Euroopa 3 linna läbi minu silmade (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Jalutuskäik Roomas

jumalate templina umbes 115­125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Hoones asub Raffaeli haudPanteoni on sageli matkitud, ehkki väiksemais mõõtmeis, näiteks Potsdamis. Rooma foorum Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima.  VATIKAN

Ajalugu

31

doc

ARHITEKTUURIPÄRLID

12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad ­ menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega ­ `suur' ja lithos ­ `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid ­ algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena,

Ajalugu

12

doc

Konspekt

· Vett pumbati akvedukti alguses · Pikim akvedukt on Pont du Gard · See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale · Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud · Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused · Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised · Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju · Roomlased tundsid ka keskkütet · See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust · Rooma linna keskus oli Kapitooliumi künkal · Seal oli ka peaväljak Forum Romanum · Tegu oli küllaltki väikese väljakuga · Forum Romanumi ääres asusid peamised templid, senatihoone, kohtud ja vanglad · Roomlaste elumaja matkis esialgu etruskide elumaja · Maja oli küllaltki väike ja seda kutsuti villaks · Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum · Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem

Kunstiajalugu

22

pdf

Konspekt

1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus ­ trecento ­ eelrenessanss 15. sajand ­ quattrocento - vararenessanss 16. sajand ­ cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) ­ hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim

Kunstiajalugu

21

rtf

Hispaania ja kunst

juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj. Hispaanlase (Lääne-Euroopa maades ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas). 99% rahvastikust on katoliiklased. Kuigi loomulik iive on vähenenud, kuulub Hispaania Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.. Kirik riigist lahutatud. Pealinn. Madrid (üle 4 milj. elaniku), mis kuulutati pealinnaks 1561. aastal kuningas Felipe II ediktiga. Riigi poliitiline, majandus - ja kultuurikeskus Madrid tekkis araablaste kindluse juurde (tänapäeva Palacio Real`i kohale), esimest korda mainiti 932. a. (Madzrit). Läks 1083 rekonkista ajal Kastiilia valdusse, linna õigused sai 1118. Oli 14. ja 15. saj. ajuti Kastiilia kuningate residents, 19. saj

Kunstiajalugu

39

doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

2 prantsuse stiilis läänefassaadis torni mõlemad 164m kõrged Tuntud on ka Põhja-Saksamaal asuv Lübeck Maarja kirik, mis on samuti 2 läänefassaadi torniga (inspiratsiooniks Tartu Jaani kirikule), valminud 13.saj lõpus Lübeck oli kaubanduse keskus, Hansalinn Eesti ehitised On kirjalikke andmeid ka Tallinna Oleviste kiriku kohta, mis on ehitatud 14.saj- 15.saj ja on tüüpiline saksa stiilis kirik , 1 läänefassaadi torniga. Torn olevat olnud 159m kõrge (oli Euroopa kõrgeim kirik), praegu on 123m Tallinna kirikutest oli teine tuntum Niguliste kirik, kus torn on korduvalt kannatada saanud ja põlenud. Barokkstiilis torn nüüd, kirik ise on gooti stiilis Vanimaks Tallinna Toomkirik, mis oli väike kirik, ehitatud 13.sajandil Suurim baltikumi keskaegne gooti stiilis kirik on Tartu Toomkirik, mis on praegu varemetes. Kahe läänefassaadi torniga kirik, ainuke Baltikumis Ka Tallinna Raekoda on gooti stiilis hoone

Kunstiajalugu

93

doc

Kunsti ajalugu

................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO....................................................................................................................................73 17. JA 18. SAJANDI ARHITEKTUUR.............................................................................................................73 BAROKK ITAALIAS........................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

48

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)