EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas
Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. • Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
teenistus. i. Trendid (1) Üha rohkem asju liikunud EL tasandile, seega tiheneb koostöö. (2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil. j. Laienemised 2. Institutsioonid a. Komisjon b. Nõukogu c. Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4
kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958. 7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. 1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999. 2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003
..100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine.
samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega. Loodi riikideülesed insitutsioonid: Ülemamet (High Authority) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Euroopa Assamblee (Common Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) 1.2. Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1957, jõustus1958. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika
Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa
Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Venezuela (11). OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu
Kontrollfunktsioon Kuulab ja esitab küsimusi Komisjoni liikmetele. Ülemkogu peab iga istungijärgu järel esitama ettekande ja kirjaliku aruande. Võib moodustada sõltumatuid uurimiskomisjone Ametisse nimetamine Nimetab ametisse komisjoni presidendi Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga), Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse häälteenamusega. Parlamendi komisjonid ·Parlamendi komisjone on 20
Sõlmiti 50.a ja aegus 2002.a Lepingule kirjutasid alla :Prantsusmaa,Saksamaa, Itaalia, Beneluxi riigid. Lepinguga asutati 4 institutsiooni:ülemamet,assamblee,nõukogu ja kohus.Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas. 1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus Eesmärgiks oli ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa arengufond-euroopa kontinendist eemal asuvate piirkondade arendamiseks. Asutati majandus ja sotsiaalkommitee,
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Question 8 1955 aastal asub komitee eesotsas Belgia välisminister Paul Henry Spaakiga valmistama ette Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamist (EURATOM). EMÜ ja EURATOM'i leping allkirjastatakse Roomas 25 märtsil 1957 aastal. Millised juhtismiorganid luuakse EMÜ-le ja EURATOM'ile? VASTUS: 2komisjoni, 2 nõukogu, 2 kohut, 2parlam. assambleed Ülemameti asemele luuakse ... VASTUS: Euroopa Komisjon Question 9 Tulevasele Euroopa Liidule pannakse alus Pariisis, 18 aprillil 1951 aastal, kus 6 Euroopa riiki: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg sõlmivad Euroopa Söe-ja Teraseühenduse lepingu. 25 märtsil 1957 laiendatakse Rooma lepinguga ESTÜ riikide koostööd paljudele majandusvaldkondadele ja aatomienergia kasutamisele ning sünnib Euroopa Ühendus. Esimene Euroopa Ühenduse laienemine toimub 1973 aastal, mil liitub 3 uut riiki
Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu poolt kvalifitseeritud häälteenamuse alusel ja et valitud saama, peab see isik saama ka Euroopa Parlamendi toetuse. Volinikud valivad liikmesriigid (valitsused), aga peavad saama komisjoni presidendi heakskiidu, EU parlament kiidab heaks. Kogu komisjoni kolleegium peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu.. Võimalik on üksikute volinike kandidaatide väljavahetamine (Rocco Buttiglione). Komisjoni kolleegium teeb otsuseid: 1) ühehäälselt igal kolmapäeval nn pöörleva agenda alusel, agenda valmistavad oma kohtumistel ette kabinettide juhid 2) kirjalikult 3) delegeerides otsuse tegemise konkreetsele volinikule, kes esindab komisjoni kolleegiumit 4) delegeerides
· 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2.
aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Parlamendi teised töökohad on Brüssel ja Luksemburg. Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Katrin Saks, Marianne Mikko, Andres Tarand, Siiri Oviir, Toomas Savi, Tunne Kelam Euroopa Kohus- ehk Euroopa Ühenduste Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis
euro kasutuselevõtt, ohutumad toiduained ja rohelisem keskkond, elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja lennureisid, miljonid võimalused õppimiseks välismaal …. ja veel palju muud. Kuidas EL toimib? ELi liikmesriigid loovad asutused, kes juhivad ELi ja võtavad vastu õigusakte. Peamised asutused on: Euroopa Parlament (esindab Euroopa rahvast), Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriikide valitsusi), Euroopa Komisjon (esindab ELi ühiseid huve). Mida tulevik toob? Euroopa Liit ei ole täiuslik, seda peab pidevalt paremaks muutma. See sõltub teist! Mida te soovite, et EL teeks ning mida mitte? Arutage neid küsimusi sõpradega, perega, oma töökaaslastega. Seejärel edastage oma arvamus poliitikakujundajatele. ELi tulevik otsustatakse demokraatlikult dialoogi ja arutelude kaudu.
institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted. Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad. Peamised aluslepingud on Lissaboni, Nice`i, Amsterdami, Maastrichti, Brüsseli, Rooma lepingud, Ühtse Euroopa akt ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. (Europa, ELi aluslepingud) 4 Poliitikad Euroopa Liidu transpordipoliitika ELi transpordipoliitika aitab hoida Euroopa majandust dünaamilisena, arendades reisimist kiiremaks ja ohutumaks muutvat nüüdisaegset taristuvõrku ning toetades säästvaid ja digitaalseid lahendusi. Transport on Euroopas eluliselt oluline inimeste, teenuste ja kaupade vabaks liikumiseks
6. Euroopa ühenduse I laienemine toimub? 1973 7. Mis on Edinburghi kompromiss? Taanile luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks 8. Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Altiero Spinelli töörühm TEST 3 1. EL määrused: On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? 2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Euroopa Ühenduse asutamislepingud Riikidevaheline koostöö 3. Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Pariisi ja Rooma lepingud 4. Euroopa ühenduse õiguse allikad jagunevad: Esmased, teisesed ja acquis communautaire 5. Kas Euroopa Liit on: Omab rahvusvahelise organisatsiooni ja riigi tunnuseid? 6. Milline Euroopa ühendustest on juriiidiline isik? Euroopa Ühendus 7. Milline on seos Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse vahel? Euroopa Ühendus on osa Euroopa Liidust 8. Mis on ,,Acquis communautaire"? Euroopa Liidu õigusaktide ühine nimetaja, õigusaktide kogu 9
Idapartnerlus on 2009. aastal EL naabruspoliitikast välja kasvanud suund eesmärgiga tihendada Armeenia, Aserbaidzaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene koostööd ja integratsiooni EL-iga. 2 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 17. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament on EL kaasseadusandjad a) tõene b) väär 18. Euroopa Komisjon on EL peamine seadusandja a) tõene b) väär 19. Euroopa Parlamendi liikmeid valivad liikmesriikide kodanikud alates 18 aastast. 20. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed kuuluvad poliitiliste vaadete järgi fraktsioonidesse a) tõene b) väär 21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid
Ühenduse tasandile. Tänaseks päevaks ongi need lähenemisviisid ühte sulanud Euroopas tõdemusega, et rahvus-riiklike ning piirkondlike valitsusvõimudega peavad kaasnema vastavad sõltumatud,demokraatlikud üleeuroopalised institutsioonid. Viimaste pädevuses on valdkonnad, kus ühistegevus on mõjusam üksikute riikide poolt eraldi ette võetud sammudest. Põhilised sellised valdkonnad on ühtne turg, valuutapoliitika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Esimeseks reaalseks tulemiks sellisel arenguteel oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and Steel Community) loomine 1952.aastal Luxembourgis riiklik- monopolistliku organisatsioonina. Märkus: vastav eelprotokoll kirjutati alla juba 1951. aastal. Viimase tekitamisel võeti aluseks 1950.aasta Pariisi kokkulepped. Siit edasi aga arenes Euroopa integratsioon mitmete
-------------------- *SIIM KALLAS- EUROOPA LIIDU KOMISJONIS.Peab korruptsiooni vastu võitlema.Täidab asju Euroopa Liidu tasemel. PEAMISED EL instituitsioonid: EUROOPA KOMISJON- majanduspoliitika kujundaja El-S, initsiaator ja täideviija. Üle 3 tuhande ametniku EUROOPA PARLAMENT- kaasseadusandja. MINISTRITE NÕUKOGU- peamine otsuste tegija EUROOPA KESKPANK- raha- ja fiskaalpoliitika juhtimine EUROOPA KOHUS-(7 esindajat) tõlgendab ja rakendab õigust. EUROOPA KOMISJON *27 LIIGET *17 poliitika peadirektoraati EUROOPA PARLAMENT *750 LIIGET *27 LIIGET *9 poliitilist gruperingut Euroopa Parlamendi volitused: *Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises *Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve * Kontrollib/teostab järelevalvet teiste ints. tegevuse üle Eesti riigi eelarve :kuskil 100 miljardit aasta pärast 33% SKP Euroopa Liidu eelarve: 100 miljardit eurot. 1,05 % SKP MINISTRITE NÕUKOGU *27 liikmesriiki *eesistumiSe rotatsioon
Igavesest rahust (1781)kujutab ta Eur ette kui riikide liitu, kus eesmärgiks on rahu kindlustamine. Kant nõudis sõja eitamist ja armeede relvitustumist. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad: Euroopa ühendamine sõjaga. Napoleon unistas ühtsest Euroopast: "vajame ühtset E. seadust, ühtset Euroopa Kassatsioonikohut, ühiseid raskus- ja pikkusmõõte, vajame neidsamu seadusi kogu E-le. 1815 Aleksander I: võitjad monarhid koondusid Püha Liidu koosseisusViinil kongressil loodi Reini Jõe Komisjon kui esim rahv organis Eur-s. See organis tegutseb tänaseni, lisaks veel Elbe ja Doonau jõgede komisjon Püha Liit Venemaa, Austria ja Saksa riikide vahel kestis kuni 1855 a. 19 saj II poolel tekkinud tugevad rahvusriigid Euroopas - Itaalia (1870), Saksamaa (1871) olid aluses edasiseks Euroopa ühendamiseks rahvusvaheliste lepingutega. 1862-1890 Otto von Bismarck esialgu Preisimaal ja al 1871ühend Saksam kantsler. 1872 sõlmiti Saksa, Vene ja Austria-Ungari vahel Kolmekeisriliit
liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus. EL institutsioonides kokku töötab ligikaudu 40 000 inimest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
