Euroopa ideede ajaloo konspekt (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Mis võimaldavad voorust ?
  • Kes peaks juhtima laeva ?
  • Kuidas siis sõdimine maiste asjade eest õiglane ?
  • Kes päris Rooma keisririigi ?
  • Millises riigis tahtnuks sündida ?
  • Kuidas teada midag inimloomusest, mis see on ?
  • Kumb oli enne - kõne või mõtlemine ?
Metodoloogilised küsimused
1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy.
Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus.
Kanooniliste "suurte mõtlejate rida"
Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond.
Autori intentsioon ehk kavatsus.
Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid.
Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist,
Austini kõneaktid).
Õnn
1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest
Platon
Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab
vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa)
Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.
Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab
valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud.
Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab
elamisväärset elu. (Voorustest piisab õnnelikuks eluks).
Arostoteles
Nikomachose eetika: õnn on ,,hinge toimevime vastavalt loomutäiusele tervikuna"
- tähendab oskust mõistuspäraselt toimida.
Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimhinge funktsioon:
mõistuspärane toimimine. Seega inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt
mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. Õnn on ,,parim, kauneim,
nauditavaim". ,,Igaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud. Kuid
üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav - sellised on
loomutäiusest lähtuvad teod.
Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid
hüvesid. Head teod nõuavad vastavat varustust.
,,Nikomachose eetika":
Kõigel on suundumus hüve poole. Paljud mõistavad selle all hästi elamist või hästi
toimetulemist - nautlev elu. Teiseks poliitikaga seotud elu. Poliitikaelus tähtsaim
loomutäius. Kolmandaks vaimutööga seotud elu.
Hüvesest kõneldakse kahtemoodi: need, mis on hüved iseeneses ja teised, mis on
nende saavutamiseks. Kui igasugustel tegevustel on eesmärk, siis hüve olekski see,
mida tegutsemisel saavutatakse. See, mis on kõigist ülim, on lõplik. Tundub, et õnn
ongi kõige rohkem selline. Selle valime ju alati tema enda ja mitte kunagi muu
pärast, kuulsust, naudingut, mõistust ja kogu loomutäiust valime me ju ka selle
enda pärast, valime aga ka õnne jaoks, arvates, et nenda abil oleme õnnelikud.
Inimese hüveks on hinge võime tegutseda lähtuvalt loomutäiusest, kui on aga
rohkem loomutäiusi, siis lähtuvalt kõige paremats ja täiuslikumast.
Hüved jaotuvad kolme rühma: välised, seotud hinge ja kehaga. Kõige täiuslikumad
ja suuremad on hüved, mis on seotud hingega.
Kas me mõistame ülimat hüve omamise või kasutamisena?
1
Vajalik varustus.
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Euroopa ideede ajaloo konspekt #1 Euroopa ideede ajaloo konspekt #2 Euroopa ideede ajaloo konspekt #3 Euroopa ideede ajaloo konspekt #4 Euroopa ideede ajaloo konspekt #5 Euroopa ideede ajaloo konspekt #6 Euroopa ideede ajaloo konspekt #7 Euroopa ideede ajaloo konspekt #8 Euroopa ideede ajaloo konspekt #9 Euroopa ideede ajaloo konspekt #10 Euroopa ideede ajaloo konspekt #11 Euroopa ideede ajaloo konspekt #12 Euroopa ideede ajaloo konspekt #13 Euroopa ideede ajaloo konspekt #14 Euroopa ideede ajaloo konspekt #15 Euroopa ideede ajaloo konspekt #16 Euroopa ideede ajaloo konspekt #17 Euroopa ideede ajaloo konspekt #18 Euroopa ideede ajaloo konspekt #19 Euroopa ideede ajaloo konspekt #20 Euroopa ideede ajaloo konspekt #21 Euroopa ideede ajaloo konspekt #22 Euroopa ideede ajaloo konspekt #23 Euroopa ideede ajaloo konspekt #24 Euroopa ideede ajaloo konspekt #25 Euroopa ideede ajaloo konspekt #26 Euroopa ideede ajaloo konspekt #27 Euroopa ideede ajaloo konspekt #28 Euroopa ideede ajaloo konspekt #29 Euroopa ideede ajaloo konspekt #30
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaaaa Õppematerjali autor

Lisainfo

Loodan, et see on Teile kõigile abiks õppimisel!
sõprus , voorus , armastus , suverään , monarh , loomus

Mõisted

Sisukord

  • võim

Teemad

  • Püüdlus
  • Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus
  • Armastus. Viha
  • Põlgus
  • Hea. Halb (evil)
  • Religioon on vaid inimeses
  • Mure tulevaste aegade pärast on religiooni loomupärane põhjus
  • Sellest, mis paneb inimesi kartma nähtamatute asjade võimu
  • Neli religiooni loomupärast seemet
  • Religioone teeb erinevaks kultuur
  • Ilma ühiskondliku seisundita kehtib alati kõikide sõda kõigi vastu
  • Sellises sõjas pole midagi ebaõiglane
  • Tungid, mis kallutavad
  • inimesi rahu suunas
  • Mis on loomuõigus
  • Mis on vabadus
  • Mis on loomuseadus. Õiguse ja seaduse erinevus
  • Peamine loomuseadus
  • Mis on leping
  • Millal vastastikusel usaldusel põhinevad lepingud ei kehti - kõikide sõjas kõikide
  • vastu
  • Inimese leping end mitte kaitsta on kehtetu
  • Vannet võib anda vaid Jumalale. Vanne ei lisa kohustustele midagi juurde
  • Riigi eesmärk, üksikisiku turvalisus
  • Üksikisiku turvalisus ei tulene loomuseadusest
  • Üksikisiku turvalisus ei tulene väheste inimeste või perekondade ühendusest
  • Üksikisiku turvalisus ei tulene ka suurest rahvahulgast, kui seda ei juhi vaid üks
  • otsus. Üks otsus peab inimesi juhtima järjepidevalt. Miks mõned mõistuseta ja
  • kõnevõimeta loomad elavad ometigi ühiskonnas, kuigi nende üle ei kehti mingit
  • sunnivõimu
  • Riigi sünd. Riigi definitsioon
  • Kes on suverään, kes alam
  • Mida tähendab olla vaba
  • Hirm ja vabadus on ühitatavad
  • Vabadus ja tungiv vajadus on ühitatavad
  • Kuidas mõõta alamate vabadust
  • Alamatel on vabadus kaitsta oma keha isegi nende vastu, kes neid seaduslikult
  • Alamal ei ole kohustust teha endale viga
  • Alamal ei ole kohustust osaleda sõjas, kui nad ei tee seda vabatahtlikult
  • Alamate suurim vabadus on seaduse vaikimine
  • Millistel juhtudel on alamad vabastatud oma suveräänile kuuletumisest

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
docx
31
doc
28
doc
27
doc
15
doc
43
docx
14
doc
15
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto