Euroopa ideede ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes peaks juhtima laeva ?
  • Kuidas sõdida patuta ?
  • Kes päris Rooma keisririigi ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused
FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu
Metodoloogilised küsimused
  • Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
    Tekstuaalne e kanooniline meetod:
    Arthur Lovejoy – Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist .
    Metodoloogia : Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist “suurte mõtlejate” rida ( ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit . Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus.
    Kontekstuaalne e ajalooline meetod:
    Cambridge 'i koolkond (Quentin Skinner jt)
  • Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab?
  • Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad – mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud “lingvistilisest pöördest”(Wittgenstein; John L. Austin)
    Seetõttu vaja uurida:
    autorit ennast; tekste , millele autor vastas; konventsioone, mille raames kirjutas.
    Iga autor uurib kaasaja probleeme!
    Teooria seos praktikaga:
    • ideoloogid õigustavat teatavat laadi poliitlist tegutsemist ehk tegelevad legitimeerimisega
    • sealjuures kasutavad normatiivseid mõisteid, mis annavad lisaks kirjeldamisele ka hinnangu
    • ideoloogid täidavad mõisted uue sisuga, nihutavad tähendusi
    • innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja.
    Õnn
  • Platon ja Aristoteles õnne olemusest
    Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime.
    Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud).
    Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie subjektiivsetes naudingutes (meelelistes ja vaimsetes naudingutes).
    Aristoteles: Õnn on oskus toimida vastavalt loomutäiusele tervikuna , oskus toimida mõistuspäraselt. See on inimese suurim hüve ja inimhinge funktsioon.
  • Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
    Küsimus: Kas voorusest piisab õnneks?
    Platon erinevatel eluetappidel erinevad vastused: varane – ei, hiline – jah.
    Aristoteles: Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid on vaja ka väliseid hüvesid (Nikomachose eetika: head teod nõuavad vastavat varustust). Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi.
    Stoikud: Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus. Tähtis on õige arusaam sellest, mis on hüve. Tõeline hüve on see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea:
    • tervis, ilu, nauding , tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära – nende väärtus sõltub kasutamisest.
    • Seesmiselt on head voorused : õiglus, mõõdukus, julgus
    Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab kindel olla. Järeldus: õnn ja vooruslikkus on kattuvad mõisted.
  • Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
    Õnneliku elu vormid:
    • riigimehe elu: - Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse , eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks; - Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; - Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes
    • filosoofi elu (eelistatud): - Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; - Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; - Jumala-sarnane elu
    Poliitika eesmärk on õnn – see peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnnelikema elu (riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele, suure keskklassiga riik)
  • Epikuurlased õnnest
    Ainus tõeline hüve on epikuurlaste arvates nauding. Selle vastand on valu. Seega tekib probleem: kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? Epikuurlased:”Ei.” Õnn on eriline naudingutunne ( ataraxia ), mis seisneb valu ja rahutuse puudumises, mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu – seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik on elu seega sõprade ringis , poliitikast eemal. Õnn on teatud passiivne seisund.
  • Augustinus õnnest ja poliitikast.
    Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene on seesmiselt lõhestatud, ihade rahuldamine sõltub välisest, tekivad konfliktid teiste inimestega. Tõelised voorused on vaid vagadel kristlastel. Kuid surelik inimene ei saa tunda kunagi rõõmu suurimast hüvest (õnnest), nad saavad vaid oodata tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla “õnnelikud lootuses”. Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus .
    Poliitikast: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha “oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral.”
  • Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
    Kuigi maises elus pole võimalik õndsust saavutada, tuleb siiski hoolitseda oma keha ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), kus kehtib hierarhia , selle eri osad täidavad erinevaid funktsioone. Hea elu on seega poliitline küsimus.
    Valitseja ülesanne on luua seadused, mis on kooskõlas voorustega. Tõeline voorus on vaimne. Seega on kirik ülem riigist. Ka valitseja tasuks on igavene elu, mitte maised hüved.
  • Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
    Inimese panevad liikuma ihad . Hea ja kuri on seotud inimese ihadega, ei ole absoluutset ja loomupärast head/kurja. Hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid. “Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu , seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta.”
  • Shaftesbury subjektiivsest õnnest
    Nõustub, et õnne otsitakse ja selle poole tuleb püüelda. Küsimus on selles, kuidas seda tehakse. Kas tõelist loomust alla surudes ja koondades ihad vaid iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes.
    Tunnete harmoonia hinges kutsub esile voorusliku tegutsemise ja ühiskondlik harmoonia tagab õnneliku elu.
    Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on: - mõõduka suurusega meelelisi naudinguid; - suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest; - ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest.
    Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid
    9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest
    Vastandab loomuliku ja ühiskondliku inimese.
    Loomulik inimene
    Ühiskondlik inimene
    Enesearmastus - põhivajaduste rahuldamine
    Eneseimetlus e uhkus. Mure oma staatuse pärast.
    Sõltumatu: ei taha teistele halba, ei võistle nendega; ei püüa muljet avaldada; ei tunne hirmu
    Sõltuv: asjadest, tunnustustest, teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks
    Tal on kaastunne – ei talu teiste inimeste füüsilise valu nägemist
    On valmis teisi hävitama, et saavutada oma eesmärke.
    Rahul, tema soovid on rahuldatavad.
    Õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega , ei tunne iseennast .
    Kaks võimalikku lahendust :
  • “Ühiskondlikust lepingust” - ühiskondlik lahendus heas riigis
    Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga, eneseimetlus kandub üle riigile.
  • “Èmile” - individuaalne lahendus
    Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast. Teda hakkab iseloomustama eneseküllasus, ta soovid on piiratud. On võimeline tõeliseks inimlikuks sõpruseks.
    Au

  • Aristoteles aust ja eneseväärikusest
    Au on loomutäiuse tassu ning see omistatakse headele inimestele. Ratsionaalsed valikud ja loomulikud eeldused vajalikud. Loomutäius – oskus õigesti tegutseda. Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine . Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas.
    Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus – täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne.
    Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult.

  • Cicero vabariiklase aust
    ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud.
    Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus on erinev auahnusest. Seda iseloomustab põlgus väliste asjade suhtes, aulise ja suurepärase taotlemine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa ideede ajalugu #1 Euroopa ideede ajalugu #2 Euroopa ideede ajalugu #3 Euroopa ideede ajalugu #4 Euroopa ideede ajalugu #5 Euroopa ideede ajalugu #6 Euroopa ideede ajalugu #7 Euroopa ideede ajalugu #8 Euroopa ideede ajalugu #9 Euroopa ideede ajalugu #10 Euroopa ideede ajalugu #11 Euroopa ideede ajalugu #12 Euroopa ideede ajalugu #13 Euroopa ideede ajalugu #14 Euroopa ideede ajalugu #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teesmaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    kordamisküsimuste vastused
    riik , demokraatia , õiglus , sõda , impeerium , vabadus

    Mõisted

    Sisukord

    • nobilitas
    • civilis
    • Innocentius IV

    Teemad

    • FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu
    • ataraxia
    • Ataraxia
    • felicity
    • gloria
    • gloria
    • chivarly
    • emulatsioon
    • Pidusöögis
    • fortitudo
    • iustitia
    • honestas
    • virtus vera
    • Ius ad bellum
    • recta auctoritas
    • iusta causa
    • recta intentio
    • Pax romana
    • Corpus iuris
    • ja mõnes mõttes ka Hitler ja Mussolini)
    • orjastada

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    72
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    28
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    43
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    27
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
    14
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksam
    22
    odt
    Euroopa ideede ajalugu
    15
    odt
    Euroopa ideede ajalugu - Kordamisküsimused
    15
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksamikonspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !