Euroopa Liidu majanduslik olemus (0)

Sarnased õppematerjalid

7

pptx

Euroopa Liidu majanduslik olemus

- Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine  Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika - Teostavad eurosüsteem ja Euroopa Keskpank - Eesmärgiks madal inflatsioonitase ehk hinnastabiilsus

Euroopa liidu üldkursus

5

doc

Kas Eesti ühineb euroga 2011.aastaks?

Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada? Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud

Majanduspoliitika

2

docx

Kuidas tuli Euro Eestisse?

euroalasse vastu võtta. Liitumisprotseduur ei pruugi Eesti seisukohast tunduda loogiline, sest meie vahetuskurss on fikseeritud, aga on riike, kellel on ujuv vahetuskurss. Ujuva vahetuskursi korral ei saa kurssi fikseerida enne, kui pole teada, kas riik täidab euro kasutuselevõtu kriteeriumid. Sellepärast otsustatakse kriteeriumide täitmine ja vahetuskurss just sellises järjekorras. Millised on tingimused euro kasutuselevõtmiseks? Euro kasutuselevõtmiseks peab Eesti vastama Euroopa Liidu Maastrichti lepingus määratud tingimustele. Nende tingimuste eesmärgiks on tagada tasakaalustatud majandusareng rahaliidus. Maastrichti kriteeriumid hindavad riigi rahanduse jätkusuutlikkust, hinnatasemete ühtlustumist ja vahetuskursi stabiilsust: Riigi rahandus. Aastane valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% sisemajanduse koguproduktist. Riigi valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% sisemajanduse koguproduktist. Suurema võlakoormusega riikidel

Ühiskonnaõpetus

11

docx

RAHA JA RAHASÜSTEEMID

Raha peab olema vastupidav ja kulumiskindel Raha peab olema jaotatav Raha on vaid piiratud kogus 5. Raha likviidsuse püramiid(raha muudetavus) 1)Kontoraha, 2)Kaupa esindav raha(paberraha,väärtuslik metallraha), 3)Täisväärtuslik kaupraha 1)sularaha, 2)krediit(maksekaart), 3)jooksevkonto, 4)lühiajalised võlakirjad, 5)pikaajalised võlakirjad, 6)aktsiad, 7)materiaalne vallas ja kinnisvara 6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes. 19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga 1821-1914 nn klassikalised kullastandard, raha Kullastandardi taastamise ajajärk 1919-1971 Iga riik määras oma raha kullasisalduse 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus

Raha ja pangandus

13

pdf

Kordamisküsimused õppeaines “Rahanduse alused”.

3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus Vastavalt likviidsusele on rahalised vahendid järjestusse pandud, kõige tipus on raha, sealt edasi järjestus krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad, pikaajalised riigi võlakirjad, aktsiad, materiaalne vallas- ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga

Rahanduse alused

Meedia

Kommentaarid (0)