mis puudutavad liikmesriikidevahelises kaubavahetuses koguseliste piirangute kaotamist käsitlevate asutamislepingu artiklite 30 kuni 37 ning riigiabi käsitlevate asutamislepingu artiklite 92 kuni 94 tõlgendamist. Esimeses küsimuses on sisuliselt küsitud, kas asutamislepingu artikleid 30 kuni 37 tuleb tõlgendada sellises tähenduses, et nendes sätestatud keeld hõlmab ka kõnealusel juhul käsitletavaid hinnaeeskirju. VASTUS. Esimesele küsimusele vastata, et EMÜ asutamislepingu artiklit 30 tuleb tõlgendada sellises tähenduses, et kui riiklik ametiasutus kehtestab jaemüügi jaoks kindla summa näol kindlaksmääratud miinimumhinnad, mida kohaldatakse samaväärselt nii riiklikele toodetele kui ka imporditud toodetele, on sel juhul neil tingimustel, mis on sätestatud Produktschap voor Gedistilleerde Drankeni 17. detsembri 1975. aasta määruses, tegemist koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmega, mis on kõnealuse artikliga keelatud.
tähenduses selleks, et keelata teatavate kaupade import põhjendusel, et need on sündsusetud või kõlvatud, kui samu kaupu võib tema territooriumil vabalt toota ja turustada ning kui ainsaks piiranguks on nende posti teel saatmise täielik keeld, nende avalikkusele näitamise piirang ning teatavates piirkondades kehtiv müügikohtade litsentsimise süsteem nende kaupade müügiks 18-aastastele ja vanematele klientidele. 2. EMÜ asutamislepingu artiklit 234 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidevahelise kaubanduse piirangute õigustamiseks ei saa tugineda enne EMÜ asutamislepingu jõustumist sõlmitud lepingutele. 72/83 Campus Oil Antud kaasuses tegemist oli küsimusega, kas asutamislepinguga on kooskõlas Iirimaa sätted, millega nõutakse, et naftasaaduste importijad ostaksid teatava osa oma vajaminevatest kogustest Iirimaal naftatöötlemistehast omavalt riigiettevõttelt pädeva ministri poolt
Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist. Artikkel 5 Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad kohtuniku kohustused ametist lahkumisel. Ametist lahkumisel esitab kohtunik Euroopa Kohtu presidendile tagasiastumisavalduse edasiandmiseks nõukogu eesistujale. Alates sellisest teadaandest vabaneb kohtuniku ametikoht. Kui ei kohaldata artiklit 6, jääb kohtunik ametisse, niikaua kui tema ametijärglane asub oma kohustusi täitma. 7 Artikkel 6 Kohtuniku võib ametist tagandada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid hüvesid üksnes juhul, kui ta Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide üksmeelse arvamuse kohaselt ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi. Asjaomane kohtunik ei osale sellisel nõupidamisel
reegli puhul kehtib mitu erandit. Erandid, millele võib tugineda, leiduvad ELi toimimise lepingus ja Euroopa Kohtu kohtupraktikas. Enne erandi kohaldamist on oluline teada, et selle kasutamise õigust peab tõendama ametiasutus. Teisisõnu peab ametiasutus suutma näidata, et toote keelustamine, olukorra raskemaks muutmine teenuste osutajatele või eraisikule piiriületuse vähem atraktiivseks muutmine oli põhjendatud. 4 Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist reguleerib eraldi EÜ direktiiv, nimelt direktiiv 2005/36/EÜ, vt altpoolt osa 4.4. 11 Ametiasutuse meede, mis kehtestatakse olulise avaliku huviga seotud põhjuste tõttu, võib olla ELi õiguse kohaselt lubatud vaatamata sellele, et sellega takistatakse vaba liikumist. Erandite nõuetekohane kohaldamine nõuab järgmiste kriteeriumite järgimist:
Aluslepingu artiklil on vahetu mõju ilma edasiste rakendusmeetmeteta. Aluslepingu artikkel on tingimusteta. Aluslepingu artikli kohaldamine ei eelda diskretsiooniotsust. Aluslepingu artiklid kehtestavad õigused ja kohustused EL-i institutsioonidele, liikmesriikidele aga ka üksikisikutele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE- ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti). NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes; EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt; Liikmesriigil ei ole
Samuti suurendab see liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute osa Eli konkurentsiõiguse rakendamisel ning tagab selle tõhusa ja ühetaolise kohaldamise. Direktiivid Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Näide: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, 15. märts 2006 , mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ Otsused (üldised ja üksikotsused) Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. Näide: NÕUKOGU OTSUS 2009/426/JSK, 16
SWEDEN ESTONIA Ühised ÜHTNE NORTH. IRELAND õigusaktid RISKI DENMARK LATVIA VASTUTU IRELAND LITHUANIA
Tootja peab tagama, et turule lastav toode oleks kavandatud ja toodetud vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele ning läbinud vastavushindamise. Tootja kohustuste eest vastutab mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes paneb kokku, pakendab, töötleb või märgistab toodet eesmärgiga lasta see oma nimel turule. Universaalteenus- on üldistes huvides osutatav ja valdava osa riigi või paikkonna elanike poolt kasutatav teenus. ( gaas,eleketer,vesi) Tarbijat eksitav reklaam ebatõeste admete esitamine mis eksitab ostjat. 2.Tarbijakaitse korraldus Eestis Tarbijakaitset korraldavad: Riiklikul tasemel teostab Eestis tarbija huvide ja õiguste kaitset igapäevaselt Tarbijakaitseamet. Tarbijakaitseamet kuulub riigivalitsemisasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Põhiülesanded on sätestatud ameti põhimääruse §-s 13. Põhimäärusest lähtuvalt teostab Tarbijakaitseamet nii nõustamis-,
- teaduslik ebakindlus - pöördumatu ja korvamatu - sageli piirülene - tagajärjed võivad ilmneda pika aja jooksul Lisaks ka kumulatiivne Puhas keskkonnakahju kahju nendele keskkonnaosadele, mis pole asjaõiguse esemeks (meri, põhjavesi jne) või oma loodusliku olemuse poolest ei saagi seda olla (välisõhk, loomastik jm). Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg.
1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tööandjate üldised kohustused 1
materiaalõiguslikud normid (endine NSV Liit). Välisriigi füüsilisi ja juriidilisi isikuid on võimalik tsiviilmenetluse korras hageda Eestis ning Eestis elukohta omavaid isikuid ja Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ka välisriikides Välisriigi kohtuotsuste täitmist reguleerib ka täitemenetluse seadustik (TMS). Kuivõrd välisriigi kollisiooninormid ja siseriikliku õiguse normid on ikkagi välisriigi õigusnormid, siis ei hõlma Eesti REÕ välisriigi materiaalõiguse norme. Eesti REÕ ulatus: tsiviilõiguslike normide kogum, mis hõlmab kollisiooninorme (REÕS seadus ja konventsioonid) ning tsiviilmenetluslikke kohtualluvuse (jurisdiktsiooni) norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid) ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise norme (TsMS ja TMS ning konventsioonid). 1.4. REÕ koht õigussüsteemis vt. I.Nurmela jt raamatust iseseisvalt. Selles siseriiklikku
ühingukollisiooniõiguslik ja ELTL-s sätestatud asutamisvabadusele sarnane tähendus on GATS-il, eelkõige selle artikli 28 punkti m) alapunkti i ), artikli 1 lõike 2 punkti c) ning artikli 16 lõike 2 punkti e) valguses.72 Eesti kuulub WTO-sse alates 1999. aastast; lisaks EL liikmesriikidele kuulub alates 1995. aastast WTO-sse ka EL ise73. Lisaks kuulub Eesti ka mitmetesse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mille õigusaktid võivad samuti ühinguõigust mõjutada. Näiteks kuulub Eesti alates aastast 2010 Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (Organisation for Economic Cooperation and Development, OECD).74 Alates 1992. aastast on Eesti Maailmapanga (World Bank, WB) liikmesriik.75 Eesti kuulub ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomiteesse (Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money
9 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) • Kohustuslikud õigusaktid • Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. • Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. • Soovituslikud õigusaktid • Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad
28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad
28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad
28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad
* Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid. 27. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel · Kohustuslikud õigusaktid * Riikide välispoliitilised eesmärgid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel * Julgeolek otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. * Sõltumatus · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas * Heaolu kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi mi
– arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; – säilitada täiel määral acquis communautaire’i ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral käesoleva lepingu alusel kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist artikli N lõikes 2 nimetatud menetluse kaudu, selleks et tagada ühenduse mehhanismide ja institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud).
Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini.. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte, keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma. Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust.
või tema loal, samuti leiab ammendumine aset üksnes siis, kui tooted on viidud ühenduse turule. Antud direktiivi eesmärgiks on tagada siseturu toimimine. Euroopa Kohus on leidnud, et olukord, kus mõned liikmesriigid võiksid sätestada ammendumise rahvusvahelisel tasandil ning teised sätestaks ammendumise üksnes ühenduse piires, takistaks kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadust. Direktiivi 89/104 artikli lõikega 1 on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt kaubamärgiõigused ammenduvad selliste toodete puhul, mis on kaubamärgiomaniku või tema loal viidud turule väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda.27 Eesti Vabariigi Kaubamärgiseaduse § 16 lõige 3 sätestab, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema laul kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa 24 K. Kurisoo. Paralleelimport konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350 25 EKo 16.07
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis
vähemuse arvamusele), tervise kaitse on evp sisse kodeeritud. Mõju: Integreerimine (kkkaitse nõuded peavad olema lülit kõikide teiste poliitikate määratlemisse ja rakendamisesse) Art. 95 uued teaduslikud tõendid (rangem siseriiklik regulatsioon) Art. 174 kättesaadavad teaduslikud ja tehnilised andmed (millal evp rakendada). Evp on lülitatud ka teisesesse õigusesse direktiividesse: "Elupaikade" direktiiv, KMH direktiiv, välisõhu kvaliteedi direktiiv, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise direktiiv, GMOde direktiivid. Evp Eesti õiguses: 1) säästva arengu seaduses jaotub taastuva loodusvara varu kriitiliseks ja kasutatavaks varuks ning sätestab, et kriitilise varu suuruse kehtestab VV, arvest juurde määramatusest tuleneva reservi 2) GMO seaduses neli ohuklassi 3) veeseaduses: heitvee
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi
tegutseda nagu see on kehtestatud teistes liikmesriikides. Vastutuse peavad võtma need liikmesriigid, mis ei võtnud seda vastu ja peavad kahju maksma 37. EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte · Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi arusaamadele: juhul, kui tekib konflikt rahvusriigi seadusandluse ja EL seadusandluse vahel, on EL õigusaktid ülimuslikud e liikmesriik peab oma siseriikliku õigusakti ära muutma. (2) EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM JA OTSUSETEGEMISE PROTSESS EUROOPA KOMISJON 38. Euroopa Komisjon keda/mida esindab? · Esindab EL ühishuve (liikmesriikidest sõltumatu: Komisjoniliikmed volinikud ei esinda oma riiki vaid peavad toimima täiesti sõltumatult) 39. Euroopa Komisjoni tasandid: kolleegium ja administratiivaparaat; nende koosseis (NB! Mitte nimeliselt!!
eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 1720) ning teiste EL reklaamialaste õigusaktidega.1 1 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108 5 3.,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES Positiivne õigus on kehtivad õigusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid head ning õiglased. Seega on üks võimalus õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt, mis ongi positiivne õigus Ülipositiivne õigus on loomuõigus või mõistuseõigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda,
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
Iga kandidaatriik koostab võetavate meetmete tegevuskava selle kohta, kuidas ja millal ta viib riigi- ja õigusasutused ELiga ühinemiseks vajalikule tasemele. EL määrab ühinemispartnerluse või Euroopa partnerluse vahendi abil kindlaks reformid ja kohandused, mille kandidaatriik peab ühinemiseks teostama. Läbirääkimised toimuvad ministrite ja suursaadikute tasandil. Need keskenduvad sellele, millistel tingimustel ja millal võtab kandidaatriik vastu kõik kehtivad ELi õigusaktid (tuntakse ka acquis' nime all, mis tähendab prantsuse keeles ,,miski, mille suhtes on kokkuleppele jõutud" ja mille üle läbirääkimisi ei peeta) ning rakendab ja kohaldab neid. Ühinemisläbirääkimisi silmas pidades on ELi õigusaktid jaotatud teemade järgi 35 peatükki. Kogu protsessi vältel hoiab komisjon korrapäraste aruanneteja strateegiadokumentide abil nõukogu ja Euroopa Parlamenti kursis kandidaatriikide ettevalmistustega. Euroopa Komisjon
toob kaasa artikliga 8 kaitstud perekonnaelu. Garanteerides õiguse perekonnaelu austamisele, eeldab artikkel 8 perekonna olemasolu. Artikkel 8 ei tee vahet seadusliku ja abieluvälise perekonna vahel. selline eristamine ei sobi kokku sõnaga igaüks, mida kinnitab ka artikkel 14, mille kohaselt konventsioonis talletatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma diskrimineerimiseta sünni alusel. Seega kohaldatakse artiklit 8 ühtviisi nii abieluvälise kui ka seadusliku perekonna perekonnaelule. Ei ole vaidlustatud, et Paula võttis endale vastutuse oma tütre Alexandra eest juba tütre sünnihetkel ning on hoolitsenud tema eest pidevalt, mille tulemusel oli nende vahel ja on praegugi tegelik perekonnaelu. Mh tähendab see seda, et kui riik määrab oma siseriiklikus õigussüsteemis kindlaks teatud perekonnasuhted, nagu vallalise ema ja tema lapse vahel kohaldatava reziimi, peab ta toimima viisil, mis võimaldab
tarbijad on suhteliselt vähem organiseerunud oma huvide kaitseks. Professor Thierry Bourgoigne on tarbijaõiguse ja poliitika tekkimise peamiseks põhjuseks pidanud turumoonutusi. Ta eristab järgmisi olulisi turumoonutuse liike: 1. Konkurentsipuudus: vaba turumajanduse aluseks olev konkurents ei toimi (monopoolsed seisundid ja kitsendavad kokkulepped) 2. Informatsiooni defitsiit: turumajandus, kus domineerib reklaam, on piiratud informatsiooni pakkumist tarbijale ning pakutav teave on suunatud eelkõige müügi edendamisele. 3. Tingimisdefitsiit: üksiktarbijal on läbirääkimistel pakkujaga nõrk tingimispositsioon või puudub üldse hääleõigus. 4. Ohutuse defitsiit: äärmiselt suur on toodete ja teenustega seotud õnnetuste hulk, defektsete ja ohtlike toodete ringlusse pääs on avatud piiridega turu tingimustes
Siseõigus võib rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli etendada, kuigi tal on enamasti pigem fakti kui õigusnormi tähendus. Rahvusvahelised kohtud võivad vaidluste lahendamisel tõlgendada siseõigust või otsida rahvusvahelise õiguse tõlgendamisel tuge siseriiklikust õigusest. Tänaseni on lahenemata teoreetiline vaidlus rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse ühtsuse või erinevuse teemal. Monism - rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe õiguskorra, mille kõik õigusnormid moodustavad tervikliku süsteemi. Monism lähtub eeldusest, et rahvusvaheline õigus on lõppastmes suunatud üksikisikutele, kuigi üksikisikud reeglina ei ole rahvusvahelise õiguse otsesteks subjektideks. Ühtse süsteemi korral võib prevaleerida kas rahvusvaheline või siseriiklik õigus. Tänaseks omab eluõigust vaid rahvusvahelise õiguse ülimuslikkust toetav monistlik teooria. Dualism (ka pluralism) rahvusvahelisel ja siseriiklikul õigusel on nii palju erinevusi, et neid
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
