– arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; – säilitada täiel määral acquis communautaire’i ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist artikli N lõikes 2 nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud).
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks
Küpros 10 o 2007 Rumeenia,Bulgaaria - 2 o Kandidaatriigid: Türgi,Makedoonia,Horvaatia,Island,Montenegro o Aktuaalne riikides: Gruusia,Ukraina,Serbia,Albaania, Bosnja ja Hertsogoviina, Kosovos Valitsemiskorraldus EL-s · EL on majnduslik ja poliitiline ühendus(27 riiki) · Peamised institusioonid: o EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) = seadusandlik võim ->esindab liikmesriike o Euroopa komisjon = täidesaatev võim -> kaitseb liidu kui terviku huve. o Euroopa parlament-> esindab EL kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud · EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) o Jagab parlamendiga seadusandlikku võimu o 27 ministrit-> Koosseis vahetub vastavalt teemal 9 erinevat koosseisu, vastavale teemale esindavad vastavad ministrid riiki kohtumisel. o Nõukogul on kuus põhiülesannet
tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon teostab järelvalvet liidu õiguse kohaldamise üle EU kohtu kontrolli all. Komisjon algatab vajadusel kohtuasju liikmesriikide vastu. . 2. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu koosneb kõikide riikide esindajatest ministri tasandil, vastavalt teemale. kohtumised leiavad aset Brüsselis ja Luksemburgis. Nõukogu juhib eesistujariigi minister va välisasjade nõukogu Eesti on eesistuja 2018 I poolel
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12 2
............................................................................................... 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus.....................................................................................................
kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on
Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. Seega on parlamendil: -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis; -eelarvepädevus ja -järelevalvepädevus. Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha (ELL art 14 lg 2). Parlamendi liikmed valitakse 5 aastaks Parlament on ainus EL-i institutsioon, mille liikmed valitakse Euroopa Liidu kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel (ELTL art 22). – Õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa kodanikuõigus, mis on osa liidu kodakondsusest Euroopa ülemkogu Ülesanded ja pädevused:
tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu. Kuidas ma saan oma arvamust edastada?
...............................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas................
fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja delegatsioonide juhtide konverents. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat. 1.2.2. Komisjonid ja delegatsioonid Parlamendiliikmed osalevad 20 komisjoni, 2 allkomisjoni, parlamendivaheliste delegatsioonide ja parlamentaarsete ühiskomisjonide delegatsioonide töös. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi vahelise lepingu alusel on moodustatud ka ühisassamblee. Iga komisjon ja delegatsioon valib oma juhatuse kuhu kuuluvad esimees ja kolm aseesimeest. 1.2.3. Fraktsioonid
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
• OECD-sse kuulub hetkel 34 riiki, 2010.a.-st Eesti. • OECD eesmärk on: aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ja maailmakaubanduse laienemisele. Euroopa Nõukogu - CE • Asutatud: 5. mail 1949 • Peakorter: Strasbourg • Liikmesriike 47, sh Eesti alates 1993. aastast • EN eesmärk on: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtete Euroopas. • EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi ajada segi Euroopa Liidu Nõukoguga • ENi üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.a. • Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon • Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO - on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. • Loodi 1995. a. • 154 liikmesriiki
arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks. Komisjonil on ELi otsustusprotsessis põhiroll ja talle on antud mitu tähtsat ülesannet
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
komisjon, Kultuurielu-, Maaelukomisjon. Komisjonidesse jagatakse oskuste alusel. Spiikri ülesanded: 1. juhatada parlamendi istungeid 2. kutsub kokku parlamendi juhatuse koosolekuid 3. presidendi eemal olles täidab presidendi ülesandeid Parlamendi poliitiline struktuur Parlamendi jaotumine erinevateks fraktsioonideks. Üks saadik võib kuuluda korraga vaid ühte fraktsiooni e. saadikurühma. Need moodustatakse vaadete põhjal. Et moodustada fraktsioon, peab olema vähemalt 6 parlamendiliiget. Parlamendis räägitu arutatakse läbi ka fraktsiooniti, lepitakse kokku küsimustes, hääletamises, seaduseelnõude esitamises. Koalitsioonipartei võimulolevad Opositsioonipartei ei kuulu valitsusse, vaated erinevad võimul olevast. Ülesandeks pakkuda survet ja nii luua erinevaid lahendusi. Võrdle komisjonide ja fraktsioonide tööd/tegevust. Sarnasus: Seaduseelnõude väljatöötamine, Parlamendi tööorganid.
EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
rahaliit), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. ELi kodakondsuse tekitamine. 5. Mis olid Amsterdami (1997) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Tulemus oli tagasihoidlik, tähtsaim saavutus: võeti kasutusele tihedama koostöö mõiste. Amsterdami lepingu esimene osa hõlmas Rooma lepingu ja Europarlamendi valimise seaduse parandusi. Lepingu teine osa nägi ette Euroopa Liidu toimimise aluseks olevate lepingute võrgustiku lihtsustamist. Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6
tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on EL kaasseadusandjad a) tõene b) väär 18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja a) tõene b) väär 19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast. 20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse a) tõene b) väär 21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni
valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. Ülesandelised erinevused: EL Komisjoni pädevuses on välissuhtlus, lepingute jälgimise Tegelevad poliitika kujundamisega ja valvamine rakendamisega Eestis võib eelnõu algatada valitsusele lisaks Eelarve koostamine Riigikogu. EL Komisjonil on selleks ainukesena
Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika.
6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) 4. esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. KES KUULUB? Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast
.......................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus...............................................................................................
integratsioonitegur liidu piires. Nad aitavad kaasa eurooplaseks olemise teadvustamisele ning liidu kodanike poliitilise tahte väljendamisele (EÜL art 191 lg 1). Sel põhjusel ei moodusta liikmesriikidest valitud parlamendisaadikud fraktsioone mitte rahvuse (kodakondsuse), vaid poliitiliste vaadete alusel. Euroopa Parlament Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide ja Euroopa Demokraatide fraktsioon 268 kohta (37%) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon 200 kohta Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon 88 kohta Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon 42 kohta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon 41 kohta Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia 37 kohta Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa 27 kohta Euroopa Parlament Eestist valitud parlamendisaadikud on
Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................. 9 12. Kasutatud kirjandus.............................................
Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant) 736 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist Liikmed on jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal) Click to edit Master text styles Second level
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv";
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente
koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad
· Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania · Portugal · Kreeka · Austria · Island · Norra · Rootsi · Soome · Taani · Iirimaa · Suurbritannia · Eesti · Küpros · Leedu · Läti · Malta · Poole · Slovakkia · Sloveenia · Tsehhi · Ungari · Sveits · Bulgaaria · Rumeenia 3. Tähtsamad institutsioonid 3.1. Euroopa Ülemnõukogu · · Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy. · · Mida teeb Euroopa Ülemkogu? · Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis; võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
