Eesti õiguse ajalugu.
Küsimustik.
1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis
2. Võimukorraldus Vana- Eestis
3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis
4. Liivimaa maapäev
5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis
6. Võimukorraldus ordu maadel
7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel
8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis
9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis
10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis
11. Eraõigus keskaegses Eestis
12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga:
Krim.õigus keskaegses Eestis)
13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis
14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis
15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis
16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis
17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis
18. Veneaegse Eesti võimukorraldus
19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus (
vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muutsin nüüd õigeks….
Vaadake hoolega, muidu võib juhtuda, et kaks inimest spikerdavad
sama punkti järgi kahte erinevat piletit
)
20. Veneaegse Eesti talurahvaõigus - puudu (nüüd olemas)
21. Veneaegse Eesti avalik õigus – puudu (nüüd olemas)
22. Kohtukorraldus Veneaegses Eestis. 1889 a. kohtureform
23. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1920 a. Põhiseaduse järgi
24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934 a. Põhiseaduse järgi
25. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1938 a. Põhiseaduse järgi
26. Eestiaegne õiguskorraldus
27. Eestiaegne kohtukorraldus.
Euroopa õiguse ajalugu.
Küsimustik.
1. Sugukonna õiguse mõiste
2. Sugukondliku korra lepinguõigus
3. Sugukondliku korra karistuse vormid
4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering
5. Barbarite õigus
6. Õiguslik omaabi ja maarahud
7. Kodifitseeritud tavaõigus
8. Hilis - keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina
9. Keskaegne kanooniline õigus
10. Kanooniline protsess ( inkvisitsioon )
11. Keskaegne linnaõigus
12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal
13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal.
Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu
14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal.
Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid -
puudu
15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess.
16. Austria õigus aa. 1500-1800
17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800
18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800
19. Venemaa õigus aa. 1500-1800
20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast
21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914
22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914
23. Tsiviilprotsess aa. 1800-1914
24. Kriminaalõigus aa. 1800-1914
25. Kriminaalprotsess aa. 1800-1914
26. Tööõigus aa. 1800-1914
Eesti õ. ajal
1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis.
Sugukondliku korra aluseks oli tava- tavaõigus. Kuna kohus,
kui selline puudus, oli lubatud omakaitse, st. Isik kaitses ennast
oma jõududega. Edaspidi hakkas tekkinud probleemide vastu huvi
tundma ja nendega tegelema vanemate kogu. Õigusemõistmise
viisid: 1) omaabi- võlausaldaja nõudis võla
võlgnikult välja koos sõpradega; 2) reetmine - arutati
rahvakogudes, lõpliku karistuse otsustas vanematekogu . Eraõigus:
omamoodi eksisteeris nii füüsilised (v.a. orjad ), kui juriidilised
isikud. Perekonnaõigus: abielude sõlmimine toimus kas poolte
või sugukondade vahelisel kokkuleppel. Oli abielulahutuse (erakordne
sündmus) 2 viisi: naise äratõukamine või naise äraminek. Lapsed:
mees pidi sündinud lapsed esmalt omaks tunnistama ning alles siis
järgnesid kohustused lapse ees. Juhul, kui last omaks tunnistatud ,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 34 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
416 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristina M
Õppematerjali autor
Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille tulemus oli jumaluse tahteavaldus. 2.Vana- Eesti võimukorraldus. 13.saj algul oli Eestis nelja liiki ühiskondlikke gruppe: perekond; küla ja külakond; kihelkond; maakond. Maakond- hõimude liit. 9.-10.saj tekkisid hõimude liidud ehk maakonnad. Võim külas kuulus külakogule (milles igast talust esindajaid) ning külavanemale. Peale selle oli külas mitmeid ühiseid ametnikke nagu vardja, kes toimetas maksumääramist külas, käskjalad, külakarjased, teevahid.
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest.
Rabianum Rabianum ringkonna ringkonna asevalitseja asevalitseja Kogukonnavanemate Kogukonnakohtud rabianumiKogukonnavanemate nõukogu eesistumisel nõukogu Kogukonna Kogukonna koosolek koosolek 3. Hammurabi koodeksi väline õigusajalugu 3.1. Vana-Babüloonia õiguse üldiseloomustus Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli varustatud religioosset garantiid tagavate jumalakujutustega. Spetsiifilise liigina ilmuvad maade piirikivid - kudurru. Muistne Paabeli õigus astus nõrgema kaitseks
Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigusajalugu Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia,
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse
senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses Taani plaan müüa Harju-Viru valdused Saksa ordule, kohalike
Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)Rooma rauaaeg - 50-450; keskmine rauaaeg - 450-800; noorem rauaaeg 900-1200 3. Mesoliitikumi asulad (11-13) : Pulli asula - Pärnu jõe ääres, vanus u. 8. aastatuhande keskpaik eKr. Kunda Lammasmägi - asus kunagi Kunda järves, vanus 7. aastatuhande keskpaik. Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, aeg 9000-5000 eKr. Asulad olid kala püüdmiseks vee ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades, mille keskel kolle. Töötarberiistad kivist, luust, sarvest, puust. Tähtsal kohal oli ka jaht. 4. Kammkeraamika kultuur 4000. algus e.Kr, venekirveste kultuur 3000. algus e. Kr. (13-15) Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse u. 3300 a eKr. Uue savinõude tüüpi esemetel olid välispinnal kammitaolise asjaga tehtud kaunistused. Ka need sisserändajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid