Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutuse
.............................................. 14 2 Sissejuhatus Euroopa Liit on majandusalase ja poliitilse koostöö partnerlus, milles osaleb 27 Euroopas asuvat riiki. Aastast 2004 sai ka Eesti osaks Euroopa Liidust ning sellest ajast saadik on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutab Euroopa Liit Eesti majandust. 3 Euroopa Liidu loomine Euroopa Liit loodi eesmärgil kaotada korduvad ja kahjulikud sõjad (sealhulgas teine maailmasõda) naaberrikide vahel. 1949. aastal loodud Euroopa Nõukogu Lääne-Euroopa riikide poolt on esimene samm koostöö suunas. ELi loomisele pani aluse Robert Schumann, kes esitas idee ühendada Euroopa tuginevalt solidaarsusel. 9. mai 1950 esitab Robert
sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: · Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
Ühistegevus ja sõdurid kas neid on vaja? Välisminister ja tema tegemised: Komisjoni välisasjade asepresident ja EL kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal (Javier Solana, Catherine Ashton, nüüd Federica Mogherini. Erinevad ametid ühendatud). Välisteenistus: (Loodud 2009/2010. Bürokraatlik diplomaatia. Märkimisväärselt edukam võrreldes varasemaga). Mis on ameti väljakutsed? EL tulevik: Mis on EL olulisemad tulevikuprobleemid? (Majandus. Välisküsimustes.) Euroopa Liit 2025 (Meie visioon (grupitöö). Teemad: majandus, välissuhted, liikmed jne) EKSAM 9
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me
Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Bahama saared). ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
Esimeseks euroombudsmaniks oli aastatel 19952003 rootslane Jacob Söderman. Euroopa Ombudsmani ja tema sekretariaadi asukohaks on Strasbourg. Alates 2004. aasta kevadest, mil Eestist sai Euroopa Liidu liige, on Eesti suutnud end tõestada aktiivse ja konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. EL-liikmelisus on hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel, seetõttu on meie huvides tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti peab laienemist Euroopa Liidu üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ja me usume, et seda on võimalik laienemisprotsessi jätkumisega veelgi suurendada. EL perspektiiviga riikide reformikursil hoidmisest võidavad nii liituda soovivad riigid kui ka EL. Laienemine parandab EL konkurentsivõimet ja julgeolekut ning suurendab ELi rolli
Kõik kommentaarid