50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 80 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margjus
Õppematerjali autor
Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2,
19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!). Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab Millal ilmus Eesti maailmakaardile? Arvatavasti esimest korda märkis Eesti kaardile Abu Abd
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) J�
konflikti. Schröder on nõukogusse nimetatud Gazpromi esindajana. Konsortsiumi tegevjuht on Matthias Warnig. (1) 4 1.2 Gaasivarud Juzno Ruskoje on Nord Streami üheks põhiliseks gaasimaardlaks, mille oodatavaks tootluseks on 25 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. 1100 ruutkilomeetri suurune Juzno Ruskoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis. Enam kui 1000 miljardi kuupmeetrise tõendatud gaasi varuga Juzno Ruskoje maardla on Euroopa jaoks usaldusväärne tarnimspaik. Gaasimaardla on välja arendanud Gazpromi, Wintershalli ja E.ON Ruhrgasi moodustatud ühisettevõte Severneftegazprom. (2) 1.3 Nord Stream'I torujuhtme kasutamine Operaatorfirmana pakub Nord Stream AG maagaasi transpordivõimalusi aastamahuga kuni 55 miljardit kuupmeetrit, kasutades selleks kahest torust koosnevat 1224 kilomeetri pikkust torujuhtmesüsteemi, mis kulgeb Venemaalt Viiburist Saksamaal asuva Lubminini.
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄI
aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada. Siin elab ka kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres vee madala soolsuse tõttu järglasi ja on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk, mis on ka kõige püütavamad liigid. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani 2 2 2 sisemeri; 365 000 km (teistel andmetel 373 000 km ), koos Taani väinadega 386 000 km , koos 2 Kattegatiga 420 000 km , suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 3 km ; Suur-ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki.
kaitsemeetmetest. Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud olulised muutused. Majanduse langus, muutused tööstuse korraldamisel ja olmes tarbitava vee osas on kaasa toonud veekeskkonnale avalduva surve vähenemise (ITK). See on soodsalt mõjunud nii jõgedele, järvedele kui merele. Veekogude majandamise korraldamise lihtsustamiseks on otstarbekas liigitada veekogud vastavalt veekvaliteedile. Jõgede ja järvede liigitamise aluseks on Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv 2000/60/EÜ, mille põhjal on koostatud keskkonnaministri 2001. a 22. juuni määrus nr 33 “Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord” (RTL 2001, 81, 1108). Määruse kohaselt jagatakse jõed ja järved vee keemilise koostise alusel viide kvaliteediklassi, mis peegeldavad veekogu vee kvaliteedi kõrvalekallet looduslikest tingimustest
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid