Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks
(mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. • Lissaboni lepinguga saab ülemkogust Euroopa Liidu põhiinstitutsioon. • Ülemkogu tuleb kokku neli korda aastas. • Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline otsustaja, see määrab ühenduse kaugemad eesmärgid. • Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi. • Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht. – Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel. – Varem juhtis Euroopa Ülemkogu tööd Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi riigipea või valitsusjuht, kes tegi seda oma põhitöö kõrvalt. Herman Van Rompuyon oli Euroopa Ülemkogu eesistuja alates 1. detsembrist 2009. Alates jaanuarist 2010 valmistab ta ette ja juhatab Euroopa Ülemkogu kohtumisi.
.....................................8 12.Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?.............................................................8 13.Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides?..................................9 14.Mille poolest erinevad direktiivid määrustest?.........................................................9 Alljärgnevate menetluste puhul selgita, mida need menetlused üldiselt tähendavad. Kes esitab hagi, kelle vastu ja miks?..............................................................................9 15.Rikkumismenetlus.....................................................................................................9 16.Tühistamismenetlus...................................................................................................9 17.Tegevusetuse menetlus............................................................................................10 18.Kahju hüvitamise hagid.........
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................
3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool). · Euroopa Parlament osaleb enamiku Eli seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. 1. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike
EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
EUROOPA LIIT Referaat Juhendaja: Inna Põld Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik,
Vahe-eksam 1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet) Miks üldse EL loodi? Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted.
kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse a) Maastrichti kriteeriumiteks b) Kopenhaageni kriteeriumiteks c) Schengeni kriteeriumiteks 8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks 1 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 a) 1981. aastal a) 1985. aastal b) 1995. aastal c) 2005. aastal 9. Selgita, mida tähendab riikideülesus ehk supranatsionaalsus. Mille poolest erineb riikideülesus valitustevahelisest koostööst? ....................
liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse.
.......................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit..........................................................................................
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
............................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas....
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest. Põhiliselt algatab uusi õigusakte Euroopa Komisjon, kuid ta peab konsulteerima ka Euroopa
ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küp ros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta,Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingusõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast.Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord
koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad
• Eesti (2004) * Slovakkia (2004) * Sloveenia (2004) • Soome (1995) * Hispaania (1986) * Rootsi (1995) • Prantsusmaa (1952) * Ühendkuningriik (1973) EL suurima pindalaga riik (550 000 km2) • Saksamaa (1952) suurima rahvaarvuga EL liikmesriik (82 milj.) Euroopa Liidu ajaloost • 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. • 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus ESTÜ asutajateks: Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg. • 1957.a. sõlmiti nn Rooma lepingud – • Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM) ja • Euroopa Majandusühendus EMÜ. • EMÜ eesmärgiks oli luua liikmesriikide vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühisturg. • 1986.a. Ühtse Euroopa Aktiga sõnastati EL 4 põhivabadust:
et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud
...........................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU)..................................................................................
kindlustamine(Eerola, Mylly, Saarinen, 2001:16) Ühisturu tüüpi majandusühenduste loomine eeldab ühiseid mängureegleid ja koostöö tihendamist mitte ainult majanduses, vaid ka poliitikavaldkondades. Veel on Euroopa Liidu eesmärgiks rõhutada oma rolli rahvusvahelisel tasemel ja kaitsta liikmesriikide kodanike õigusi ja huve, võttes kasutusele ELi kodakonsuse, mille saavad kõik liikmesriikide kodanikud ( EÜ lepingu artikkel 17). Ühised institutsioonid on vajalikud ELi demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Järgmises osas tutvustan Euroopa Liidu institutsioone. Esmalt käsitlen poliitilist koostööd tegevat ja selle eest peamiselt hoolt kandvat organit Euroopa Ülemkogu. Järgmisena
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli.
· 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa · Prantsusmaa · Portugal · Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania · Portugal · Kreeka · Austria · Island · Norra · Rootsi · Soome · Taani · Iirimaa · Suurbritannia · Eesti · Küpros · Leedu · Läti · Malta · Poole · Slovakkia · Sloveenia · Tsehhi · Ungari · Sveits · Bulgaaria · Rumeenia 3. Tähtsamad institutsioonid 3.1. Euroopa Ülemnõukogu ·
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil
· Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. · Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid.
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv";
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute
süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925;
Küpros 10 o 2007 Rumeenia,Bulgaaria - 2 o Kandidaatriigid: Türgi,Makedoonia,Horvaatia,Island,Montenegro o Aktuaalne riikides: Gruusia,Ukraina,Serbia,Albaania, Bosnja ja Hertsogoviina, Kosovos Valitsemiskorraldus EL-s · EL on majnduslik ja poliitiline ühendus(27 riiki) · Peamised institusioonid: o EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) = seadusandlik võim ->esindab liikmesriike o Euroopa komisjon = täidesaatev võim -> kaitseb liidu kui terviku huve. o Euroopa parlament-> esindab EL kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud · EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) o Jagab parlamendiga seadusandlikku võimu o 27 ministrit-> Koosseis vahetub vastavalt teemal 9 erinevat koosseisu, vastavale teemale esindavad vastavad ministrid riiki kohtumisel. o Nõukogul on kuus põhiülesannet