sademeid. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Mullad Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad, paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikult väga viljakate muldadega piirkonnad on Itaalias Vesuuvi ja Etna lähistel, kus on vulkaanilised mullad. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Maaparandustööd: Itaalias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid. Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks ca 57%. 15 Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Põllumajandus: Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused
on ebaühtlane ja kajastab täpselt majandusliku arengu taset. Regioonide ilma tootmisharu või muldadel on ainult hõredalt asustatud. Teiselt poolt, piirkonnad, kus on suurim populatsioonid on suur keskused majandustegevuse: tööstus põhjalaiust; Lyon, kus tööstus on tähtis; mööda Cote d'Azur, mis sõltub turismi ja eriti Pariisis, kus erinevate majandustegevuste on koondunud. Prantsusmaa rahvastiku püramiid. Prantsuse rahvaarv on umbes üks viiendik kõigist Euroopa rahvastiku ja kolmandal kohal Euroopas ja kuueteistkümnes maailmas. See on umbes 106 elanikku ruutkilomeetri kohta (või umbes 275 inimest ruutkilomeetri kohta miil). RAHVUSVAHELISELT TUNTUD ETTEVÕTTED 20 suurimat äriühingut: Total SA , AXA , Carrefour SA , Vivendi , EDF SA , Peugeot SA , Orange , France Télécom , Suez Environnement SA , Saint Gobain , Renault SA , ITM Entreprises SA , Auchan , Crédit Agricole , Veolia Environnement , CNP (Caisse Nationale
Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Peamisteks keskkonnaprobleemideks on, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, õhu saastatus ja sellest tulenev happevihmade oht, jõgede saastatus tööstuslikest ja põllumajanduslikest heitvetest. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Tööstuse jaoks on maavarasid vähe. Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Seetõttu enamus ressursse imporditakse. Loodusvaradest enim on maagaasi, mida leidub põhiliselt Po orus ja Aadria avamerel. Kuna märkimisväärseid maavarasid
Portugali asend - märgitud tumerohelisega ja ringitatud riigile kuuluvad saared. Allikas:http://en.wikipedia.org/wiki/File:EU- Portugal_with_islands_circled.svg Pilt1 2.Suurregioon Portugal kuulub (Lääne-) Euroopa suurregiooni, sest tal on olemas Euroopa suurregiooni tunnused. Riik asub Euroopa maailmajaos ning pärineb Vana-Kreeka traditsioonidega maailmajaost. On läänetsivilisatsiooniga riik põhja-idapoolkeral, mis asub lääne tsivilisatsiooni sünni- ja väljakujunemise regioonis. Asub parasvöötmes ja kliima on vahemereline. Riigis on demokraatia toimimine ühiskonnas ja tagatud inimõigused ja sotsiaalne hoolivus. 3.Arengutase Portugal on arenenud riik, seda on kohe nähe majandussektori osa järgi, kus teenindav
Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln. 5 MAJANDUS Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu kuid majanduse nõrkadeks külgedeks võib pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset orienteeritust traditsioonilistele ja aeglaselt kasvavatele turgudele, bürokraatiat ning keerulist maksusüsteemi. Riigi majandustegevus on koondunud Ile-de-France`i (Pariisi ümbrus) piirkonda. Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad . Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid,
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise.
Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere 5 rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Joonis 1. Prantsusmaa kaart 1.3. Kliima Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat
Kõik kommentaarid