50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
slowdown
Õppematerjali autor
nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vähe vahendeid. Absoluutse monarhia eesmärgiks on tavaliselt peetud riigi ja ühiskonnaelu harmoneerimist ning ühiskondliku heaolu saavutamist, samuti võimalikult tõhusa valitsemissüsteemi loomist. Absolutistlik valitsemisviis- taolise valitsemisviisi mõtteks oli siseriiklik poliitiline integratsioon ja tulemuseks riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605
Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII
Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a. sõlmitud Altmargi vaherahuga pikk sõdade periood, mis oli alanud Liivi sõjaga. Majandusliku arengu erijooned Uusaeg on kapitalismiajastu.16.saj. algasid eurooplaste koloniaalvallutused, mis pidurdasid paljude teiste maailmajagude arengut, Euroopa maadeavastajatele tähendasid aga palju kasumeid. Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses.Uusajal kaubadussuhted laienesid, kujundades pikkamööda maailmakaubanduse. Põllumajanduses kujunesid uusaja alguseks välja väga suured erinevused Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Paljudes lääneriikides oli pärisorjus jäänud keskaega ning arengut mõjutasid kapitalistlikud suhted, mis inglise revol. Ajal viisid kodanliku eraomandi tekkimiseni. Valitsevad olid feodaalsuhted
importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei olnud. 18. sajandil, mil paljude Euroopa riikide vaimuinimesi innustas valgustusideoloogia, pidid seda arvestama ka monarhid. Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi kunigas. Monarh ise toetus ametkonnale, kelleks olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahavpoliitikas pidas Friedrich II vajalikuks piirata teotöö mahtu. Reformi läbiviimine põrkus aadli vastuseisule
Ohvitserkond-Ohvitserid võrsusid üldjuhul valitsevate seisuste hulgast,kuna vägede juhtimine nõudis konkreetseid teadmisi ja oskusi,tõusis päevakorda sõjakoolide rajamine(essana Itaalias).16-17 saj hakati Saksamaal ja Taanis rajama rüütliakadeemiaid.Esimesed puhtsõjalised kasvatusasutused olid kadetikorpused.19 saj alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks.Sõjanduse reformaatorid-Gustav II Adolf-kuningas,kes tegi Rootsis Euroopa suurriigi,seda eelkõige heale sõjaväele tuginedes,teostati maapalgalist süsteemi-teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse üks sõjamees ja too ka kindlustada,st.rahvuslik armee.Louvois-Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin,hakati regulaarselt palka maksma,parandati väljaõpet,ehitati kasarmuid,pöörati tähelepanu sõjainvaliididele.Vauban-Prantsuse silmapaistvaim sõjaväeinsener,suurtükkide ja
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil..................
Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust- üldine koolikohustus; valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasid, talusid. kartulimees põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele). 9. 7-aastane sõda. (1756-1763) Selle käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. Venemaa ja Austria vahel oli liit, mis nägi võidu korral ette Sileesia tagastamise Austriale ja Ida-Preisimaa liitmise Venemaaga.1760. vallutasid vene väed kolmeks päevaks koguni Berliini, kuid olid sunnitud preisilaste lähenedes tagasi tõmbuma. Nemad kaotasid mitu lahingut, kui Friedrich II suutis vastaseid võita ükshaaval ning Preisi säilitas oma valdused, samuti ka varem vallutatud Sileesia. Rahvaarvu poolest tõusis Austria 18
Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus. Suur osa Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. 1. Austria pärilussõda (1740-1748), kui ta keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust. 2. Seitsmeaastane sõda (1756-1763), mille käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile. 10. AUSTRIA KEISRIRIIK. VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Austrias kehtis keisri võim. Austria keisririiki kuulusid ka Tsehhi ja Ungari. Riikide liidu eesmärk oli kaitsta end türklaste eest. Suurriigi valitsemisel tugevnes järk-järgult keisrivõim. Türgi ründas ägedalt juba 1660. aastal, mil nad vallutasid Transilvaani ja suure osa Ungarist. Võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega Mustafa Kara juhtimisel 1683
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid