Euroopa ideede ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui jumala alamale. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud- kuidas sõdida patuta ?
  • Kes päris Rooma keisririigi ?
  • Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada ?
 
Säutsu twitteris
Metodoloogilised küsimused
1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
Tekstuaalne- arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato ). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale.
Kontekstuaalne ( cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus (mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad.
Õnn
1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest
Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia , mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide (talitsetud) sümbioos , õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes.
Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest .
2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
Platon-varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas.
Aristoteles –välised hüved on vajalikud hinge pärast!(head teod nõuavad vastavat varustust)
Stoikud- voorus seesmiselt hea, ei saa meilt ära võtta. Välisele(seisus, rikkus) anname ise väärtuse.
3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
Klassiühiskond, igaüks tehku oma tööd nii hästi kui võimalik. 3 inimtüüpi- need kes taotlevad 1.naudingut, 2. kuulsust 3.voorust. Poliitika eesmärk õnn, õige juht rakendab oma voorusi kogukonna hüvanguks.
4. Epikuurlased õnnest
Õnnelik elu sõprade seltsis , poliitikast eemal. Ainus tõeline hüve on nauding, ainus halb on valu. Õnneni viivad voorused , ihade piiramine.
5. Augustinus õnnest ja poliitikast.
Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama.
Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim.
6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud( ihad tungid), hea ja kuri on nimed mille inimene ise paneb. ÕNN=PIDEV ÕNNESTUMINE asjades mida ihaldame.
7. Shaftesbury subjektiivsest õnnest
Tunnete harmoonia viib voorusliku tegutsemiseni ja ühiskondliku harmooniani, mis loob õnneliku elu. Voorus ja sisemine harmoonia õnne tingimused. Ühiskondlik elu viib õnneni.
8. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest
Loomulik inimene armastab iseennast ja rahuldab oma põhivajadusi. Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv.
Au
1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest
Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda.
2. Cicero vabariiklase aust
Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria!
3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale . Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest.
4. Feodaalne au
Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi. Alguses füüsiline suurus-tugevus, siis välised hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused)
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal
Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitsmine(kui isand ei käitu õiglaselt ei pea teda kaitsma), peab kaitsema nõrgemaid, kohustus kaaskodanike ees.
6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
Vastandas germaani (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine) ja antiigi au(ülemklasside enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik.
7. Montesquieu aust monarhiates
Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus.
Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks.
8. 18. sajandi meritokraatlik( riigikord , kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste
Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi teenete orden. Üldine lootus asendada edevusel ja kadedusel baseeruv ühiskondlik konkurents ausa võistlusega, mis juhindub positiivse eeskuju innustusest, ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga.
9. Romantilise au paradoksid
Katse lahendada pingeid indiviidi ja kollektiivi vahel:
1) Vastandumine ühiskonnale, eneseväljenduse ja ja enesetruuduse ideal , romantilise kunstniku aukoodeks.
2) Ühiskonna nimel suremine , indiviidi au seotud kollektiivse auga (isamaa-armastus). Au omandamine sõjas.
Armastus
1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
Inimene peaks kasvama vabana ihadest, sest suurim raskus on seksuaaltung.
Armastus tähendab et x ihaldab y, kui ihaldatu kätte saame siis iha kaob. Armastades näeme armastatus vaid ilu, kuid see on nagu kõverpeegel, kõiges on ka inetut. Hinge ilu on välisest ilust õilsam, kõige ilusam on teadmiste ja seaduste ilu. Sokratiline enesküllasus- vähene huvi välise vastu, distants maailma suhtes, tundetus valu suhtes. Moraal : ei ole võimalik saavutada korraga mõlemat.
2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed
Inimesed on jumala armus võrdsed, seega lagunevad senised võimusuhted . Agape-jumala armastamine.
3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
Maine( enesearmastus , lihahimu, kiindumine kaduvasse-sõprus üksikisikuga) ja taevane armastus(puhas, enesesalgamine, üldine armastus kõigi vastu, püüdlemine jumala poole). Maine ja taevariik. Maine riik on vajalik inimeste ohjeldamiseks. Taevariik on täiuslikult harmooniline kogukond .
4. Pierre Nicole (katoliiklane)“valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja majanduse alusest
Parim viis saavutada oma eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi, teenete vahetamine, omakaspüüdlik "valgustatud enesearmastus". Riik võimaldab püüelda maiste hüvede poole.
5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz ) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest
Inimene naudib seltskonda. Inimene võib armastada head riiki (omakasupüüdmatu armastus).
6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel ) armastusest
Ainult läbi armastuse saab inimesest inimene, armastus on oma eelduste väljaarendamise tulemus ja ka tingimus!!
Sõprus
1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
Tüübid:
1) vastavalt põhjusele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Euroopa ideede ajalugu #1 Euroopa ideede ajalugu #2 Euroopa ideede ajalugu #3 Euroopa ideede ajalugu #4 Euroopa ideede ajalugu #5 Euroopa ideede ajalugu #6 Euroopa ideede ajalugu #7 Euroopa ideede ajalugu #8 Euroopa ideede ajalugu #9 Euroopa ideede ajalugu #10 Euroopa ideede ajalugu #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roofatem Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Metodoloogilised küsimused
  • Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
  • Tekstuaalne
  • Kontekstuaalne
  • Platon ja Aristoteles õnne olemusest
  • Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
  • Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
  • Epikuurlased õnnest
  • Augustinus õnnest ja poliitikast
  • Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
  • Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
  • Shaftesbury subjektiivsest õnnest
  • Rousseau moodsa inimese hingehaigusest
  • Aristoteles aust ja eneseväärikusest
  • Cicero vabariiklase aust
  • Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
  • Feodaalne au
  • Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal
  • Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
  • Montesquieu aust monarhiates
  • sajandi meritokraatlik
  • Romantilise au paradoksid
  • Armastus
  • Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis)
  • Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised
  • Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
  • Pierre Nicole (katoliiklane)“valgustatud enesearmastusest” kui ühiskonna ja
  • sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest
  • Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest
  • Sõprus
  • Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
  • Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
  • Montaigne
  • Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
  • sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja
  • Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus
  • Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused
  • Partikularistliku (
  • Aristotelesest Machiavellini)
  • Aristotelese
  • Aquino Thomas
  • Cicero
  • Macchiavelli
  • Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
  • Sisemine
  • Välimine
  • Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
  • Bodini
  • Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
  • Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia
  • Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo
  • valitseb üksikisik, kelle võin kas piiramatu, piiratud või sümboolne)
  • Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
  • Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
  • Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade
  • Aristoteles
  • Platon
  • Thomas Hobbes
  • Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
  • Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
  • Õiglus ja kasulikkus
  • Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus
  • Cicero valitseja kohustustest
  • Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid
  • Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid
  • Erasmuse juhised valitsejale
  • Riigi huvi” teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
  • Praktikas
  • Sõda
  • Vana ja Uus Testament sõjapidamisest
  • Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
  • Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi
  • Püha sõja” ja „õiglase sõja” erinevused ja sarnasused
  • Õiglane sõda
  • Püha sõda
  • sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused
  • Skolastikud
  • Humanistid
  • Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
  • Impeerium
  • Rooma imperiaalne ideoloogia
  • Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani
  • Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
  • Juriidiline argument
  • Religiooni argument
  • Tsivilisatsiooni argument
  • Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda
  • Las casas
  • Sepulveda
  • Francisco de Vitoria õigustus vallutusele
  • Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
  • Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
  • Napoleoni imperiaalne ideoloogia
  • Vabadus, võrdsus vendlus
  • Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära
  • Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus
  • Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas
  • Inglise Vabariigi loomine ja kuninga
  • Ameerika revolutsioonis
  • Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
  • John Locke’i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas
  • Montesquieu vabariigist
  • Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest)
  • Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“

Teemad

  • sajandi meritokraatlik
  • aumõiste
  • tagajärjed
  • majanduse alusest
  • sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest
  • sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest
  • sõprusest, era- ja avalikust sfäärist
  • sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja
  • harmoonilisest ühiselust
  • ühiskonnas, poliitikas)
  • mõtlemise areng
  • Aristotelesest Machiavellini)
  • Praktikas
  • Õiglane sõda
  • Püha sõda
  • sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
docx
Euroopa ideede ajalugu
27
doc
Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
28
doc
Euroopa ideede ajalugu
15
doc
Euroopa ideede ajalugu
43
docx
Euroopa ideede ajalugu
14
doc
Euroopa ideede ajaloo eksam
15
doc
Euroopa ideede ajaloo eksamikonspekt
15
odt
Euroopa ideede ajalugu - Kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !