institutsioonilisi või ettevõtja isiklikke eesmärke. · Kajastatakse tegelikke aga mitte tegelikke eesmärke · Uuringu grupp on liiga väike et järeldusi teha · Ainus võimalus ettevõtte eesmärkide väljaselgitamiseks. Turumajandusliku ettevõtte tegevuse suunad; 1. Kasumi maksimeerimine. Lähtuti ainult kasumist 2. Juhtkond tegeles ainult majanduslike probleemidega 3. Pikaajaline eesmärk oli ettevõtte säilitamine See toimus seni kuni majandus oli algtasemes ja ettevõtjad ei arvestanud välise keskkonnaga Nüüd on esiplaanile tõusnud konkurentsivõime tagamine, toodangu kvaliteet, kliendi rahulolu, ettevõtte säilitamine. Kasumi maksimeerimist piiravad lisatingimused: · Monetaarsed kitsendused käibe maksimeerimine, kapitali säilitamine · Mittemonetaarne kitsendus - keskkonna säästmine, sotsiaalse positsiooni saavutamine. PERSONALIMAJANDUS
luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkond nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise. Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2
3 suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Joonised .... Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. Erinevad tasakaalustumisvõimalused vastavad erinevatele majandustele. Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks
Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused: loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus) uuenduslikkus (uued lähenemised) enesekindlus sihikindlus otsustusvõime töökus püsivus riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks) vastutusvõime saavutusvajadus realistlikkus hea kohanemisvõime optimistlikkus jne Õpetaja: kasutada võimalusel Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljelt http://www.mkm.ee videomaterjali (3),,Eesti elanike ettevõtlikkus" Kõik ettevõtlikud inimesed ei hakka tegelema ettevõtlusega, kuid kõigile ettevõtjatele on omane ettevõtlikkus. Ettevõtja erineb teistest suurema ettevõtlikkuse poolest. Ettevõtja on isik, kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil ning sellega võtnud enda kanda äritegevusega seotud riski ja vastutuse. Risk ettevõtjana tegutsemisel
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel. orientatsioon ressursside poolt. Põhjus: enamik väikeettevõtetele omaseid tunnuseid ilmn
Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globaliseerumine aga oluk
Kõik kommentaarid