Euroopa ideede ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
 
Euroopa ideede ajalugu
I loeng 07.09.2012
Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on
inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad?
Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc
Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc
Moraalifilosoofia
Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu),
ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu).
Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab
sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist
filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi -
kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et
poleks korruptsiooni?
Poliitiline filosoofia
Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused;
kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks
on vabadus või pigem võrdsus.
Riikidevahelised suhted ­ kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda,
kas üldse peaks olema maailmas suurel hulgal erinevaid suveräänseid riike või oleks parem,
kui oleks üks universaalne rahuriik.
Miks ideede ajalooga tegeleda?
Kasu filosoofidele:
· Mõned lihtsalt tunnevad vanade asjade vastu huvi
· Vanadelt mõtlejatelt on võimalik midagi õppida
· Usk progressi ­ eri laadi nägemused
· Tsüklilisuse idee (populaarne Rooma ajal) ­ arusaam, et ajalugu kordub teatavate
vaheaegade vahel, sellest lähtudes võib juhtuda, et mingid printsiibid on
taasrakendatavad (nt renessanss)
· Inimene on põhiolemuselt jäänud samaks, hoolimata teadulik-tehnilisest progressist.
Mõtlemisviisid on fundamentaalses mõttes samad. Järeldus ­ on võimalik, et antiik-
või varauusaja mõtlejate väited inimeste kohta on ülekantavad ka tänapäeva või
pakuvad mingi alternatiivse vaate inimese kui ühiskondliku olendi mõistmisel.
Aristotelese ,,hea elu" idee on viimastel aastatel moraalifilosoofia keskpunktiks ­
kuidas inimene ise peaks toimima, et õnnelikuks saada. Teatavad käitumismudelid
viivad meid õnneni. Vabaduse idee ­ mõisteti nii, et ollakse vaba, kui riik ei sega
privaatelu. Viimastel aastakümnetel on poliitfilosoofid võtnud aluseks Rooma
filosoofia, mis väidab, et ollakse vaba siis, kui me saame ise otsuseid teha ja end
juhtida.
Kasu ajaloolastele:
· Ajalugu tegeleb asetleidnud sündmustega, milleks siis vanad ideed? Kas saab
adekvaatselt mõista sündmusi, kui ei tea, mis toimub inimeste peas? Mõned
koolkonnad väidavad, et ideed pole ajaloo mõistmisel olulised või on lausa eksitavad,
pigem peaks ideede uurimist vältima ja leidma asjade toimumise tegelikud põhjused.
Kuidas selgitada inimeste tegutsemist?
Kriitikud ­ strukturaalsed tegurid
· Geoffrey Elton ­ kirjutas teose, kuidas ajaloolane peaks tegutsema. Väidab, et
ajaloolane tegeleb faktidega ehk tegelikkuses sündinud asjadega. Ideede ajalugu on
midagi ähmast, mille puhul ei saa midagi kindlat väita, on ähmane. Ajaloolane peab
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Euroopa ideede ajalugu #1 Euroopa ideede ajalugu #2 Euroopa ideede ajalugu #3 Euroopa ideede ajalugu #4 Euroopa ideede ajalugu #5 Euroopa ideede ajalugu #6 Euroopa ideede ajalugu #7 Euroopa ideede ajalugu #8 Euroopa ideede ajalugu #9 Euroopa ideede ajalugu #10 Euroopa ideede ajalugu #11 Euroopa ideede ajalugu #12 Euroopa ideede ajalugu #13 Euroopa ideede ajalugu #14 Euroopa ideede ajalugu #15 Euroopa ideede ajalugu #16 Euroopa ideede ajalugu #17 Euroopa ideede ajalugu #18 Euroopa ideede ajalugu #19 Euroopa ideede ajalugu #20 Euroopa ideede ajalugu #21 Euroopa ideede ajalugu #22 Euroopa ideede ajalugu #23 Euroopa ideede ajalugu #24 Euroopa ideede ajalugu #25 Euroopa ideede ajalugu #26 Euroopa ideede ajalugu #27 Euroopa ideede ajalugu #28 Euroopa ideede ajalugu #29 Euroopa ideede ajalugu #30 Euroopa ideede ajalugu #31 Euroopa ideede ajalugu #32 Euroopa ideede ajalugu #33 Euroopa ideede ajalugu #34 Euroopa ideede ajalugu #35 Euroopa ideede ajalugu #36 Euroopa ideede ajalugu #37 Euroopa ideede ajalugu #38 Euroopa ideede ajalugu #39 Euroopa ideede ajalugu #40 Euroopa ideede ajalugu #41 Euroopa ideede ajalugu #42 Euroopa ideede ajalugu #43 Euroopa ideede ajalugu #44 Euroopa ideede ajalugu #45 Euroopa ideede ajalugu #46 Euroopa ideede ajalugu #47 Euroopa ideede ajalugu #48 Euroopa ideede ajalugu #49 Euroopa ideede ajalugu #50 Euroopa ideede ajalugu #51 Euroopa ideede ajalugu #52 Euroopa ideede ajalugu #53 Euroopa ideede ajalugu #54 Euroopa ideede ajalugu #55 Euroopa ideede ajalugu #56 Euroopa ideede ajalugu #57 Euroopa ideede ajalugu #58 Euroopa ideede ajalugu #59 Euroopa ideede ajalugu #60 Euroopa ideede ajalugu #61 Euroopa ideede ajalugu #62 Euroopa ideede ajalugu #63 Euroopa ideede ajalugu #64 Euroopa ideede ajalugu #65 Euroopa ideede ajalugu #66 Euroopa ideede ajalugu #67 Euroopa ideede ajalugu #68 Euroopa ideede ajalugu #69 Euroopa ideede ajalugu #70 Euroopa ideede ajalugu #71 Euroopa ideede ajalugu #72
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marike18 Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik konspekt, mis sisaldab iga loengu materjale. Lisatud ka kommentaarid, mis muudavad teemad arusaadavamaks.
Euroopa ideede ajalugu , armastus , voorus , jumal , filosoof , aristoteles , enesearmastus , moraal , platoni , õiglus , harmoonia , loomutäius , augustinus

Mõisted

eetika, riikidevahelised suhted, mõtlemisviisid, vabaduse idee, kriitikud, reduktsionism, hinnangud, inimese mõtlemist, ühikideed, skinneriga, keskseks nimeks, kuritegelik töö, keskne küsimus, nt kirves, paideia, harmoonia, flöödimängijaga, hüveline, sportlase puhul, suurimaks hüveks, platon, tõelised voorused, välised hüved, seesmised hüved, ainus halb, tavaarusaam, stoikud, epikuurlased, filosoofi elu, vankumatu, pööre sissepoole, elu ise, harmoonimlisel inimesel, riigi huvides, enesearmastust, inimeste austamine, aumeeste kokkulepe, piiratud valitsejavõim, üliku au, aukoodeks, loomutäius, kummaline võistlus, hingesuurus, feodaalne au, auliseks pidamine, green knight, aadlikul, au suurlinnades, rikkumine, poliitiline tähtsus, armastuse aluseks, madalamal astmel, sokraatiline eneseküllus, pidusöögi moraal, maailma areng, nicole, valgustus, armastusel, kreeka tragöödiad, aristotelese vastus, philia, küsitav, igasugune sõprus, virtus, moraal, kuritegudega, omavalitsus, kolmekümne, teatud vägivald, juriidiliseks tunnuseks, doktriin, paavstivõim, üleüldine harmoonia, rahvusvaheline areen, 1649, keha metafoor, kinnistus pärimisprintsiip, monarhile, aristotelese valitsusvormid, filosoofid, monarhi kukutama, asjadel, rahvavõim, monarhia, seadusandlik võim, põlatuks või, heldus, erasmus, machiavelli, sisemine voorus, jumala armastus, halastuse mõõde, sõja õigus, teoloogid, positiivne õigus, 1604, suur rõhk, moraalsed kaalutlused, mittesõdijaid, de saint, briand, impeerium, kõrgem sõjavorm, pkr ida, lõhenemine ida, impeerium, indiaanlased, 1526, ristitute kaitsmine, kastiilia, viimane etapp, voltaire

Sisukord

  • Euroopa ideede ajalugu
  • I loeng 07.09.2012
  • Moraalifilosoofia
  • Poliitiline filosoofia
  • Miks ideede ajalooga tegeleda?
  • Kasu ajaloolastele
  • Kriitikud – strukturaalsed tegurid
  • Kahte laadi ideed
  • Interdistsiplinaarsus
  • Ideedeajaloo traditsioonid
  • Lingvistiline pööre
  • Õnne mõiste
  • Õnne olemus antiigis
  • Vooruse tähtsus
  • Arete
  • Paideia
  • Platoni varased dialoogid (Sokrates)
  • Platoni keskmised dialoogid („Vabariik“)
  • Platoni hilisemad dialoogid (Pidusöök)
  • Aristoteles õnnest (Nikomachose eetika)
  • Kas voorusest piisab õnneks? Platoni ja Aristotelese vestlus
  • Kas voorusest piisab õnneks? Stoikute vastus (Cicero, Seneca, Marcus Aurelius)
  • Epikuurlaste vastus (kreeka filosoofi Epikurose järgi)
  • Vahekokkuvõte
  • Õnneliku elu erinevad vormid: Aristoteles
  • Aristoteles poliitikast ja õnnest
  • Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist – kristlik käsitlus
  • Õnnest ja voorusest
  • Poliitilisest elust
  • Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitilisest elust
  • Varauusaja käsitlus – humanistid. Kolm uut suunda 16–17. saj
  • Kodanikuhumanism
  • Individualism
  • Neo-)augustiinlus
  • Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes
  • Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile
  • Shaftesbury hinge harmoonia
  • Shaftesbury õnneliku elu vormidest
  • Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika – moodne inimene ei suuda õnnelik olla
  • Lahendused
  • Mõiste
  • Varase Kreeka ühiskond (8.–5. saj. e. Kr.)
  • Oikos
  • Ülikute võitlus au ja kuulsuse pärast
  • Pinged ja probleemid
  • Kreeka tragöödiad aust
  • Platoni „Vabariik“
  • Aristoteles „Nikomachose eetika“
  • Mõõdukas aupürgimus
  • Aristoteles eneseväärikusest
  • Eneseväärika inimese toimimisviisid
  • Roomlased aust
  • Kristlus ja au
  • Aquino Thomas
  • Feodaalne au ehk rüütliau
  • Aadlisoo kujunemise alused
  • Rüütliau nõuded
  • Rüütliau koodeks (
  • Varauusaegne au ja duellid
  • Noblesse de robe
  • Duell
  • Au funktsioonid ühiskonnas
  • Uusaegne aadliau Mandeville’i järgi
  • Montesquieu au rollist kaasaegses poliitilises süsteemis
  • Au ja vooruse süntees 18. sajandil
  • Romantiline au
  • Ühiskonnale vastandumine
  • Ühiskonna nimel suremine
  • Armastus
  • Platoni
  • Pidusöögi
  • Kristilik „agape“ (arm)
  • Agape
  • Agape ühiskondlikud tagajärjed
  • Augustinuse kaks armastust
  • Augustinus pärispatust
  • Maine ja taevane armastus
  • Maine (enese-armastus)
  • Taevane (jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas)
  • Augustinuse pärand varauusajal
  • Teadmine iseendast
  • Enesearmastus ja ühiskond
  • Valgustatud enesearmastus
  • Rousseau, Nicole, Pascal
  • sajand (valgustus) – vastus pessimistlikule inimesepildile
  • Loomupärane sotsiaalsus ja omakasupüüdmatu armastus
  • Üksikisikute vaheline armastus
  • Armastusest romantismiajal
  • Romantiline armastus
  • Kõkkuvõte
  • V loeng 19.10.2012
  • Sõprus
  • Probleemsituatsioon Ateenas
  • Oresteia)
  • Seadused
  • Aristotelese vastus
  • Philia
  • Nikomachose eetika, VIII
  • Sõpruse vastastikusus. Eri tüübid
  • Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele
  • Sõpruse tüübid vastavalt seisundile
  • Aristotelese lahendus
  • Probleemsituatsioon Roomas 1. saj. eKr
  • Cicero (106
  • Virtus
  • Cicero
  • Cicero “loomupärasest sotsiaalsusest”
  • Kohustustest
  • Veresugulus, sõprus, isamaa-armastus
  • Isiklik ja poliitiline sõprus
  • Sõprusest (Laelius de amicitia)
  • Isamaa-armastus
  • Probleemsituatsioon Euroopas 16
  • Michel de Montaigne (1533
  • Esseed
  • Tõeline sõprus (ei ürita anda abstraktset sõpruse definitsiooni ega lahterdamist, räägib
  • Sõpruse eksklusiivsus
  • Privaat- ja avalik sfäär
  • Probleemsituatsioon 17. sajandil
  • Thomas Hobbesi (1588
  • Sõprus, poliitika, ühiskond
  • Bernard Mandeville
  • Kolme sorti sidemed inimeste vahel
  • sajand (valgustus) – vastus Hobbesile ja Mandeville’ile
  • Inimese loomupärane sotsiaalsus
  • Šoti valgustus (David Hume, Adam Smith, Adam Ferguson) – rõhutasid ühiskonna
  • Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär
  • Kokkuvõtteks: sõprus, armastus, au
  • Riik ja suveräänsus. Moodsa riigimõiste kujunemine
  • Loengu teema: kuidas selline idee tekkis?
  • Keskaegne (eelmoodne) riik
  • Universalism/ partikularism
  • Universaalvõimu kandidaadid
  • Paradigmavahetus varauusajal
  • Keha metafoor
  • Partikularistliku mõtlemise kujunemine: antiigiideede retseptsioon
  • Rooma ideede retseptsioon
  • Niccolo Machiavelli (1469-1527)
  • Machiavelli ideed
  • Mõiste “riik” areng
  • Riigi moodne tähendus
  • Personaalne riik
  • Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem
  • Suveräänsusmõiste kujunemine
  • Rahvasuveräänsuse ideoloogia
  • Jean Bodin (1530–96)
  • Bodini suveräänsusteooria I
  • Bodini suveräänsusteooria II
  • Bodini teooria rakendamine
  • Rakendamine Inglismaal
  • Thomas Hobbes (1588–1679)
  • Leviaatan. Sissejuhatus
  • Hobbes’i eesmärgid
  • Hobbesi lahendused
  • Tagajärjed
  • Monarhia, aristokraatia, demokraatia. Kes peaks valitsema?
  • Demokraatia hilisus
  • Demokraatia probleemid ja kriitika
  • Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad
  • Argumente demokraatia vastu
  • Etümoloogia
  • Platon
  • Aristotelese valitsusvormid
  • Milline on Aristotelese arvates parim? – Otsest vastust ei anna
  • Mõistesüsteemi rakendamine
  • Ainuvõimu ideoloogiad: keskaegne kuningavõim
  • Aquino Thomas kuningavõimust
  • Aquino Thomas türanniast
  • Varauusaegsed monarhiaideed: paternalism vs kontraktualism ehk lepinguteooria
  • Jumalik õigus ja paternalism
  • Kontraktualism
  • –19. saj. monarhiaideed
  • Alternatiiv I: rahvavalitsus
  • Rahvavalitsuse idee 18. Sajandil
  • Alternatiiv II: segavalitsus
  • Rooma eeskuju
  • Sparta ja Veneetsia eeskuju (varauusaeg)
  • Segavalitsus  Võimude lahusus
  • Montesquieu valitsusvormidest
  • Esprit des lois
  • Montesquieu monarhiatest
  • Montesquieu võimude jaotumisest
  • Kokkuvõtteks
  • Õiglus (ausus) või kasulikkus? Valitseja põhidilemma
  • Kuidas valitseda?
  • Poliitilised voorused humanismis
  • Cicero voorusmõiste
  • Cicero valitseja kohustustest
  • Valitsejapeeglid” Itaalias
  • Euroopa poliitiline kriis al. 1494
  • Lahendus kriisisituatsioonis?
  • Desiderius Erasmus (1466
  • Erasmuse olulisemad tööd
  • Kristliku printsi kasvatamine”
  • Erasmuse valitsejaideaal
  • Niccolo Machiavelli (1469
  • Valitseja“ 15 ptk
  • Machiavelli voorusemõiste
  • Machiavelli klassikalistest voorustest: heldus (16.ptk)
  • Heldus (järg)
  • Kas olla armastatud või kardetud?
  • Käitumisjuhised
  • Humanistide mõjud 16.–17. Sajandil
  • Riigi huvi” teooriad 16. sajandil
  • Anti-makjavellistlikud” teoreetikud
  • Elluviimine praktikas: Richelieu
  • Friedrich II (1712–86, kuningas 1740–)
  • IX loeng 23.11.12
  • Sõda ja rahu. Riikidevaheliste suhete normatiivsed alused
  • Põhiprobleem
  • Antiiktraditsioonid sõjast
  • Vana Testament sõjast I
  • Vana Testament sõjast II
  • Uus Testament tapmisest ja sõjast I
  • Uus Testament tapmisest ja sõjast II
  • Kristliku “õiglase sõja” doktriini loomine
  • Augustinus
  • Augustinuse teoloogia I
  • Augustinuse teoloogia II
  • Augustinus õiglasest sõjast
  • Augustinuse mõju „doktriinile“
  • Ius ad bellum
  • Õiglase sõja” doktriini areng keskajal
  • Püha sõja doktriin
  • Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud
  • Varauusaegsed traditsioonid II: humanism
  • Alberico Gentili teooria
  • Varauusaegsed traditsioonid III: loomuõigus
  • Hugo Grotius (1583–1645) – tuntuim loomuõiguse teoreetik, rahvusvahelise õiguse „isa“
  • Hugo Grotius õiglasest sõjast
  • Üldised arengud uusajal 17.– 20. saj
  • X loeng 30.11.2012
  • Impeerium
  • Mis on impeerium?
  • Napoleon Bonaparte (1769–1821)
  • Napoleoni tsiviliseeriv missioon
  • Maailmariigi idee
  • Mõiste “impeerium”
  • Makedoonia impeerium
  • Rooma impeerium
  • Tiitlite pärandumine
  • Rooma ideede pärandumine
  • Rooma ideoloogiad
  • Iustiniani
  • Probleemid
  • Mis oli Karl Suure kroon? Ida ja Lääne keisririigid
  • Vene kui “Kolmas Rooma”
  • Euroopa keisririik
  • Varauusaegsed Euroopa impeeriumid
  • Ameerika vallutuse õigustamine: juriidiline argument
  • Juristid ja indiaanlaste küsimus
  • Ameerika vallutus: religiooni argument
  • Ameerika vallutus: tsivilisatsiooni argument
  • Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid
  • Vaidlus barbarite üle: las Casas
  • Vastuargument: Sepulveda
  • Francisco de Vitoria argumendid
  • Vitoria “õiglased põhjused”
  • Karl V impeerium
  • Universaalmonarhia” probleem
  • Jõudude tasakaalu idee
  • Kaubandus- ja rahuimpeeriumid
  • Uus ideoloogia
  • Kokkuvõte: kuidas hinnata?
  • XI loeng 07.12.2012
  • Vabadus. Vendlus. Võrdsus
  • Gerald MacCallumi
  • Tegelikult vähemalt kolm
  • Rooma vabariiklik vabadus
  • Uus-rooma vabariiklik vabadus: Machiavelli
  • Quentin Skinner
  • Machiavelli
  • Rooma orjus
  • Machiavelli vabaduse säilitamisest
  • Uus-rooma vabadus 17. s. Inglismaal
  • : võimukriis ja kodusõja algus
  • Salus populi
  • Inglise vabariik (Commonwealth) 1649
  • Eikonoklastes
  • Inglise vabariiklased 17. sajandil
  • Vabariiklik vabadus 18. sajandil
  • Cato’s
  • Liberaalne vabadus
  • Vabadus ja võrdsus: Hobbes, Locke ja uusaegne loomuseadus (
  • Hobbes’i vabadusmõiste “Leviathan” (1651)
  • Tõeline vabadus
  • Hobbes vabariiklikust vabadusest
  • Locke’i vabadusmõiste
  • Teine käsitlus valitsemisest
  • Seadused kui vabaduse tagatis
  • Locke valitsuse õiguspärasusest – vabariiklike ideede mõju
  • Ameerika revolutsioon (1776) ja kolm vabadusekäsitust
  • Ameerika iseseisvusdeklaratsioon (1776)
  • Vabadusekontseptsioonid 18. saj. Prantsusmaal
  • Reformi võimalikkus Prantsusmaal?
  • Voltaire
  • Montesquieu
  • Rousseau
  • Prantsuse vabariiklus kuni Prantsuse revolutsioonini
  • Jean-Jacques Rousseau “Ühiskondlikust lepingust” (1762)
  • Prantsuse revolutsiooni ideede kaks faasi
  • Robespierre’i (1758
  • Vabadus ja võrdsus
  • Võrdsus ja vendlus

Teemad

  • Kasu ajaloolastele
  • Kahte laadi ideed
  • telosest
  • eudaimonia
  • Vooruse tähtsus
  • banausia
  • Aristoteles õnnest (Nikomachose eetika)
  • Epikuurlaste vastus (kreeka filosoofi Epikurose järgi)
  • ataraxia
  • Vahekokkuvõte
  • polist
  • Neo-)augustiinlus
  • felicity
  • ühiskondlikes
  • vooruslik tegutsemine
  • Lahendused
  • Emile
  • oikose
  • Ilias
  • magnitudo animi
  • gloria
  • gloriat
  • Aadlisoo kujunemise alused
  • kõrgajal
  • vs noblesse d’èpée
  • honette homme
  • Point d’honneur
  • virtú
  • Fable of the bees, or: Private Vices, public Benefits
  • Uusaegne aadliau Mandeville’i järgi
  • a man of honour
  • boheemlase)
  • ideaalne linnriik
  • Pidusöök
  • meetod
  • libido
  • delectio
  • Mõtted
  • like’
  • sajand (valgustus) – vastus pessimistlikule inimesepildile
  • Essay on Man
  • Ideed
  • erost
  • Athäneumi fragmendid
  • philia
  • agape
  • polis
  • Vabariik
  • Nikomachose eetika
  • eKr) lahendus
  • res publica
  • De officiis) 44 eKr
  • otium
  • Kohustustest
  • saj
  • Fronde
  • Sõprusest
  • iseenda unikaalsest kogemusest – erinevus Aristotelesest)
  • Sõprusest
  • Laeliuse
  • Fronde)
  • egoism”
  • passions
  • võim
  • power
  • sajand (valgustus) – vastus Hobbesile ja Mandeville’ile
  • kesksust, mille Mandeville oli varem tõstatanud, kuid vähem skeptiliselt
  • commercial
  • society
  • Isikulisus
  • Killustumus
  • Konglomeraatriigid
  • Dualism
  • de facto
  • rex in regno suo imperator est
  • body politick
  • communitas perfecta
  • grandezza
  • impersonaalsus
  • monarchy, regnum
  • respublica
  • Les Six livres de la République)
  • puissance absolue et
  • perpetuelle
  • King in Parliament
  • Leviaatan. Sissejuhatus
  • Commonwealth or State
  • salus populi
  • covenant
  • political science
  • rex, princeps
  • divine right
  • patria potestas
  • 19. saj. monarhiaideed
  • consent
  • consent
  • mixed government
  • anacyclosis
  • checks and balances
  • saj. (renessansi) Itaalia poliitiline humanism
  • Nature vs nurture
  • bonum commune
  • iustitia
  • fortitudo
  • honestas
  • utile
  • virtus vera nobilitas
  • ozio
  • ambizione
  • mantenere lo stato
  • virtu
  • virtuoso
  • Fortuna
  • poliitilise realismi” alusepanijaid
  • iustitia/honestas+utilitas
  • reason of state
  • prudentia
  • ius bello
  • ius ad bellum (õigus sõjaks)
  • ius in bello
  • patria
  • kristlus Rooma riigiusuks
  • De civitate dei
  • De Civitate Dei
  • Summa theologiae
  • De bello
  • recta auctoritas
  • iusta causa
  • recta intentio
  • De iure belli
  • ius gentium
  • ÜRO Harta
  • Empereur des Français
  • imperium
  • imperator
  • Senatus populusque Romanus
  • pater patriae
  • Sacrum imperium romanorum
  • Romanorum imperator augustus
  • dominus totius orbis
  • Codex
  • Corpus iuris civilis
  • Imperial overreach
  • Imperator Romanorum
  • Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios
  • Two concepts of liberty
  • vabadusekontseptsiooni
  • vaba mees
  • vaba elu
  • vivere libero
  • servitù;
  • vabariigis
  • kodanikuvoorust
  • virtú)
  • corruzione
  • populo
  • Forced loan
  • Ship money
  • orjastada
  • : võimukriis ja kodusõja algus
  • salus
  • populi
  • discretionary power
  • natural law
  • loomupäraselt
  • võrdsed
  • riigialama vabadus
  • Independence
  • Seaduste Vaimust
  • Vooruse vabariik”

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

43
docx
28
doc
15
doc
27
doc
22
odt
14
doc
60
docx
15
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto