Euroopa Liit, Lissaboni leping (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Euroopa Liidu juhtorganid

Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon ­ seadusandlik ministrite Nõukogu ­ tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur ­ täidesaatev Euroopa Komisjon ­ kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid ­ esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad siiski riigile omaste struktuuride

Rahvusvaheline integratsioon

4

doc

Rahvusvahelised suhted

Välisabi võib seisneda raha või kaupade annetamises või spetsialistide lähetamises. Nt Marshalli plaan. Tänapäeval ei puudu doonorriikide või ­organisatsioonide abi taga varjatud poliitilised ja ideoloogilised huvid. Humanitaarabi osutatakse looduskatastroofide kannatanud riikidele või tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides. 3)Lepingud- Seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu 2 või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Nt.Mõni leping on saanud aluseks organisatsioonile. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, st et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid. 4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi

Ühiskonnaõpetus

4

odt

Bürokraatia,Euroopa Liidu institutsioonid

· seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest · esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides · Haldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament · Europarlament valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poolt otsestel valimistel · saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule · parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiafraktsioonide kaupa Seadusandliku võimu jagunemine: Seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel · otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek · olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused)

Ühiskonnaõpetus

8

doc

Valitsemine ja avalik haldus

Parlamendi protseduurireeglid on kohmakamad ja aeglased. Seepärast eelistabki valitsus väikseid töörühmi ja eksperte, et poliitilise otsustamise protsess kulgeks kiiremini. Peaminister on kujunenud juhtivaks tipp poliitikuks. Oluline on ka oskus läbi rääkida teiste poliitikutega, sest sellest sõltub valitsuse tõhusus. Valitsuse ülesanneteks on juhtida tõhusalt ühiskonda ja kindlustada valitsuspoliitikale teatud ideloogilist suunda. Enamikus Euroopa riikides määrab suuna parlamendi koosseis. Minister on seega poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Minister võib nimetada ametisse tippametnikke ning nõunikke. Poliitika ülemäärast heitlikkust peaks vältima ametnikkond, kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Täidesaatva võimu tipptasandil on seega esindatud nii erakondade huvid kui ka ametnikkonna huvid. Selline süsteem kehtib ka Eestis.

Ühiskonnaõpetus

76

docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

..............................................................26 7.Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................................................28 7.1Miks on regionaalne valitsemine tähtis?.......................................................28 7.2Administratiivse ülesehituse põhimudelid....................................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2

Ühiskond

14

doc

Valitsemine ja avalik haldus

..............3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1  Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate teostamist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele ,,Kes valitseb

Ühiskonnaõpetus

11

doc

Nüüdisühiskond

 · Diplomaatilised suhted (nt. Konsulaarsuhete sisseseadmine Eesti ja Rootsi vahel 29. aug. 1991) · Majanduslik koostöö (nt. Vabakaubanduslepingud) o Välisabi, arenguabi, humanitaarabi, · Rahvusvahelised lepingud (nt. VeneLäti piirileping märts 2007) Peamised rahvusvahelised organisatsioonid · ASEAN ­ KaguAasia Riikide Assotsiatsioon (1967) · ECOWAS ­ LääneAafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) ­ Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 ­ seitse juhtivat tööstusriiki (1975 (1976: Kanada)) · G8 ­ G7 + Venemaa (1997) · IBRD ­ Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (1945) · IMF ­ Rahvusvaheline valuutafond (1945/1992) · Mercosur ­ LõunaAmeerika ühisturg (1991) · NAFTA ­ PõhjaAmeerika Vabakaubanduslepe (1994) · NATO ­ PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon (1949/2004)

Ühiskonnaõpetus

34

odt

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014  Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine.....................

Euroopa

Meedia

Kommentaarid (0)