Euroopa Liidu siseturu õiguse kaasuste kokkuvõtted (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Euroopa Liidu siseturuõiguse kaasuste kokkuvõtted II

liikmesriikidest pärinevate telesaadete suhtes liikmesriigi ringhäälinguseaduse sätet, kus on ette nähtud, et telereklaami jaoks ette nähtud kellaaegadel edastatav reklaam ei tohi olla mõeldud alla 12aastaste laste tähelepanu püüdmiseks. C-267 ja 268/91 Keck Tegemist on kaupade vaba liikumisega (ostuhinnast madalama hinnaga edasimüügi keeld). Tribunal de grande instance de Strasbourg esitas kaks küsimust Euroopa Kohtusse. Need küsimused kerkisid kriminaalasjas B. Kecki ja D. Mithouard'i süüdistuses selles, et müües edasi tooteid muutmata kujul nende tegelikust ostuhinnast madalama hinnaga, rikkusid nad Prantsuse 2. juuli 1963. aasta seaduse nr 63-628 (muudetud 1. detsembri 1986. aasta määruse nr 86-1243 artikliga 32) artiklit 1. Tribunal de grande instance de Strasbourg, tundes vajadust ühenduse õiguse teatud sätete

Euroopa liidu õigus

5

docx

EL siseturuõiguse konspekt ja kaasused

EL SISETURUÕIGUS 31. jaanuar 2012 1. Vabakaubandusala. NAFTA 2. TOLLILIIT liikmisriikide vahel on kaotatud tollimaksud ja muus tõkked. Ühtsed reeglid, st tollide mõttes on Euroopa Liit on just kui üks liit. 3. ÜHISTURG (common market) 4. RAHALIIT 5. MAJANDUSÜHENDUS st lisaks ühisele rahale koordineeritakse väga tugevalt majanduspoliitikat. 6. POLIITILINE LIIT st seda liitu iseloomustab ka koostöö muudest valdkondadega, nt valis ja julgeoleku poliitika, immigratsiooni küsimused, olemas parlament ehk demokraatlikud institutsioonid 7. TÄIELIK ÜHENDUS Ei ole enam veht tegemist on ühe riigiga kus on ühised reeglid

Euroopa liidu õigus

54

doc

Euroopa kohus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS.........................................................................

Euroopa liidu õigus

23

doc

EL Siseturuõigus.

­ alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg ­ õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks, on tänase ELi keskmes. Ühtsel turul peaksid kaubad, teenused, isikud ja kapital saama vabalt ringelda. Ühtne turg sai teoks 1993. aastal pärast ulatuslikku ettevalmistustööd, mille viisid läbi eelkõige kõikide ELi liikmesriikide siseriiklikud asutused. Koostati sadu ELi direktiive ning kõrvaldati lugematul arvul vaba

Õigus

39

docx

RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS

3. Täitmiskoha õigus ­ lex loci solutionis 4. Asja kohaõigus ­ lex rei sitae. Kinnisvara puhul on see üleüldine ja kokku lepitud rahvusvaheliselt. 5. Kohtu õigus ­ lex fori 6. Tegevuse õigus Normide ulatuvuseks nimetatakse seda isiklist, ruumilist ehk ajalist piiri, milleni laieneb normi tegevus. Et ära hoida asjata kokkupõrkeid ja arusaamatusi, peab normi ulatuvus olema täpne, absoluutne ja orgaaniline. Kogu selle juures on eelduseks, et õiguse mõistete kvalifikatsioonid on ühtlased. Normi ulatuvus peab olema täpne, st., peab selgesti ära määratud olema nende reaalsete asjade ja ilmuvuste kogu, mis normi korraldamise alla käivad. Norm peab olema absoluutnest., iga normi ulatuvus tuleb määrata seadusandluses iseseisvalt selle normi jaoks. Norm peab olema orgaaniline,st., iga normi ulatuvus peab seotud olema kogu õigussüsteemiga, selle lahutamatu osana. Ainult siis, kui nimetatud omadused

Rahvusvaheline eraõigus

13

docx

Tarbijakaitse I KT

1.Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil. Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute

Teenindus

16

rtf

H. Veinla "Keskkonnaõigus" ; konspekt I-V ptk

korralekutsumiseks. Kui riigi keskkonaalased ülesanded on liiga üldised, puudub see (kohtulik) võimalus. Kui riigi kohustus kaitsta keskkonda tuleneb isikute vastava(te) põhiõigus(t)e tunnustamisest, on isikul ka õigus oma kohustusi mitte täitvat riiki korrale kutsuda. KODANIKE ÕIGUSED Õigus eluruumile, millesse tungimine (ka saastamise kaudu) on inimõiguste rikkumine, Õigus elule. Kaasajal vaevalt üheski Euroopa rigis võimalik otseselt elu ohustav keskkonnategevus. Õigus oma omandit segamatult kasutada. Raekndub enamasti siis, kui keskkonnamõju omandile mõjutab oluliselt selle turuväärtust, esteetilised jm rikkumised siia alla ei lähe. Era- ja perekonnaelu puutumatus võimaldab rohkem siduda keskkonnakaitsega (nt müra segab eraelu). Õigus tervise kaitsele. Õigus olla vaba tervise riivetest ja õiguse rervise aluseks olevatele põhilistele tingimustele. Riigi kohustused:

Keskkonnakaitse

140

ppt

Euroopa Liit

91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 ­ hea 70...89 71...80 3 ­ rahuldav 45...69 61...70 2 ­ puudulik 20...44 51...601 1 ­ nõrk 0...50  Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998;  EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 ­ Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka

Euroopa liit

Kommentaarid (0)