„Miks ja mis eesmärgil on Euroopa Liidus hakatud kriminaalmenetlusõigust ühtlustama? Milliseid kaitseõiguse direktiive on pärast Lissaboni leppe jõustumist vastu võetud? Nimeta mõned olulisemad ja kirjelda lühidalt ühe vabalt valitud teekaardidirektiivi reguleerimiseset ja põhiprobleeme.“ Lühikonspekt Kuna Euroopa Liit toimib vastastikuse tunnustamise ning politsei- ja õiguskoostöö põhimõtte alusel, on vajalik, et liikmesriigid üksteist usaldaksid. See pole aga võimalik, kui liikmesriikidel puudub kindel teadmine, et ka teised liikmesriigid inimõigusi vähemalt miinimummääral austavad. Seega oli vaja ühtlustada inim- ja põhiõiguste järgimise tase liikmesriikides, mis suurendaks vastastikust usaldust liikmesriikide vahel. Lisaks tuleb
„Miks ja mis eesmärgil on Euroopa Liidus hakatud kriminaalmenetlusõigust ühtlustama? Milliseid kaitseõiguse direktiive on pärast Lissaboni leppe jõustumist vastu võetud? Nimeta mõned olulisemad ja kirjelda lühidalt ühe vabalt valitud teekaardidirektiivi reguleerimiseset ja põhiprobleeme.“ Lühikonspekt Kuna Euroopa Liit toimib vastastikuse tunnustamise ning politsei- ja õiguskoostöö põhimõtte alusel, on vajalik, et liikmesriigid üksteist usaldaksid. See pole aga võimalik, kui liikmesriikidel puudub kindel teadmine, et ka teised liikmesriigid inimõigusi vähemalt miinimummääral austavad. Seega oli vaja ühtlustada inim- ja põhiõiguste järgimise tase liikmesriikides, mis suurendaks vastastikust usaldust liikmesriikide vahel. Lisaks tuleb
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ)
Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........................................................................5
91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee 1767 Jacob Heinrich von Lilienfeld 19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette aeglasemat protsessi
karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid, millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse Rewe kaasus- kompensatsiooninõudmine kuna Saksamaa nõudis impordiinspektsiooni tasusid, mis EL õiguse vastased. Nõude esitamise tähtaeg aga oli möödas, aga kas on siiski õigus vaidlustada? Euroopa Kohtu vastus: iga liikmesriik ise otsustab normid, aga teatud piirid on. Peab olema tegelik võimalus neid õigusi kasutada (tähtajad). Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli
Kõik kommentaarid