi kriis enneolematu taseme. Vastavalt ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO), 70% maailma kaubanduslikult olulist mere kalavarud on täielikult püütud, liiga intensiivselt, või kahanenud. Aastal kolmandik maailma suurima mere püügipiirkondade, saak on vähenenud 20% või rohkem, maksimaalne aastat Fueled by suurenev nõudlus, kiiresti arenev tehnoloogia ja massiline valitsuse subsiidiumid, globaalse kalalaevastiku on jõudnud, ning paljudes valdkondades ületatud, piirid jätkusuutlikkust ohustamata oluline toiduaine kogu maailma jaoks
rahvastele, sõlmisid seitse toonast Läänemereriiki 1974. aastal riikidevahelise Läänemere kaitse konventsiooni. Seda rahvusvahelist lepet seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis. Nii ongi see 1980ndal aastal jõustunud ja tänaseni kehtiv konventsioon rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. Poliitiliselt ja sisuliselt ajakohastatud uue, 1992 aasta leppega liitusid kõik tänased 9 läänemereriiki ja Euroopa Ühendus, tänane Euroopa Liit. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. Lepingupoolte ametnike ja teadlaste koostöös valmivad soovitused, mis näitavad kätte viisid olulisemate teemade ja valupunktidega tegelemiseks, tegudeni peaks jõutama läbi rahvusliku seadusandluse. Selliseid soovitusi on viimastel kümnenditel välja töötatud ligi kakssada, tänasest
............................................................................................. 15 3.3. Sadamad ............................................................................................................ 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013........................................... 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT ................................................................................. 19 3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19 4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1
Kalapüügi piirkonnad • TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili, igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal. • MAJANDUSVÖÖND kuni 200 meremiili, kalapüük toimub rannikuriikide loal, laevaliiklus vaba. • AVAOOKEAN üle 200 meremiili, kalapüük toimub rahvusvaheliste lepete alusel. • 90 % maailmamere kalast püütakse majandusvööndites. Kõige suuremad on Vaikse ookeani kalavarud. Selle kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirde osas, Isalndi saare ümbruses. Ranniku ehk šelfialad, kuhu suubuvad jõed, vesi on toitainerikas. Kalapüügivormid RANNIKUPÜÜK Rannikupüük toimub ranna lähedal ja töötlemine rannakülades. Müük toimub rannakülades. On levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades. KONTSENTREERITUD RANNIKUPÜÜK
arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. Kalavarud ja nende kasutamine Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul. Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi.
Kõik kommentaarid