Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eugese ja Vana-Kreeka vaasimaal 1 - sarnased materjalid

vaas, vaasimaal, vaasid, ornamentika, heks, ranged, kursus, temaatika, aimu, kultuuriga, kalad, tajutavad, eelistati, kreeta, hedane, vaasil, riietust, paindlikum, moodus, kujutama, lestusm
thumbnail
2
doc

Kreeka vaasimaal

tsivilisatsiooni. Arhailise aja anumatel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad. Mütoloogilistes jutustustes avaldub kreeklaste elav fantaasia otsiv vaim ja oskus paljudest väikestest figuuridest kompositsioone luua. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu - Kreeka vaasimaal

Kreeka vaasimaal Maalil on kujutautd Kreeka ainukest atleetikaaalade hulka kuuluvat hüpet-kaugushüpet. Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid,et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kaugushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles ,et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi ­ halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid. Mõned neist sarnanevad triiklaudadega, mõned telefonitorudega. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus-kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal taha poole. Kuid pole mingeid tõendeid ,et kreeka hüppajad seda tegid.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel

mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni.Arhailise aja anumatel olid elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel

Kreeklaste igapäevaelu kujutamine vaasimaalidel Kreeka maailikunstis oli vaasimaalil väga oluline osa. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Võtsin vaatluse alla mustafiguurilise kreeka vaasi. Valgel taustal on kujutatud kahte inimest, kellest üks on kettaheitja ja teine pika sauaga seisev mees, minu arvates kohtunik. Inimkeha anatoomiat on kujutatud väga realistlikult ning valge joonega on välja toodud ka väikesed detailid. Pilti on kujutatud tasapinnaliselt, mitte ruumiliselt. Arvatavasti kujutatakse vaasil olümpiamänge või mingeid muid spordivõistlusi, kus on üheks alaks kettaheide. Vaasil kujutatud kettaheitjal on ketas paremas käes ja ta valmitub heiteks. Arvatavasti oli kettaheide Vanas Kreekas üks armastatumaid spordialasid, kuna seda

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

vasak jalg sammu jagu eespool, näol võimukas ja salapärane naeratus. Egiptuse kujud on suured tüübiportreed. Egiptuse kujus ei lähtunud aga mitte koonuse vormist, vaid kivitahukast, mille eri külgedele joonistati kavandatud kuju erinevad vaated. Kogu Vana- Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumata. Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest ­ tihti värvilised ja puust, mitte ranged nagu valitsejate skulptuurid. * Reljeefkunst ­ omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab. Enamasti madalreljeef, aga ka süvendreljeef. Reljeefid olid tihti värvilised. Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe. Hieroglüüfid ­ piltkiri. * Levis seinamaal Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone aga hoidis kujutamast elu kogu selle liikuvuses

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstiajaloo I kursus

Nimeta kolm kuulsamat püramiidi! Cheopsil. Chefren. Mykerinos. Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Kujutati hoogsalt astumas- jalad küljelt, rind otsevaates, käed ja pea jällegi profiilis, silm otsevaates. Kirjelda Egiptuse templit! Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne,pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Iseloomusta vaaraode skulptuure! Skulptuuris oli tunda kahte suunda: jumalad ja vaaraod. Olid ranged, suursugused ja üldistatud. Iseloomusta lihtinimeste skulptuure! Olid elavamad ja loomulikumad. Kirjelda egiptuse reljeefe! Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimeste ja loomafiguuride vahele lükati hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Missuguse põhjapaneva ümberkorralduse tegi vaarao Ehnaton usuelus? XIV sajandil e.Kr tuli võimule vaarao Amenhotep IV, kes reformis usku ja asutas uue pealinna Ahet-

Kunstiajalugu
396 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kreeka vaasid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil:

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kreeka vaasid

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KREEKA VAASID Referaat Tallinn 2012 Referaat räägib Vana-Kreeka vaasidest, nende stiilidest, ajaloost ja tuntuimatest keraamikutest sel ajal. Eelgeomeetriline stiil: Seda stiili hakati kasutama pärast Mükeene kultuuri kokkuvarisemist 10 saj. eKr. See kujunes välja ühtse stiilina ning seda kaunistati lihtsate joontega. Selle stiili õitseag oli vahemikus 1050-900 a eKr. Geomeetriline stiil:

Kultuurilugu
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Egeuse kunst ja Kreeka kunst

Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises Mustafiguuriline Punasefiguuriline stiilis krateer amfora krateer

Kunst
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanaaeg

(Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen ­ Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringidena asetatud menhirid. Nt: Stonehenge Inglismaal.(Kasutatud observatooriumina) 2. Vana-Egiptuse kunst Arhitektuur Vana Riik

Kunstiajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Vanaajakunst

Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest  Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist.  Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa.  Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi).  Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt – nn paleestiili vaasid.

Vanaaeg
9 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le. Egeuse kunst ehk Kreeta ­ Mükeene kunst Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid. Kunstiajajärgud: 1. varane ajajärk 3000 ­ 2000 e.m.a. 2. keskmine ajajärk 2000 ­ 1600 e.m.a. 3. hiline ajajärk 1600 ­ 1100 e.m.a. Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik, leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu)

Kunst
188 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le. Egeuse kunst ehk Kreeta ­ Mükeene kunst Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid. Kunstiajajärgud: 1. varane ajajärk 3000 ­ 2000 e.m.a. 2. keskmine ajajärk 2000 ­ 1600 e.m.a. 3. hiline ajajärk 1600 ­ 1100 e.m.a. Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik, leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu)

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

(labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad). Ornamentaalne vaasimaal, fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus. Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeka kunst

kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli heledam. 4. Mis iseloomustab Kreeta keraamikat? Selle arengus võib iseloomustada mitut etappi, kusjuures kõigelie on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult. 5. Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest?

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeka kultuur - Euroopa kultuuri alus

Kreeka kultuur ­ Euroopa kultuuri alus Kreeka asub Balkani poolsaare ja Eugese mere saartel. Kreeklased teadsid juba ammustest aegadest Lähis-Idas asuvatest kultuuridest. Nad võtsid sealt küll õppust, aga kujundasid need omanäoliseks tsivilisatsiooniks. Võeti kasutusele ka pronks ja tekkisid suuremad asulad. Algas Kreeka-Mükeene periood, mil kujunes kiri. Peale seda algas tume ajajärk. Kreeka oli lagunenud peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Üldine kunstiajalugu eksamiküsimuste vastused

tumepruunina ja kannavad niudevööd, naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad ­ Jumalanna madudega). Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt ­ nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama

Kunstiajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Kunstiajaloo konspekt

nende jumalatest • tuntumatel teostel autorid, sportlikud asendid Kettaheitja- klassikaline periood Hellenism: • Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumine. • Skulptuurile lisandub dünaamika. • Sel perioodil muutus skulptuuri mõte ja selle temaatika oluliseks. • Idealiseeritust vähem. • Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid, mis aeg-ajalt olid ebameeldivalt otsekohesed. • Skulptuurid olid, kas suured või väiksed - vahepealset sel perioodil eriti ei leidunud Laokoon - hellenistlik periood 2.3 Maalikunst / vaasimaal: • tahvelmaal, seinamaal • ainuke tõepärane allikas – vaasimaal • Vaasimaali kuldaeg

Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid

Kunstiajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana Kreeka

Demosthenes-Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees 8.Arhitektuur 3 ehitusstiili : 1) dooria-tugev, stiilne 2) joonia- naiselik, baas all 3) korintos-taimemotiivid Kuulsaimad templid: · Apolloni tempel Delfis · Poseidoni tempel Paestumis · Zeusi tempel Olümpias · Artemise tempel Efesoses Akropol- koosnes mitmest erinevast osast, asus mäekõrgendikul. Seal oli: Erechtheioni tempel, Athena pronkskuju, Parthenon, propüleed, Nike tempel. 9. Vaasimaal, skulptuur (arhailine ja klassikaline skulptuur jne) Näited! Arhailine ajastu- sealt pärinevad vanimad skulptorid, noormeeste kujud (kouros), neiud (kore). Ntks kouros, korde, vasikakandja. Klassikaline ajastu-kujurid lõid jumalakujusid ja kaunistasid templeid reljeefidega. Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja"

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Vana Kreeka

Iseloomulik oli gruppe võimalikult erinevates poosides kujutada. Ilu kaanon muutus: pea peab mahtuma 10 korda nüüd: pea on väiksem ja keha pikem, sihvakam. Näide “Milose Veenus” - peetakse ideaalseks kujuks. S - kurv, nahapehmus, marmor pidi andma ka edasi nahasoojust, pidi nii peegeldama kujul. VAASIMAAL Võrreldes hilisemat perioodi pole Kreeka maali ega tahvli kunst säilinud. Küll aga vaasi maal. Nagu mesopotaamias oli ka Kreekas vaasimaal dokument. Vaasimaal kajastab ühtpidi kunstiarengut ja teistpidi hellenistliku üli vohavat perioodi. Vaas on sammas, elu mudel. Vaaside juures näeb ka, et hiljem tulid juurde figuurid. Vaasid olid savist ning oli kahte tüüpi: mustafiguuri vaasimaalid ja punasefiguuri vaasi maalid. Mustafiguuri vaasimaal on, et värvitakse savikarva vaasile musta tindiga. Mõnikord naise kuju heledamalt, mehe kuju tumedamalt, vahel ka riided valgega.

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega. Phaistose ketas- arvatavasti kalender. Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

AJAJOON

Kujutatakse peamiselt sõdalasi, jumalaid/ jumalannasid, sportlasi. 3) Hellenistlik (323-30 a. e.Kr.) Suuremate mõõtmetega figuurid. Keerukamad ja dramaatilise poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. Maalikunst: · Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. ETRUSKI KUNST · Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias, preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr. · Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning

Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanaaja kultuur

Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III ­ II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta ­ mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI ­ IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII ­ VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbariteks.Hellenismi aja järk hakkas aa

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana-Kreeka arhitektuur

11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi: 1) Arhailine e. vana aeg 600-480 e.m.a; kreeklased lõid tagasi pärslaste armee, mis andis võimaluse tegeleda rohkem kunstiga.

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Arheoloogilised perioodid, arhailine periood

AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. ----------------------------------------------

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

Kreeta kujutav kunst ­ püüti jäädvustada ümbritsevad maailma; keraamika oli värvirõõmus ­ erksate värvidega. Kreeta kunst on elurõõmus, muretus, kiidetakse elu, loodust. ''kõik kes kunstiga tegelesid olid õnnelikud''. ~ 1700 a.eKr. purustas maavärin enamus lossid, need taastati, kuid ~1500 a.eKr. tabas neid vulkaanipurse, millega hävitati ja lõppes Kreeta kultuur. TARBEKUNST- kullassepatöö, keraamika. Keraamika ­ ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane ­ mereloomad ­ kaheksajalad, kalad, meritähed jne. · Kükloopilised müürid. MÜKEENE LÕVIVÄRAV -3 suurt kivimürakat 6. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg ­ 600 ­ 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg ­ 480 ­ 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr ­ 30 pKr Templid ­ tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi,

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kordamisküsimused Kreeka kohta

Kordamisküsimused Kreeka kohta 1. Kreeta kultuuri tunnused: · lossikultuur · linnad losside ümber · sõdu ei peetud · keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia)

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
doc

KREEKA KUNST

Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed (alus, friis), osa vertikaalsed (sambad). Kõige tipus kolmnurkne viil ­ tasakaal, lepitus. Kreeka arhitektuuri näiteid: Vanimad säilinud templid on pärit 7. sajandist e. Kr. Need arhailise aja dooria stiilis ehitised on ranged, kohmakad. * Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis. * Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju. Kreeka kunsti õitseaeg algas 5. sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena (linnriik). Riigimees Periklese ajal toimusid seal suured ehitustööd. * Ateena Akropol ­ kindlus. Seal mitmed ehitised: 1) Propüleed ­ lääneküljel asuv värav, kaunistatud dooria sammastega

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kreeta, Kreeka, Etruskite ja Rooma kunst

 Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900)  Knossose pale  Kümnest lossist suurim  Ruumid liigendatud sammastega  Ruumid erinevatel tasapindadel  Minotaurus (härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed)  Minotaurus  Minose (kuninga) poeg  Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda  Kangelane Thesues tappis Minotauruse  Keraamika  Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad) MÜKEENE  Lossid olid kindlustatud -> kükloopilised müürid  Lineaarkiri B  Lõvivärav – Mükeene kindluse sissepääs  Seinamaalid  Lossid kaetud seest Sarnane  Kujutati egiptuse Kreetaga poosis  Kontrastsed värvid, Erinev vastandtoonid Kreetaga

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo kordamine - Kreeka

c.) Makedoonia 15. Hellenismi aja linnad? Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria), Pergamon (Väike-Aasia), Ateena 16. Kreeka kunsti perioodid (tempel, vaasimaal)? · Arhailine e. vana aeg- u. 600-480 eKr · Klassikaline e. õitseaeg- 480- 323 eKr · Hellenistlik e. hiline ajajärk- 323- 30 aastani eKr Templid- ehitati marmorist, kivist. Sammas koosnes 3-st osast: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaal- vaasid olid üleni kaunistatud. Valdavalt oli mustafiguuriline stiil (punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuur). Hiljem tekkis ka punasefiguuriline stiil.

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehituskunst, skulptuur ja maal

Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Just naturalistlikkus ja portreelikkus on Rooma skulptuurile omane, näiteks Augustuse figuurid. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus (nt. Marcus Aureliuse skulptuur). Kreeka maalikunsti on väga vähe säilinud. Põhiline osa sellest on vaasimaal, kuid tehti ka tahvelmaali. Vaasid olid nii tarbeesemed vedelike ja kuivainete tarbeks, kunstiteosed kui ka savist ajaloolised dokumendid. Vaas on nagu sammas, kolme osaline elumudel: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaali oli kahte liiki: musta figuuriline ja punase figuuriline vaasimaal. Rooma kunstiajaloos võib maalikunsti näiteid tuua juba etruskide ajast. Tarquini lähedalt hauakambrist leitud maal on väga sarnane Knossose palee härjavõitlusmaaliga.

Kunstiajalugu
126 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun