Facebook Like

Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks, millised ?
  • Keda/mida esindab ?
  • Keda/mida esindab ?
  • Keda/mida esindab ?
  • Milleks, millised ?
 
Säutsu twitteris

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009


NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda.

(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused


  • Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid
    EL tekkimise eeldused (vajadus)
    * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö
    * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse
    tagamiseks Euroopas
    * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks
    kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse;
    soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine)
    * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus
    kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse
    * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja
    ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa)
  • Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist
    Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
    * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid
    * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux )
    * 1949 NATO loomine
    * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe )
  • Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist
    Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
    * 1947 Marshalli plaan
    * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine
  • Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
    1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
  • Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu . Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada.
  • Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks.
  • Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut.
  • ESTÜ lepingu peamised eesmärgid
    Lepingu eesmärk
    - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning
    elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega
  • ESTÜ institutsioonid
    Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine
    * Ülemamet (High Authority )
    * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
    * Euroopa Assamblee (Common Assembly )
    * Euroopa Kohus ( Court of Justice)
  • ESTÜ-ga ühinenud riigid
  • Prantsusmaa
  • Saksamaa
  • Belgia
  • Holland
  • Itaalia
  • Luksemburg
  • Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte
    Tugineb föderalistlikule teooriale , mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse põhimõttel.
  • Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid
    1957/58 Rooma lepingud : Euroopa Majandusühenduse asutamise leping
    Lepingu eesmärgid
    * Ühisturu loomine
    -Vabakaubanduspiirkonna loomine
    -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele
    - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine
    - Konkurentsipoliitika
    * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse
    - Ühine põllumajanduspoliitika
    - Ühine transpordipoliitika
    - Euroopa Sotsiaalfondi loomine
    - Euroopa Investeerimispanga loomine
    - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine
  • EMÜ institutsioonid
    Institutsionaalse struktuuri loomine
    * Euroopa Komisjon (European Commission)
    * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)
    * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
    * Euroopa Kohus (Court of Justice)
    * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank )
    * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee ;
    ECOSOC)
    * Kontrollikoda (Court of Auditors)
  • Luxembourgi kompromiss
    1966 Luxembourgi kompromiss
    EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi kompromissiga: Lepiti kokku, et riigid säilitavad ühehäälse otsustamisnõude ning seeläbi ka kindla kontrolli ühenduste tegevuse üle. Kriis näitas ilmekalt ühenduse ulatuslikku sõltuvust Euroopa poliitilisest keskkonnast ja liikmesriikide sisepoliitikast, külvates kahtlusi ühtse Euroopa idee propageerijatesse.
  • EL esimesse / teise / kolmandasse / neljandasse laienemisringi kuulunud riigid
    * Esimene laienemisvoor 1973 a : Iirimaa , Taani, Ühendkuningriigid
    * Teine laienemisvoor: Kreeka (1981), Hispaania (1986), Portugal (1986)
    * Kolmas laienemisvoor 1995 a: : Austria, Soome, Rootsi
    * Neljas laienemisvoor : Ida laienemine
    13. Ühtse Euroopa Akt: peamised eesmärgid
    1985/87 Ühtne Euroopa Akt (ingl. K. Single European Act, lühend
    SEA)
    Lepingu eesmärgid
  • Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted
    Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit .. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika , teadusuuringute ja tehnoloogia
    arendamise ja regionaalpoliitika
  • Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks
    14.EL ( Maastrichti ) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem
    1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping)
    Euroopa Liidu kolm sammast
    * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust)
    - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse
    * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
    * Koostöö õigus- ja siseküsimustes
    Lepingu struktuur
    Euroopa Liit
    Üldsätted
    Euroopa Liidu eesmärgid
    I sammas II sammas III sammas
    Uus Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades
    Riikideülene Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö
    Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei,
    arendamine arendamine immigratsiooni, asüüli,
    justiitsküsimustes
    Majandus- ja Rahaliit WEU
    Lepingu kokkuvõtvad artiklid
    Uute liikmeste vastuvõtmist sätestav artikkel
    I sammas: Uus Euroopa Ühendus
    Subsidiaarsuse põhimõte
    Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22)
    • õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel
    Euroopa Liidu põhikursus
    • õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b)
    • konsulaarlepe (art. 20, end. 8c)
    Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis , art. 98-124)
    majanduspoliitika (art. 98-104)
    • rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
    • institutsioonilised sätted (art. 112-115)
    • üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)
    Tööturu ja - sotsiaalpoliitika (IX jaotis, art. 136-145)
    Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176)
    EL regionaalpoliitika väljaarendamine ( XVII jaotis - majanduslik ja
    Euroopa Liidu põhikursus
    sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162)
    • Lepingu erandid ( protokollid 2-5)
    • Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis -
    viisa -, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud
    poliitika)
    • Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU
    • Taani, UK – rahapoliitika
    I sammas: institutsionaalsed muudatused
    • Mitmete ÜEA reformide laiendamine
    • kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus
    • koostöömenetlus, nõusolekumenetlus
    Euroopa Liidu põhikursus
    • Parlamendi volituste laiendamine
    • õigus moodustada järelpärimiskomisjone
    • ombudsmani institutsiooni loomine
    • konsulteerimine komisjoni kinnitamisel
    • Kaasotsustamise menetluse loomine
    • Regioonide komitee loomine (Committee of Regions ).
    II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis)
    * Eesmärgid
    • Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust
    • Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut
    • Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi
    lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega
    Euroopa Liidu põhikursus
    • Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid
    * Põhiprintsiibid
    • Süsteemne koostöö
    • Ühised seisukohad kaitseküsimustes
    • Ühismeetmed (joint action )
    • Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides
    • Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine
    • WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija
    III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis)
    * Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad
    • Asüülipoliitika
    • Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
    • Immigratsioonipoliitika
    • Narkomaaniavastane võitlus
    Euroopa Liidu põhikursus
    • Pettustevastane võitlus
    • Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades
    • Tollikoostöö
    • Politseikoostöö
    * Koostöömeetodid
    • Ühised seisukohad
    • Ühisaktsioonid
    Konventsioonid
    * Koordineeriv Komite
    15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt)
    Formaalselt oli see nime muutus ja samuti lisandus 3 samba süsteem e 2 koostöövaldkonna juurde tulemine EÜ raames
    16.EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad
  • ühine välis- ja julgeolekupoliitika
  • koostöö õigus- ja siseküsimustes
    17.Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) leping
    1994 Euroopa Majandusruumi lepingu (EEA) jõustumine (sõlmitud
    mais 1992; EU ja EFTA )
    Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi.
    18.Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused
    1997/99 Amsterdami leping
    Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused:
    • Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise
    • Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
    • Koostöö tihendamine : tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse
    • Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte
    • Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine
    • Keskkonnapoliitika
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #1 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #2 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #3 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #4 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #5 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #6 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #7 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #8 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #9 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #10 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #11 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #12 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #13 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #14 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #15 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #16 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #17 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #18 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #19 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #20 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #21 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #22 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #23 Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maadzzz Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    28
    doc
    EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS kordamisküsimuste vastused
    24
    doc
    Euroopa Liidu vastused
    50
    doc
    Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009
    24
    doc
    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL ’idalaienemine’-Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
    17
    docx
    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL-idalaienemine- Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
    36
    doc
    Euroopa liidu kujunemine
    54
    docx
    Euroopa Liidu õigus
    140
    ppt
    Euroopa Liit



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun