..............................................5 1.3 Kvaliteedi küsimuste lahendamine.....................................................................6 1.4 Varustamine ja toodangu realiseerimine...............................................................6 1.5 Töö tasustamine..........................................................................................6 2. PRAKTIKANDI TEGEVUS ETTEVÕTTES...........................................................................7 3. HINNANG PRAKTIKA KOHTA............................................................................................7 3.1 Koolipoolne korraldus...................................................................................7 3.2 Ettevõttepoolne korraldus..............................................................................7 3.3 Hinnang oma teoreetilistele teadmistele..............................................................8 3.4 Hinnang praktikale koolis..........................................
tootmisprotsessidest ja tehnikast või ka teadustöös kasutatavast metoodikast, samuti tutvuda töö organiseerimise ning töökaitse ja ohutustehnika küsimustega ning saada kogemusi töövõtete omandamiseks sellest vahetu osavõtu kaudu. ETTEVÕTTEPRAKITKA KOHT JA AEG Praktika toimub üliõpilase poolt valitud ja juhendajaga eelnevalt kooskõlastatud praktikabaasis, milleks saab olla põllumajanduslik tootmisettevõte või teadusasutus. Praktika toimub õppeplaani kohaselt II õppeaasta suvel. Praktika kestus on kokku 6 nädalat. ETTEVÕTTEPRAKITKA JUHENDAMINE Praktika kohapealseks korraldajaks ja juhendajaks määratakse kompetentne ning põllumajanduslikku eriharidust omav ettevõtte juhtivtöötaja. Ülikoolipoolne juhendaja ja praktika kulgu kontrolliv õppejõud määratakse instituudi poolt, kelleks võib olla ka üliõpilase teadustööd juhendav õppejõud. ETTEVÕTTEPRAKTIKA SISU
dividendi võimaluste kohta ja võetakse vastu otsuseid, kas firmasse investeerida või mitte. 1. Äritegevuse rahavoog tekib toodangu välja laskisest ja müügist või teenuse osutamisest. Tüüpiline positiivne rahavoog on rahas saadav müügitulu. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga ning tootmisega seotud kulud (töötasu ja maksuhulk). Muude ärikuludena on olulisemad reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt funktsioneerivas ettevõttes peaks äritegevuse rahavoo lõpptulemus olema positiivne. 2. Investeerimisest saadav rahavoog mis tähendab põhivarade ja väärtpaberite soetamist või nende müüki. Laekumised ehk positiivsed rahavood on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud: põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost
PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2018 Hinne ................. Kuupäev ............ 2018 Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2018 1 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS ...........................................................................................................1 1.2. Millega tegeles praktikant ettevõttes ..................................................................1 1.3 Mida sisaldab praktikaaruanne..............................................................................1 1.4 Mida sisaldab individualülessanne........................................................................1 2.ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.........................................................................................2 2.1. Ettevõtte nimetus ja põhitegevused.....................................
Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. ja kaubandustegevust. Ettevõtluse ja majanduse (kaubanduse) põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesaanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul sellel nädalal. Kirjelda neid ostuotsuseid, mis on tehtud kaubandusettevõttes.
tootmiskulud, riskimine kvaliteediga kuritahtlik hoolimatus · Korporatsioonide kohustused teiste riikide ees vähem arenenud riikide ärakasutamine - Töö ja eetika · Tippjuhtide positsioon korporatsioonis · ühelt poolt on nad palgatöötajad, · teiselt poolt peavad kaitsma aktsionäride huve, · so vastanduma teistele töötajatele · Anonüümsete kaebuste esitamine · Ombudsman konsultant ettevõttes · Ametiühingud · Mida tugevam ametiühing, seda madalam töö efektiivsus · Lääne-Euroopa riikide kallis tööjõud püüab võidelda oma suurte töötasude ja töökohtade säilimise eest ning tõrjuda tööjõuturult kõrvale Ida-Euroopa odavat tööjõudu · Töötajate testimine füsioloogiline testimine · Depressiiv-maniakaalsed seisundid, uimasus, otsustusvõimetus ravimid, alkohol, narkootikumid
väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960-ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja kinnisvaraturul toimunud spekulatiivse
(archimedes, 2015) Erasmus+ „Euroopa elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise nimetuse alla. Uue programmi nimi on Erasmus+ ning selle periood on 2014-2020.Sihtgrupiks on üliõpilased, vabatahtlikud, õpetajad, õppejõud, koolitajad, noorsootöötajad, haridustöötajad.Olulisemad võimalikud tegevused on õpiränne ja praktika, töövarjuks olemine, rahvusvahelised noortevahetused, noortega töötavate inimeste koolitus- ja võrgustikutegevused. Erasmus+ programmis soovitakse tihedamalt siduda haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi. Erasmus+ osalevad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu majanduspiirkonna riigid ja kandidaatriigid (Türgi, Liechtenstein, Norra, Island, endine Jugoslaavia vabariik
Kõik kommentaarid