MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS PÕHJA-AMEERIKA KESK- JA SOOME JA ROOTSI SRÜ IDA-EUROOPA EXP: 964,4 EXP: 6191,9 EXP: 28471,9 EXP: 2125,2 IMP: 1791,1 IMP: 5738,2 IMP: 26928,5 IMP: 7902,2 Bilanss: -826,7 Bilanss: 453,7 Bilanss: 1543,4 Bilanss: -5777,0 EUROOPA LIIT AASIA EXP: 41226,0 EXP: 1252,0 IMP: 45217,5 IMP: 10276,0 Bilanss: -3991,5 Bilanss: -9024,0 LÕUNA-AMEERIKA LÄTI JA LEEDU AAFRIKA AUSTRAALIA JA OKEAANIA
SELGITA, MILLINE JA MIKS ON USA, JAAPANI VÄLIS- KAUBANDUSBILANSS RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · IMF (International Monetary Fund) · GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) - alates 1996. a. WTO (World Trade Organization) · UNCITRAL (United Nation's Commission on International Trade Law) · ISO (International Standards Organisation) · jpm WTO SELGITA, MIS ON WTO TEGEVUSE EESMÄRK. MIKS ON VASTUSEIS WTO TEGEVUSELE MAAILMAS SUURENENUD? EUROOPA LIIT 2004 MIKS EI VASTA KAART PRAEGUSELE AJAHETKELE? Eesti eksport ja import maailma erinevate regioonidega aastal 2000 (miljonit krooni) Allikas: Eesti Statistikaamet Euroopa Liit: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi ja Austria. Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Makedoonia, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari
kaotatud töökoha asemel · Komplitseerivaks asjaoluks on, et väljatõrjutud töötajad on sageli sellised, kes ei suuda leida uut töökohta, ega ole võimelised ümberõppeks · TOOTMISKULUDE ARGUMENT Osa protektsioniste õigustab oma toiminguid asjaoluga, et välismaised kaubad on odavamad, kuna mõnes riigis on väiksemad tootmiskulud. Järelikult on tarvis barjääre, et muuta importtoodete hinnad kunstlikult kõrgemaks. Näiteks lubas Euroopa Liit 1996. aasta lõpul võtta töötingimused argumendiks maailma kaubandusvaidlustes[1]. Nende väitel maksavad Euroopa kaubad heade töötingimuste loomiseks tehtud kulutuste tõttu palju rohkem kui teiste riikide omad. Nüüd tahab Euroopa Liit kehtestada kaitsetollid viletsate töötingimustega riikide kaupade vastu. [1] "Euroopa mure töötingimuste pärast" - Postimees, 31. oktoober 1996 Argument pole eriti veenev mitmel põhjusel:
Majandus muutub kiiresti ja seda on raske ette ennustada.. Valitsuse majanduspoliitika on ära hoidnud kui ka tekitanud langusi. 12.Kumb on parem - rohkem või vähem valitsust? Parem oleks, kui see oleks tasakaalus, siis ei tekiks suuri langusi ja majanduskriisidel ei oleks nii suur mõju tervele maailmale. Valitsus alati ei pruugi õigeid vastuseid teha ja selleks ongi vaja ka teiste arvamusi. 13.Millise hinnangu võib anda Euroopa, Jaapani ja USA majandusarengutele sajandivahetusel? Kõige jõudsamalt on kasvanud USA majandus ja arvatavasti jõuab sellele järgi ka Jaapan. On olnud ka tagasilööke arengule. Euroopa majandus on ka arenenud, kuid mitte nii jõudsalt kui USA ja Jaapani oma. 14.Mis iseloomustab uut majandust? Uut majandus iseloomustab tehnoloogia, mis avaldab mõju majanduse üldisele seisundile. Uus majandus baseerub internetil ja sellega kaasneva arvuti ja telekommunikatsiooni arengule. Uue
kaotatud töökoha asemel • Komplitseerivaks asjaoluks on, et väljatõrjutud töötajad on sageli sellised, kes ei suuda leida uut töökohta, ega ole võimelised ümberõppeks • TOOTMISKULUDE ARGUMENT Osa protektsioniste õigustab oma toiminguid asjaoluga, et välismaised kaubad on odavamad, kuna mõnes riigis on väiksemad tootmiskulud. Järelikult on tarvis barjääre, et muuta importtoodete hinnad kunstlikult kõrgemaks. Näiteks lubas Euroopa Liit 1996. aasta lõpul võtta töötingimused argumendiks maailma kaubandusvaidlustes[1]. Nende väitel maksavad Euroopa kaubad heade töötingimuste loomiseks tehtud kulutuste tõttu palju rohkem kui teiste riikide omad. Nüüd tahab Euroopa Liit kehtestada kaitsetollid viletsate töötingimustega riikide kaupade vastu. [1] “Euroopa mure töötingimuste pärast” - Postimees, 31. oktoober 1996 Argument pole eriti veenev mitmel põhjusel:
tehnoloogia puhul. Tabelis 5 on toodud hüpoteetiline tootmisvõimaluste loend kahe kauba (õlle ja käekellade) tootmisvõimaluste kohta Saksamaal ja Sveitsis. 6. Tootmisteguriteproportsioonide teooria 7. Kaasaegsed kaubandusteooriad Rahvusvahelise kaubanduse teooria uurib riikidevahelist kaubavahetust pikaajalise staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata; eristatakse puhast kaubandusteooriat ja kaubanduspoliitika teooriat. Puhas kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Lühidalt kaasaegne kaubandusteooria peab vastama järgmistele küsimustele: (1) Mis moodustab kaubanduse baasi, st. miks riigid ekspordivad-impordivad just neid tooteid? (2) Milliste kauplemistingimuste8 (suhteliste hindade) juures toimub vahetus maailmaturul?
Kolmanda Maailma riikidesse. 2. Rahvusvahelise majanduse teooria aine, koostisosad (rahvusvahelise kaubanduse teooria, -poliitika ja rahvusvaheline rahandus). · Rahvusvahelise kaubanduse teooria uurib riikidevahelist kaubavahetust pikaajalise staatilise tasakaalumudeli abil, kus lühiajalise monetaarse kohanemisprotsessi mõju ei arvestata. · Kaubandusteooria analüüsib kaubanduse baasi ja sellest tulenevat kasu. Kaubanduspoliitika teooria uurib kaubanduspiirangute põhjusi ja nende mõju. Rahvusvaheline rahandus tegeleb riikide monetaarsuhetega. Välisvaluuta turud on süsteemiks, mille vahendusel toimub ühe rahvusliku valuuta vahetamine teise vastu. 3. Rahvusvaheline tööjaotus: põhilised tunnused, rahvusvahelise tööjaotuse tegurid, tööjaotuse kujunemise etapid. Globaliseerumine. Põhi-Lõuna konflikt.
20 MAJANDUSTEADUSE ALUSED 70 13. Väliskaubanduspoliitika Vaatamata sellele, et vaba kaubandus suurendab ühiskonna heaolu, kasutavad riigid siiski kaubandust piiravaid vahendeid. Seega tuleb uurida, missugused on need põhjendused, miks selliseid vahendeid kasutatakse ning missugused on erinevate kaubanduspoliitikate teoreetilised põhjendused. Vastamaks küsimusele, miks kaubanduspoliitika eksisteerib vaatame kõigepealt ekspordi ja impordiga kaasnevaid heaoluefekte. Ekspordiga kaasnevad heaoluefektid Ekspordiga kaasnevaid heaoluefekte iseloomustab joonis 13.1. Nõudluskõver DH ja pakkumiskõver SH iseloomustavad kodumaist nõudmist ja pakkumist mingi toote järele. PW iseloomustab hinda maailmaturul. Eeldame, et sellise hinna juures saaksid kodumaised pakkujad müüa kogu oma toodangu. Ilma rahvusvahelise kaubanduseta kujuneks kodumaiseks hinnaks PH
Kõik kommentaarid