Euroopa ideede ajaloo eksam (11)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes peaks valitsema ?
  • Milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus ?
  • Milline Aristotelese arvates parim ?
  • Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi valitsema ?
  • Kuidas vältida sõdu ja sisetülisid ?
  • Kuidas tagada otsuste kvaliteet ?
  • Keskne oskus: kuidas teha otsuseid ?
  • Keskmes individuaalne patt. Kuidas sõdida patuta ?
  • Kes päris Rooma keisririigi ?
 
Säutsu twitteris
Euroopa ideede ajaloo kordamine

Üldine periodiseering: antiikaeg , keskaeg , renessanss - humanism , barokk , valgustus , romantism

Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole.

METODOLOOGILISED KÜSIMUSED

1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod.

Tekstuaalne meetod
  • Arthur Lovejoy „The Great Chain of Being“
  • Ideed on tsüklilised, pole progressi
  • Universaalsed probleemid, ajatud ideed
  • „Idee-ühikud“ (unit- ideas ), mis on ideoloogiate ehituskivid
  • Suurte mõtlejate kanooniline rida
  • Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast

Kontekstuaalne meetod
  • Cambridge’i koolkond (Quentin, Skinner jt)
  • Autori kavatsus : mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab
  • Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras, millest autor vaikib, mida teatud terminitega mõtleb
  • On vaja uurida tekste , millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas


RIIK

1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused
Keskaegne (eelmoodne) riik
  • Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus.
  • Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud ) teostavad oma piirkonnas vasallid .
  • Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest.
  • Dualism . Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel.


Universalism vs partikularism

Keskajal universalistlik maailmapilt . Keisri universaalvõim de facto illusoorne , paavsti võim reaalsem . Interdikti e kirikuvande võimalus.

Reformatsioon . Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism  partikularism.
Uusaegne riik – suveräänsus

2) Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
Partikularism – kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit üldriiklikus tervikus, säilitada kohalikke eesõigusi.
Aristoteles polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm
Aquino Thomas (13. saj) – poliitilise elu põhivormiks „perfektne kogukond “, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias.
Humanistid (15.-16. saj) – stoitsism : „riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks“. Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama.
Machiavelli – aristotelism + stoitsism. Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis.

3) Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
Suveräänsus – kõrgeim võim mingi territooriumi üle.

Suveräänsuse dimensioonid:
  • Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol.
  • Välimine. Iseseisvus , sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin .

    4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
    • Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega
    • Suveräänsus: „Absoluutne ja igavene võim riigis“
    • „Absoluutne“ = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile.
    • „Absoluutne“ = jagamatu . Riik saab olla monarhia , aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon.
    • Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi („Legislatiivse suveräänsuse“ teooria).
    • Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse.
    • Valitseja tahe on seadus.
    • Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele , vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele.
    • Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal

    - ideaalmudel.
    - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele
    - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu

    5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
    Elusolend = masin.
    Riik = masin = elusolend.
    Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm
    Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk.

    VALITSUSVORMID : MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA

    Valitsusvormid e kes peaks valitsema ? Üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia)
    Valitsusviisid e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Absoluutne, piiratud

    1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo
    Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad:
  • efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam – monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne
  • legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad)

    Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist „demokraatiat“ ei eksisteeri. Kattevari.

    2) Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
    Platon:
    Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). „Demokraatlik“ inimene tahab vabadust kuritarvitada.
    Filosoofid omavad tõelist „teadmist“, näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje („koopamüüt“).

    2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks

    Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus.

    Aristoteles:
    Hea (tõeline, õiglane) vorm – ühistes huvides
    Halb vorm (kõrvalekalle, ebaõiglane) – valitseja huvides
    Üks
    Monarhia
    Türannia
    Vähesed
    Aristokraatia
    Oligarhia
    Paljud
    Politeia
    Demokraatia

    Milline Aristotelese arvates parim?
    Sõltub rahva loomusest ( vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane.
    Leidub üks ülivooruslik – monarhia
    Eristuvad parimad (jõukad) – aristokraatia
    Ei ole tugevaid klassivahesid – politeia.

    Demokraatia: valitsus vaeste huvides.
    Halbadest vormidest halvim on türannia, demokraatia parim.
    3) Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
    6. saj. Justianuse koodeks . Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and:
    • vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu
    • paternistlik ja personaalne suhe alamatega
    • kuningas kui vooruse kehastus ja tagaja

    4) Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade
    Aristoteles: monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides.
    Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest.
    Aquino Thomas: türannia = korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu.
    17. saj Inglise vabariiklased: monarhia = türannia.

    5) Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
    Bodin ja Hobbes : Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik.
    Hobbes: Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult.

    Absoluutse monarhia argument Piibli toel:
    • Jumal andis maailma Aadamale valitseda
    • Esimese „isa“ järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip.

    Parallelism : Perekond = riik. Valitseja kui pereisa . Kaasaegsetele kõlas loomulikult.

    Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole.

    6) Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
    Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt.

    Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli, Guicciardini, Harrington): segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu.

    Toetusid Polybiose kirjeldustele Rooma vabariigi poliitilisest süsteemist, kus demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik ( senat ) ja monarhistlik (konsulid) element segatud. Valvavad üksteise järele.
    Veneetsia (ja Sparta ) kui tüüpnäited stabiilsest süsteemist.

    Segavalitsus  Võimude lahusus.


    ÕIGLUS JA KASULIKKUS

    1) Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus
    Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid Cicero ja Seneca , ajaloolased Livius , Sallustius, Tacitus . 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Praktilisem haridus kui Platoni ja Aristotelese filosoofia. Kuidas kasvatada vooruslikku kodanikku, kes oleks võimeline hästi valitsema?
    Valitsemise eesmärk: rahu. Rahu on instrumentaalne – ülimaks eesmärgiks reputatsioon,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa ideede ajaloo eksam #1 Euroopa ideede ajaloo eksam #2 Euroopa ideede ajaloo eksam #3 Euroopa ideede ajaloo eksam #4 Euroopa ideede ajaloo eksam #5 Euroopa ideede ajaloo eksam #6 Euroopa ideede ajaloo eksam #7 Euroopa ideede ajaloo eksam #8 Euroopa ideede ajaloo eksam #9 Euroopa ideede ajaloo eksam #10 Euroopa ideede ajaloo eksam #11 Euroopa ideede ajaloo eksam #12 Euroopa ideede ajaloo eksam #13 Euroopa ideede ajaloo eksam #14
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 206 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Karmelo Õppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Aristoteles
    • Aquino Thomas
    • Humanistid
    • Machiavelli
    • Suveräänsus
    • Suveräänsuse dimensioonid
    • Salus populi
    • Platon
    • saj Inglise vabariiklased
    • consultatioga“
    • Lus ad bellum
    • Ataraxia
    • Maine armastus, enese-armastus
    • Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas

    Teemad

    • Euroopa ideede ajaloo kordamine
    • METODOLOOGILISED KÜSIMUSED
    • Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel
    • ajalooline
    • kontekstuaalne
    • Tekstuaalne meetod
    • The Great Chain of Being“
    • unit-ideas)
    • Kontekstuaalne meetod
    • Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused
    • Keskaegne (eelmoodne) riik
    • de facto
    • Uusaegne riik
    • Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
    • Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
    • Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
    • Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist
    • VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA
    • Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo
    • Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
    • Hea (tõeline, õiglane) vorm
    • ühistes huvides
    • Halb vorm (kõrvalekalle
    • ebaõiglane) – valitseja huvides
    • Vähesed
    • Paljud
    • Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
    • Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade
    • saj Inglise vabariiklased
    • Paternalistliku monarhiaidee põhijooned
    • Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal
    • ÕIGLUS JA KASULIKKUS
    • Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus
    • Cicero valitseja kohustustest
    • Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid
    • Machiavelli voorusõpetuse põhiprintsiibid
    • Erasmuse juhised valitsejale
    • Riigi huvi“ teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
    • OTSUSTAMINE
    • Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal
    • Consultatio“ ja „pro et contra“ nõupidamisformaatide eripärad
    • Consultatio
    • Pro et contra“
    • propositio
    • Hobbesi ja Rousseau kriitika ühisnõupidamiste suhtes
    • James I ja Erasmus meelitajatest
    • SÕDA
    • Vana ja Uus Testament sõjapidamisest
    • Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin
    • De Civitate Dei
    • Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi
    • Püha sõja“ ja „õiglase sõja“ erinevused ja sarnasused
    • 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused
    • Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
    • IMPEERIUM
    • Rooma imperiaalne ideoloogia
    • Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani
    • Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti
    • Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda
    • Francisco de Vitoria õigustus vallutusele
    • Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed
    • Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
    • Napoleoni imperiaalne ideoloogia
    • VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS
    • Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsitluse Rooma algupära
    • Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitlus
    • Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsitluse rakendused poliitikas
    • Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitlus ja selle rakendused poliitikas
    • John Locke’i liberaalne vabadusekäsitlus ja selle rakendused poliitikas
    • Montesquieu vabariigist
    • Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus)
    • Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre’i „vooruse vabariik“
    • Platon ja Aristoteles õnne olemusest
    • Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
    • Aristoteles õnneliku elu vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast
    • Epikuurlased õnnest
    • ataraxia)
    • Augustinus õnnest ja poliitikast
    • Aquino Thomas õnnest ja poliitikast
    • Thomas Hobbes’i subjektiivne õnnekäsitlus
    • Shaftesbury subjektiivsest õnnest
    • Rousseau moodsa inimese hingehaigusest
    • Emile)
    • Aristoteles aust ja eneseväärikusest
    • Cicero vabariiklase aust
    • Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
    • Feodaalne au
    • koodeks kõrgkeskajal
    • Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
    • Montesquieu aust monarhiates
    • 18. sajandi meritokraatlik aumõiste
    • Romantilise au paradoksid
    • filistinismi
    • ARMASTUS
    • Pidusöögis
    • Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsitluse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed
    • Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast)
    • Pierre Nicole „valgustatud enesearmastusest“ kui ühiskonna ja majanduse alusest
    • 18. sajandi alguse valgustajad (Shftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest
    • ja omakasupüüdmatust armastusest
    • Herder ja romantikud (Novalis ja Schegel) armastusest
    • SÕPRUS
    • Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest
    • Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
    • Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist
    • Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
    • 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest
    • ühiselust
    • Šoti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas
    • poliitikas)

    Kommentaarid (11)

    Shannan profiilipilt
    Shannan: Küsimuste vastused kõik ilusti välja toodud. Aitab asjadest paremini aru saada, kindlasti vaadata oma konspekti ja slaide ka juurde.
    13:32 20-12-2011
    sabaloom1 profiilipilt
    sabaloom1: Mõningaid täpsustusi võiks lisada, aga üldkokkuvõttes väga kasulik!
    19:28 17-12-2012
    Katy246 profiilipilt
    Katy246: Väga hea. Kõige parem võrreldes teiste failidega samal teemal.
    12:53 18-01-2011


    Sarnased materjalid

    72
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    28
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    27
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksam 2012
    15
    doc
    Euroopa ideede ajaloo eksamikonspekt
    43
    docx
    Euroopa ideede ajalugu
    15
    doc
    Euroopa ideede ajalugu
    15
    odt
    Euroopa ideede ajalugu - Kordamisküsimused
    22
    odt
    Euroopa ideede ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !