Euroopa 17 ja 18 sajandil (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Ajaloo arvestus V periood

...2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil.....................................................................5 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism.....................................................................5 11. Vene riik 17. sajandil................................................

Ajalugu

14

doc

Uusaeg

o Edikt talupoegade teetegemise kohustuse kaotamisest  o Edikt tsunftisunduse kaotamine käsitööaladel · Kuningas saatis Turgot'i erru ­ sest liiga palju tüli tekkis o Reformid tühistati · 1787 ­ kogunes Notaablite kogu, et kehtestada üldist maamaksu o Kogu lükkas reformiprojekti edasi · Absolutism oli kriisis ja kokku tuli kutsuta taas generaalstaadid Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament 17.saj algul · 1265 ­ kutsuti esimest korda kokku parlament · Koosnes kahest kojast: o Alamkoda ­ mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi o Lordide koda ­ millel olid ülemkoju funktsioonid · Parlamendi õiguste ümber puhkes võitlus · Inglise parlamentarismi areng on olnud eeskujuks tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia · 1603 ­ sai valitsejaks James I

Ajalugu

21

doc

Uusaeg

Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised. · Toimus tööstusrevolutsioon (tööstuspööre) Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. · Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. · Tulemusena tekkis industriaalühiskond ­ see ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. b) Uus vaimumaailm · Uus maailmavaade ja ellusuhtumine: · Inglismaal levis puritanism ­ usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust.

Ajalugu

4

doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism,

Ajalugu

7

doc

Uusaja algus

Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust- üldine koolikohustus; valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasid, talusid. kartulimees põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele). 9. 7-aastane sõda. (1756-1763) Selle käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Venemaa ja Austria vahel oli liit, mis nägi võidu korral ette Sileesia tagastamise Austriale ja Ida-Preisimaa liitmise Venemaaga.1760. vallutasid vene väed kolmeks päevaks koguni Berliini, kuid olid sunnitud preisilaste lähenedes tagasi tõmbuma. Nemad kaotasid mitu lahingut, kui Friedrich II suutis vastaseid võita ükshaaval ning Preisi säilitas oma valdused, samuti ka varem vallutatud Sileesia. Rahvaarvu poolest tõusis Austria 18

Ajalugu

9

docx

Ajaloo arvestus

11. Napoleoni sõjad · Reini liit ­ kohustus osaleda vallutussõdades ja vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. · Napoleoni-vastaste koalitsioon. Kolme keisri lahing Austerlitz. Napoleon põrmustas kõik. Ainult inglismaa näitas merel oma paremust. · Napoleon alustas majndusblokaadi Inglismaa vastu. Siiski tõusid nende oma hinnad 300% ning salakaubandus jäi.  · Prantsusmaa ­ Venemaa omavaheline tilsiti rahu kuna Venemaa sai lüüa. Euroopa jagati laiali. Napoleon arvas, et saavutas liidu Venemaaga, kuigi tegelt tegi viimane leppeid siiski sunnitult. · Saksa riikides pärisorjus kaotati. Preisimaal kaotati aadlieesõigused, juutidele anti kodanikuõigused, tehti sõjaväereform. · Konflikt venemaa ja Prantsusmaa vahel ­ venemaa tundis end halvasti, oli sunnitud osa võtma blokaadist, mis kahjsutas majandust, tunti lüüasaamist; prantsusmaa ei

Ajalugu

14

odt

Absolutism Prantsusmaal. Valgustus

Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt.  Absolutism Prantsusmaal

Ajalugu

6

docx

Absolutism ja valgustus

nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605

Ajalugu

Kommentaarid (0)