Eurole üleminek Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

"Euro kasutuselevõtt Eestis"

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse Õppetool Gaili Lall ÄJ-09 Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe  Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1. Eurole ülemineku ajakava

Majandus

26

doc

Raha ja finantsasutused.

Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus

Ettevõtlus

2

doc

Kõne: "Krooni lõpp ja euro algus"

Krooni lõpp ja Euro algus ­ raske algus. Lugupeetud direktor,õpetajad ja kaasõpilased. 2004. aastal liitus eesti euroopa liiduga.Euroopaga ühtseks saamiseks vahetab Eesti nüüd oma Eesti Krooni Euroopa ühisraha,EURO vastu.Nagu öeldakse on iga algus raske,on ka see raske.Euro pidi tulema Eestisse juba esimesel Jaanuaril 2007.ndal aastal,kuid see ei õnnestunud liiga kõrge inflatsiooni taseme tõttu. Mis kasu saab Eesti euro kasutuselevõtust? Euroalaga liitumine pakub Eestile stabiilsemat rahapoliitilist keskkonda. See tähendab, et ka tulevikus võib eeldada, et Eestis on stabiilsed, madalad intressimäärad ja madal inflatsioon. Euro tulekul ei pea eurotsoonis reisides enam raha vahetama, samuti ei pea hindade ümberarvutamisega pead murdma, sest euro tulles on eestlaste eelistatumates reisisihtkohtades - Soomes, Saksamaal, Kreekas ja näiteks päikeseturismi sihtkohas Kanaari

Kirjandus

16

rtf

Rahareformide olemus ja näited

.................................................. RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.............................................................................................................................. EESTI RAHAREFORMIDEST................................................................................................................ Esimene rahareform Eestis.................................................................................................................... Teine rahareform Eestis......................................................................................................................... Kolmas rahareform Eestis..................................................................................................................... Neljas rahareform Eestis................................................................

Analüüsimeetodid äriuuringutes

42

pdf

Eesti raha 1918-2011

Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .......................

Majandus

10

doc

Raha ja pangandus konspekt

- virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus, mobiilipank) ja kaardimakseid. Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel. Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada. Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine. Minevik: Eesti rahasüsteem – valuutakomitee süsteem. 20.06.1992. – 31.12.2010. Olevik: 01.01.2011 üleminek eurole. Kurss 1 euro = 15,6466 krooni. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Euro. Alates 01.01.1999 võeti Euroopa Liidus kasutusele vääring euro. Lühend on EUR. Kõigepealt hakati eurodes arvestama mittesularahas tehtavaid tehinguid ning hoiuseid. Alates 2002. a. algusest võeti euro kasutusele ka sularahana. Euroga kaasnevad mõjud Eestile.

Majandus

18

docx

Rahvusvaheline rahandus

Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil.

Rahvusvaheline rahandus

32

docx

Raha ja pangandus

I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle. Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus

Raha ja pangandus

Meedia

Kommentaarid (0)